Lapsed pole prioriteet?

Selline küsimus tekkis pärast avalikku koosolekut Rapla Kellukese lasteaias, kus arutati Pääsupesa lasteaiaga ühinemist.
Pääsupesa lasteaiahoone on elamiskõlbmatu, see sai selgeks ja ka see, et valitsus valitsuse järel on seda probleemi eiranud või tahaplaanile lükanud 17 aastat. Nüüd püütakse seda asja lahendada lasteaedade ühinemisega ning kulude kokkuhoidmisega.
Ühelt poolt proovib riik hoogustada iivet kolmanda lapse sünniga, teisalt ühendatakse lasteaiad ja väidetakse, et lasteaiakohti pole nii palju vaja. Midagi nagu ei klapi? Raplas soovivad paljud lapsevanemad oma last panna linna ainukesse korralikult renoveeritud ja basseiniga lasteaeda. Kas saame vanematele seda ette heita, et ta soovib oma lapsele parimat? Arvan, et see on inimlik. Nagu ka see, et Pääsupesa lapsevanemad on õnnelikud, et nende lapsed sinna saavad.
Koosolekul aga tekkis vastandamine, nagu oleks Kellukese vanemad erilasteaia rühmade vastu. See ei ole kindlasti probleemiks. Jääb arusaamatuks, miks ei tegeleta erivajaduste probleemiga ennetavalt. Kõige mõistlikum oleks sellega tegeleda juba enne kooliiga. Nagu koosolekul kuulsime, on koolides erivajadustega laste arv suurenenud ja vajadus eripedagoogide, psühholoogide ning teiste tugiiisikute järele väga suur. Samas väideti kohe, et erivajadustega laste arv ei kasva. Arusaamatu.
Kas meie vallas ei oleks väärinud erivajadustega lapsed korralikult renoveeritud, vajalike ruumide ja võimalustega hoonet? Iga laps on mingil määral erivajadusega, mõne vajadus vajab lihtsalt rohkem tähelepanu. Unistus oleks, et iga vanem saaks oma lapse viia renoveeritud, rõõmsa personaliga, turvalisse lasteaeda. Sellist olukorda meie riigis, vallas paraku ei ole veel tekkinud, pigem tuleb olla õnnelik, et su laps üldse koha saab. Lapsed on kokkuhoiu koht?
Saan aru ka vallajuhtidest, nemad peavad lahendused leidma, samas tundub mulle, et nad vajaksid puhkust… Lapsi saame ikka endi rõõmuks ja kindlasti saavad kõik hakkama, aga nõutuks teeb selline olukord küll. Raskused teevad tugevamaks, seda on elu õpetanud. Ootan aega, kui meie riigis on lapse ja vanema vajadused prioriteet.