Keda me peaksime praegu kartma?

Raplamaa Sõnumid.

Ühendriikide president Donald Trump valmistub kohtuma Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ja paljud hästi informeeritud inimesed nii Euroopas kui ka USA-s on tõsiselt häiritud. Seda täiesti põhjendatult, sest Trump on korduvalt demonstreerinud, kui ettearvamatu ta suudab olla. Eriti murelikud ollakse praegu 16. juuli pärast. Putin ja Trump kohtuvad siis eraviisilises neljasilmavestluses ja nii uskumatult kui see ka ei kõlaks, mitte keegi ei tea, millest kaks meest omavahel kõnelevad ja milles kokku lepivad.
Me ilmselt aimame, kuidas need asjad Venemaal käivad, kui palju sealne president kellegagi enne otsustamist peab nõu pidama. See teadmine isegi ei üllata väga, küll aga on jahmatav, et samasugust imperaatorlikku joont üritab USA-s kultiveerida keegi endine reality mees, kes on ajutiselt Ühendriikide president. Isegi USA rahvusliku julgeoleku nõunik John Bolton on mõista andnud, et ta arvab küll teadvat, et presidendi eesmärk võiks olla otsida Putinilt abi Iraani Süüria lahinguväljalt kõrvaldamiseks, kuid paraku ei julge keegi ennustada, millist hinda ollakse selle eest valmis maksma. Donald Trump ei ole, nagu me kõik teame, mitte poliitik, vaid pigem ärimees, keda on raske eetiliseks kauplejaks pidada. Diplomaatia võrdub Trumpi jaoks tavalise diili tegemisega ja sellepärast on vastasel kerge teda ümber sõrme keerata.
Üks üsna ehmatav kogemus Trumpi läbirääkimiste oskusest on maailmal juba olemas. Nimelt see, kuidas ta Põhja-Korea diktaatorile kellegagi eelnevalt kooskõlastamata tõotas lõpetada USA ja Lõuna-Korea ühised sõjaväeõppused. Nüüd kardetakse, et Trump lubab Putinile, et viib Saksamaal teenivad USA sõdurid sakslastega eelnevalt rääkimata koju tagasi või tunnustab maailma arvamusega arvestamata Krimmi annekteerimist.
Võib arvata, et Baltimaadest, Poolast ja Ukrainast kinniste uste taga ei räägita. Seda pole ju tegelikult vajagi – piisab, kui Krimmi anneksioon leiab USA poolt tunnustamist, olgu põhjendus milline tahes. Sellega on loodud pretsedent, mis võimaldab Venemaal ette võtta järgmisi samme. Oleks väga naiivne arvata, et Venemaa ei kasuta seda võimalust või kui kasutab, siis püüab Trumpi Ameerika teda takistada. See oleks siis juba võimatu.
Meie tulevik sõltub pigem sellest, kui ühtsed on Euroopa riigid ja kuivõrd suudetakse taltsutada oma riikide sisemisi euroliidu vastaseid jõude. See, kes täna räägib Euroopa Liidust väljaastumisest, on üheselt oma riigi ja rahva kõige suurem vaenlane.