Stina Andok / foto: Siim Solman.
Motiveerituna eestlaste suuõõne tervise edendamisest, lõi Rapla naine Hedy Lehtmets brändi Frenzy, mille kaudu vahendab ainsana Eestisse maailmas aastakümneid tuntud tõenduspõhiseid ja tõhusaid kaariese ennetusvahendeid täisksülitoolpastille.
Rapla külje all Valtu külas on nn triiphoones juba viimased kaks aastat tegutsenud üks laiemale üldsusele suhteliselt tundmatu ettevõte, kuigi brändi nime „Frenzy“ on ehk mõned tähelepanelikud siin-seal märganud. Nimelt on Raplast pärit ja kodukanti tagasi jõudnud Hedy Lehtmets oma südameasjaks võtnud nii eestlaste teadlikkuse tõstmise suuõõne tervishoiust kui ka meie suu tervise edendamise. Ülla eesmärgi on ta ühendanud ühte väikesesse, maitsvasse ja loomulikult tervislikku ksülitoolpastilli.
Aga alustame algusest. Hedy Lehtmets lõpetas 2012. aastal TÜ arstiteaduskonna magistrantuuri rahvatervishoiu erialal, epidemioloogia suunal. Seal oli tema peamiseks uurimisvaldkonnaks suuõõne tervis. Paralleelselt magistriõpingutega oli ta 2007.-2009. aastatel seni toimiva üleriigilise projekti „Laste hammaste tervis“ pilootprojektijuht. Tänasel päeval on see tuntud kui Suukool. Magistriõpingute ja projekti kõrval töötas naine samal ajal ka Tartu Ülikooli lastestomatoloogia osakonnas.
„Nägin, kui probleemne on laste hammaste tervis ja madal vanemate teadlikkus sellest, miks hambaaugud tekivad ja et on oluline neid ennetada,“ räägib Lehtmets. Seda kinnitasid ka õpingute käigus enda ja kolleegide poolt läbi viidud uuringud.
Rahvastiku suuõõne tervise kohta meil riiklikku statistikat ei koguta ja teave põhineb suhteliselt väikesemahuliste ja aastatetaguste uuringute tulemustel. Nende alusel leiti 2-4-aastastel lastel suus kaariest tekitavad mikroobid 42%, auke oli neist 58%. 7-9-aastastel 1. klassis õppivatel lastel olid 36% augud juba jäävhammastes ja 2. klassis õppivatel lastel oli näitaja juba 48%. Teades, et hambaaugud on lihtsalt ennetatavad, on Lehtmetsa sõnul sellised numbrid absurdsed. „Hambaaugud on nii elementaarne osa meie elust ja kuna lastele on hambaravi tasuta, ei olegi nagu probleemi,“ on Lehtmets murelik.
Seni ja jätkuvalt on suuõõne tervisedenduse peamine sõnum, et hambaid tuleb pesta. Lehtmetsa sõnul ei ole ilmselt inimest, kes seda ei teaks, kuid inimeste suhtumist ja käitumisharjumusi ei ole see mõjutanud. Oma magistritöös uuris Lehtmets lapsevanemate teadlikkust suuõõne tervishoiust ja analüüsi tulemused kirjeldavad, et on teada-tuntud fakt, et lapse luti puhastamine lapsevanema suus on väär. Sellele küsimusele vastas õigesti 92,8% vastajatest 2010. aastal ja 97% uuritavatest juba 2005. aastal. Siiski puudus arusaamine, et vanema süljega saastunud ese on nakkusallikaks lapsele, sest sõltumata sellest, kas lapsevanem teadis, et kaaries on nakkushaigus või mitte, oli vastavalt 43,5% ja 45,5% vastanutest kasutanud lapsega sama lusikat või kahvlit.
Stamplausete asemel „pese hambaid“ ja „ära puhasta oma suus lapse lutti“ võiks inimestele Lehtmetsa hinnangul teha rohkem selgitustööd, miks ma mida teen. Sageli inimesed ei tea, et hambaaukude ehk kaariese tekkega nagu iga haigusega on seotud teatud tüüpi bakterid ja neid lapsel loomupäraselt suus ei ole, vaid need kanduvad üle kontaktnakkusena, sagedamini oma vanematelt, vanavanematelt.
Peamine bakteriliik, mille kõrge kolonisatsiooniga/ tasemega teadlased hambaaukude teket seostavad, on Streptococcus mutans. Kõige kriitilisem aeg suuõõne tervisega tegeleda on 6-36 elukuud, mil areneb suu mikrofloora ja paneb aluse inimese suu tervisele edaspidises elus. Seega jutt, et mul on geneetiliselt kehvad hambad, ei ole päris korrektne, samas ei tähenda see ka seda, et kui bakter on suuõõne koloniseerinud, ei saaks hea hügieeniga hambaid tervena hoida.
Hea suuhügieen tähendab pesu, niiditamist ja söögikordade vahel kolmetunnilist pausi, kuid mujal maailmas on tuntud suuhügieeni toetava abimehena ka ksülitool. Ksülitool on looduslik magusaine, mida leidub paljudes puuviljades. Erinevalt kristalsest valgest suhkrust ei suuda aga meie suuõõnes elavad bakterid seda lagundada. Seepärast jääb ksülitooli söömise järel hambapinda nõrgestav happerünnak ära.
Veelgi enam, kaariest tekitavad bakterid jäävad energiapuudusesse ega paljune enam. Kõige tulemuslikum on ksülitooli kasutamine pärast söömist. Ksülitool tõrjub hambakatust kaariest tekitada võivad suhkrud välja. Hamba pind, mis muidu kaotaks hammast tugevdavaid kaltsiumi ja fosfori osakesi, säilitab oma tugevuse. Uuringud on näidanud, et ksülitooli sisaldav hambakatt aitab süljest kasulikke mineraale hambaemaili juurde tuua.
Ksülitooli Eestisse toomisest rääkis Lehtmets erinevate ettevõtete ja asutustega juba ülikooli ajal. See sai tema peamiseks eesmärgiks. Nimelt räägib Lehtmets, et Soome on juba 1980-ndatest aastatest ksülitooli oma lasteaedades ja koolides lastele jaganud ning nende laste hammaste tervisenäitajad on Euroopa eeskujulikumad. Lehtmets teab, et Eestis läheb sellise ennetustegevuseni veel terve igavik, kui üldse kunagi jõutakse selleni, aga „ksülitooli toime on aastakümneid tõestatud, miks mitte tekitada nõudlus teadliku maksumaksja tasandilt, mida me soovime meie laste heaks“.
Mida varem, seda parem
Ksülitooli kasulik toime on tõestatud igas vanuses inimestel, aga kõige paremat efekti võib ksülitooliga loota Lehtmetsa sõnul just alla 3-aastaste laste puhul, sest laste mikrofloora alles areneb. „Kõik, mis suhu tekib, see sinna jääb,“ märgib ta selle perioodi kohta. Ta toob näite naaberriigist Soomest, kus sündisid tema esimesed lapsed. Lehtmets räägib, et seal tuleb lapse 8-kuuseks saades range kutse tulla perearstikeskusesse visiidile, kus selgitatakse muu hulgas lapsevanematele ka ksülitooli kasutegureid.
Lehtmetsa sõnul soovitataksegi ksülitooliga alustada juba 8. elukuust. Kuna alla 3-aastased lapsed nätsu närida ei oska ning 8-kuused ka pastille ei lutsuta ega näri, on olemas spetsiaalsed tabletipurustajad, mis aitavad pisikese tableti pudiks teha ning seda pudi on juba märksa ohutum ja lihtsam väikelapsele manustada.
Soome on Euroopa kõige parema suutervisega piirkond. Lehtmetsa sõnul tuli see hästi välja seal elades, kui võrrelda Soome sisse rännanud laste suutervist ja soomlastest laste suutervist. Lehtmetsa sõnul on bakteriga kokkupuude vältimatu, kuna 99,9% inimkonnast on see suus, kuid kui vältida bakteriga kokkupuudet lapse esimesel kolmel eluaastal, kujuneb mikrofloora tugevaks ja auke ei teki nii lihtsalt. Samas rõhutab Lehtmets, et ksülitooli regulaarselt tarvitades on sellel positiivsed mõjud ka täiskasvanutel. Lisaks aitab ksülitool neid inimesi, kes on krooniliselt haiged ja tarvitavad püsivalt ravimeid, mis tekitavad suu kuivust ja sellest tingitud probleeme.
Lehtmets on ksülitoolipastillide kohta infot pakkunud ka Eesti lasteaedadele, aga siiani ei ole keegi pastillide vastu huvi tundnud.
Probleem on ka see, et kui inimesed isegi teavad, mis asi on ksülitool ja milleks seda tarvitatakse, ei teata sageli, mis on vajalik annus, et mõju oleks tervist edendav. Lehtmetsa sõnul ei tea või mäleta seda teinekord ka tegutsevad hambaarstid, et minimaalne päevane annus ksülitooli, millega uuringutes on ennetusefekt saavutatud, on 5 grammi ehk umbkaudu kümme pastilli. Soovituslik oleks tarbida isegi kuni 14 grammi ksülitooli päevas. Kui pärast iga toidukorda ja vahepalaks pastilli manustada, nagu on soovituslik, siis tuleks neid krõbistada 2-3 tükki korraga.
Tagasi kodukanti elama asudes otsustas Lehtmets oma vaba raha otstarbekalt kasutada ning asus otsima koostööpartnerit, kes oleks valmis tema toetusel ksülitooli Eestis müüma. Seni seda ükski ettevõte ju iseseisvalt teinud ei ole. Lehtmets mõistab, miks ettevõtjad seda teinud ei ole, tõdedes, et ksülitooli on siinsel turul keeruline müüa. See on suhkrupastillidega võrreldes kallim ning kohalikele võõras teema.
„Kui ei tea, mida ostad, siis võtad kõrvalt Mynthoni paki, kus on samuti kirjas, et sisaldab ksülitooli,“ ütleb Lehtmets. Selliseid tooteid on turul veelgi. Erinevus seisneb aga selles, et Mynthon sisaldab umbkaudu 50% ksülitooli, aga suu tervisele hakkab ksülitool positiivset mõju avaldama alates 80%.
Ühel hetkel leidis Lehtmets artikli uuest ksülitoolitootjast Soomes, kes otsis väljundeid ja oli entusiasmi täis. Lehtmets võttis ettevõttega ühendust ja löödigi käed, et Lehtmets hakkab ettevõtte toodetud pastille vahendama Eestisse ja mujale Baltikumi. Toodete müümiseks lõi Lehtmets oma brändi, et tal oleks võimalus kujundada pakendid selliselt, nagu talle sobis. Toote nimi siinsel turul on Frenzy. Selle sõna leidis Lehtmets ühest hambatervisest rääkivast artiklist, kus nimetati söömisele järgnevat bakteritegevust suus food frenzy´ks ehk eesti keeles toiduhulluseks.
Frenzy nime all müüdavad ksülitoolipastillid on Lehtmetsa kinnitusel looduslikud ja puhas ksülitool, lisatud ei ole ei libestus- ega värvaineid. Kuigi pakendil on kirjas, et 97% ksülitool, võiks Lehtmetsa sõnul öelda, et pigem 99% isegi, kuna paakumisaine on samuti ksülitoolist tehtud, kuid pakendit ei olnud korrektne siiski selliselt vormistada. Lisatud on pastillidele looduslikku maitseõli või külmkuivatatud marju, nii on osa mentoolimaitselised, teised jällegi metsamarjaga jne. Pastillidele lisaks on Lehtmetsal plaan laiendada tootevalikut ka erinevate ksülitooliga magustatud teiste toiduainetega nagu pähklikreemid, klaaskommid ja ketšup, mis oleksid tervislik eelistus ja sobivad ka diabeetikutele.
Heategevuslik äri
Nüüd jõuamegi aegamisi oma jutuga sinnamaani, mida Lehtmets täpsemalt siis Rapla külje all triiphoone ruumides teeb. Hoone teisel korrusel avaneb meile avar ruum, mida ei täida niivõrd paljud esemed kui meeldiv ja värskendav aroom. Mentooliga pastillid, mis riiulil ärasaatmist ootavad, täidavad oma kohalolekuga terve ruumi. Seal käib Lehtmets vastavalt tellimuste laekumisele oma tooteid pakendamas ja välja saatmas. Lehtmets tõdeb, et ettevõtte loomise ja turundusega seotud kulutusi ta veel tagasi teeninud ei ole, kuid on näha jätkuvalt kasvavat huvi.
Vaatamata sellele, et äri ei ole veel tulus, tegutseb Lehtmets missioonitunde ajel edasi ning selle teekonna alustamist ta ei kahetse. „See on nii minu teema. Mõtlesin, et kui seekord tegemata jätan, siis kahetsen. Ühel hetkel ehk hakkavad ka riiklikud institutsioonid teemasse rohkem süvenema,“ on ta lootusrikas. Lehtmets teeb koostööd Eesti Hambaarstide Liidu ja Eesti Suuhügienistide Liiduga, et suurendada teadlikkust nii laiema elanikkonna, lastega töötavate spetsialistide kui ka meditsiinitöötajate endi seas. Lehtmets teab rääkida, et sel aastal on käimas esimene üleriigiline Eesti laste hammaste tervise uuring, mis on samuti positiivse arengu näitaja.
Suured muutused saavad alguse väikestest sammudest. Lehtmets näeb näiteks, et Rapla maakond võiks oma valdadega olla laste hammaste tervise osas teerajaja ja hakata naaberriigi eeskujul ksülitooli lasteaedades jagama.
