Karmen Johansson, optometrist-nägemisterapeut
Iga õppeaasta algul käib meie peas meeletu virvarr, mis sunnib suvise elevuse ja põnevuse tasapisi ümber vahetama uute teadmiste ja oskuste vastu. Mõnele meist jääb õpitu kergelt külge, mõnel jookseb mööda külge maha. Miks nii?
Pole huvitavamat tegevust kui raamatu lugemine või siis lihtsalt lugemine, sest lugeda võib nii arvutist kui ka paberkandjalt. Kuid miskipärast kuuleme, eriti noorte seas, aina enam, et lugemine olevat sunnitud ja igav tegevus, kui just pole huvitav raamat. Ma ei hakka loetlema tegevusi, mis ei anna võimalust raamatu vastu huvi tekitada, vaid selgitaks, miks võib olla lugemine ebameeldiv ja väsitav.
Lisaks vanemate tähelepanekutele kohtan oma praktikas sageli lapsi ja noori, kes on suunatud kontrolli õpetaja või sotsiaaltöötaja poolt. Kaebusteks funktsionaalse lugemise häired.
Lugemine on aju jaoks väga keeruline protsess, kuna aju tegeleb mõlema silma pildi kokku sulatamisega ja loob seeläbi lugemiskeskust läbi sõnamälu. Kui soovid teada, kuidas see protsess käib, keera nüüd tekst tagurpidi ja jätka lugemist. Kui puudub sõnamälu, kipuvad sarnased tähed segi minema. Sageli on need tähed a, e, n, u, b, d. See, et meie, täiskasvanud, loeme nüüd aeglasemalt, näitab, et me peame fikseerima saamaks aru tähest või tähtede kombinatsioonist, talletame sõna mällu ning tasapisi kasvab lugemiskiirus.
Loomupäraselt sünnime pluss-silmadega, mistõttu ei näe imikud lähedale selgelt. Vanuse tõustes, koos silmamuna kasvamisega plussitugevus väheneb ja nägemine selgineb. Nii on ka mõistetav, miks mõnikord ilmneb kolmandal eluaastal silmade äravajumine, mis tabab lapsevanemaid šokeerivalt.
Beebid tajuvad värve tuhmimalt, mistõttu on soovitav soetada kontrastsete värvitoonidega mänguasju pastelsete toonide asemel. Üks tähelepanek veel: beebisid ei ole mõistlik hüpitada. See raskendab silmadega fikseerimist ja väsitab silmi.
Mida väiksem on sündides silmade plusstugevus, seda kiiremini nägemine selgineb ja lapsed hakkavad tundma huvi joonistamise, värvimise ja muu lähivaates tegevuse vastu nagu näiteks lugemine. Siit ka selgitus, miks osa lapsi suudavad lugeda juba nelja-aastaselt, kuid mõne jaoks valmistab lugemine raskusi ka kümneselt.
Lugemiskiirus, nõrgem värvitoonide eristamisvõime, hämaras halb nägemisvõime, keskendumisraskused ja liikuvate asjade jälgimisel aeglane reaktsioon (jalgpall, lauatennis, sulgpall, võrkpall jm pallimängud) võivad olla tingitud halvast nägemisest ja kahe silma koostöö võimetusest.
Nägemine on väga keeruline neuroloogiline protsess, mis saadab närviimpulsse silmalihastesse. Silmade liikumist mõjutavad jälle optilised klaasid, mis suunavad valguse läbi pupilliava terava nägemise alale ja liigutavad silmi sisse- või väljapoole. Plussklaasid pööravad silmi väljapoole, miinusklaasid sissepoole. Kui ilmneb, et klaasitugevused muutuvad sageli, tuleks kindlasti kontrollida silmalihaseid, kas mitte klaasidest pole tingitud silmalihaste nõrgenemine, mis halvendab pidevalt nägemist.
Nägemise muutust mõjutavad nii kaasa saadud geneetiline pagas kui ka keskkond. Paraku nõrgendab nutikeskkond nägemist just seetõttu, et silmad vaatavad ühes asendis liiga pikalt samale kaugusele. Hoidke käes liikumatult nt kilost pakendit. Esmalt nagu polegi midagi, kuid mida kauem hoida, seda rohkem tahaks niheleda. Toimub lihase nõrgenemine. Seetõttu on alati mõistlik sooritada enne mistahes õppetegevus ja seejärel minna nutimaailma. See aitab vältida silmalihaste nõrgenemisest tulenevat unisust ja keskendumishäireid.
*
Nägemishäired, mida põhjustavad silmaläätse spasm ja kahe silma koostöö nõrkus:
• Loeb aeglaselt ja konarlikult
• Lugemisel on tarvis kasutada abivahendit
• Ei mõista loetavat teksti
• Eksib tahvlilt maha kirjutamisel
• Silmade sage pilgutamine, võib ilmneda vesitsus, punetus, sügelus
• Loeb, vaatab nutiseadet lähemal kui käsivarre pikkus
• Vaatab TV-d lähedalt (kaugus sõltub TV ekraani suurusest)
• Peavalud, eriti kulmude piirkonnas
• Silmade valgustundlikkus
• Väldib hämaras liikumist
• Väldib pallimänge
• Ei meeldi 3D filmid
• Liikuvate objektide jälgimisel silmade väsimus
• Autosõidul iivelduse teke, ei saa autos lugeda
• Keskendumisraskused, sage unistamine
• Unistab, kaotab asju
• Nägemise pidev halvenemine
Lugemisraskused võivad olla tingitud ka kaasasündinud ajukahjustusest, aga kuna lugemisteema on aina enam fookuses, tuleks tähelepanu pöörata silmade koostöövõime hindamisele, mida on võimalik testida ortoptiliste vahenditega.Rohkem infot kodulehelt: www.nagemisteraapia.ee
