Stina Andok / foto: Siim Solman.
Kabala raamatukogu juhataja Hele-Mai Truuts on küll elukutseks valinud midagi muud, kuid hobina on ta käsitöö ja kunstiga tegelenud juba pikki aastaid.
Hele-Mai avastas enda jaoks siidimaalitehnika 2003. aastal, kui taotles projektiga raha, et vedada käsitööringi. Nimelt soovis ta soetada siidimaali loomise jaoks vajalikke tarvikuid, et ringis osalejad ning ka tema ise saaksid kätt proovida.
Pärast esimest katsetust saigi pikaajaline siidimaaliga tegelemise teekond alguse. „Sealt jäi pisik külge,” ütleb ta naerdes. Hele-Mai meenutab, et sel ajal tundus siidimaali harrastamine väga kallis, kuid naise sõnul sai need takistused siiski ületatud, kuna tahtmine sellega tegelda oli suur ning tasapisi hakkas ka teistelt positiivset tagasisidet tulema.
Hele-Mai on maalinud peamiselt eri mõõtudes siidsalle. Ka stiili poolest on ta kasutanud erinevaid tehnikaid ning ükski tema loodud sall ei ole eelnevaga sarnane. Mõni erinevus on silmaga hästi näha. Näiteks on ühele sallile tõmmatud sirged jooned vaheldumisi täpikestega, samal ajal kui mõnel teisel sallil on selgelt välja joonistatud lilled. On ka salle, millel kujutatu meenutab pigem mustrit kui kujutist. See, mida silm ei taba, on erinev kasutatud tehnika. Nii näiteks on naine kasutanud sulandustehnikat ning hiljem lisanud kaunistused või kasutanud kauni, abstraktse mustri loomiseks soola. „Ideid on palju,” tõdeb Hele-Mai.
Naine küll ennast ise kunstnikuks ei pea, kuid igaüks, kes on tema töid näinud, võib kinnitada, et selle nimetuse vääriline ta igatahes on. Seega nimetan ka mina teda kunstnikuks.
Kunstniku sõnul ammutab ta inspiratsiooni kõikjalt enese ümbert. „Kõik asjad on välja mõeldud juba enne mind,” on ta tagasihoidlik. Kuigi akadeemilist haridust kunstivaldkonnas Hele-Mail ei ole, on ta saanud positiivset ja toetavat tagasisidet professionaalsetelt siidimaalijatelt, kes on kinnitanud, et kõige tähtsam ehk värvitunnetus on Hele-Mail paigas.
Praegu on Hele-Mai ka ettevõtja, kuigi siidimaali peab ta endiselt pigem hobiks, mida teeb oma põhitöö kõrvalt. Tema siidsalle võib leida Raplast Väärt Raplamaa Toote poest, kuid esitada võib ka tellimusi. Seni on Raplamaa Ettevõtlike Naiste Assotsiatsioon igal aastal tellinud aasta naisele kingituseks just Hele-Mai maalitud siidsalli. Samas tunneb naine, et praegu ta veel üksnes kunsti ja käsitööga tegelemisest ära ei elaks, kuigi tema oskuste nimekiri ei piirdu üksnes siidimaaliga.
Praegu tegeleb Hele-Mai siidimaaliga siis, kui tuleb tuhin ja leidub aega. Survet suuri koguseid ühe korraga toota tal ei ole. „Siis ei tule tulemust, kui lähed masstoodangu peale välja,” on ta veendunud. Kunstnik ei soovi ka kunagi mitut identset salli luua. Ta räägib, et isegi kui mõni sall õnnestub niivõrd hästi, et endale väga meeldib, ei teki ikka soovi kümme sellist veel teha.
Kogenud naine oskab salle inimestega sobitada ja leiab vajadusel igaühele sobiva. Hele-Mai sõnul on teinekord olnud ka nii, et inimene tuleb, valib kohe ühe ja teisi üldse ei vaatagi. Nende inimeste kõrval, kes salle armastavad ja ostavad, on rohkem siiski neid, kes siidsalle enam väga ei kannagi. Samas on Hele-Mail tsiklimeestest kliente, kes on spetsiaalselt tellinud musta värvi siidsalle.
Kunstnik ise leiab, et siidsall on universaalne ja aegumatu aksessuaar, mis toetab naiselikuks naiseks kujunemist ja kasvamist. Hele-Mai sõnul tulevad laatadel paljud tüdrukud ligi, imetlevad ja katsuvad rippuvaid salle. Sageli inimesed ostavad neid kingituseks, kuid on ka naisi, kes kannavad teadlikult ja sageli just siidsalle.
Tegevuse algusaastatel käis Hele-Mai sageli laatadel, aga nüüd ootab ta peamiselt just Mardilaata. Seal on kunstnik käinud juba kümme aastat. Eelmine aasta, mis oleks olnud üheteistkümnes, jäi paraku vahele. Naise sõnul ei ole siidimaaliga tegelejaid Eestis kuigi palju, kuid mõned konkurendid siiski on. Hele-Mai on veendunud, et see on looming, mida ei ole võimalik aga kopeerida ning iga tegijat eristab oma käekiri. Lisaks on igal loojal peale siidsallide tihtipeale ka muid käsitöötooteid müügil, mis neid esile tõstavad. Hele-Mai on näiteks müünud siidsallidega kõrvuti vildist prosse.
Seni, kuni inspiratsiooni jagub ja ostjaid leidub, on ka siidimaalil koht tema elus, usub Hele-Mai.
