Vesiroosivisioon kutsub noori tegema omaloomingut

8. märtsil toimub Rapla Vesiroosi koolis järjekorras 23. Vesiroosivisioon. See on noorte muusikakollektiivide konkurss, kuhu oodatakse mõõtu võtma bände lähemalt ja kaugemalt! Õhtu peaesineja on 16-aastane räppar Pluuto.
Rapla Vesiroosi kooli huvijuht Maili Metssalu tunnistab, et esimest korda põhikoolina seda sündmust korraldada on uus väljakutse. Varem on sündmust vedanud gümnaasiumiõpilased ning seepärast tehakse tänavu korraldamisel koostööd ka Rapla gümnaasiumis õppivate Vesiroosi vilistlastega, kes on oma abikäe ulatanud.
Hetkel on end võistlusele registreerinud 6 kollektiivi, aga aega registreerida on kuni 1. märtsini. Tänaseks registreerunute seas on Metssalu sõnul nii oma kooli noori muusikuid kui ka väljastpoolt maakonda tulijaid. „Vesiroosivisiooni nimi on õhus ja levimas,” ütleb Maili Metssalu ning lisab, et konkursi auhinnad on igati tõsiseltvõetavad. Parimaid premeeritakse võimalusega salvestada oma muusikat Susi stuudios ja esineda üle-eestilisel noortebändide konkursil.
„Kogu muusika oma mitmekesisuses on oodatud,” ütleb Metssalu, kinnitades, et mingeid žanripiiranguid ei ole. „Kuna muusika kirjutamise formaat on muutunud, ootame uuendusena sellel korral ka DJ-sid ja arvutimuusika tegijaid. Kui DJ teeb ise sämplitest kokku oma terviku, siis see sobib. Meie koolis on mitmeid õpilasi, kes arvutimuusikat teevad. Sellega haakub ka meie peaesineja, 16-aastane noor räppar Pluuto, keda Rapla noored käivad sageli Tallinnas kuulamas,” räägib Metssalu. Ta nendib, et sellise sõnakultuuri levimine nagu räpp on noorte seas väga populaarne ja see, kui noored oskavad niimoodi teksti kirjutada, on väga äge.
„Tahame olla sellel aastal väga avatud. Muudame formaati ja katsetame. Kuna on tekkinud vajadus kasvatada noorte muusikute järelkasvu, pöörame sellel aastal oma pilgu ka noorematele,” räägib Metssalu. Kuna sündmuse reglemendis on tungivalt soovitatav esitada üks omaloominguline pala, mõtiskleb Metssalu selle üle, kas algklasside õpilane on võimeline omaloomingut kirjutama. „Enda kogemusest võin öelda, et on,” kinnitab Metssalu. Vanuse ülempiiriks on kehtestatud 26 aastat. „Me sellel aastal katsetame ja eks ole hiljem näha, mis neist muutustest kõlama jääb.”
Maili kui Vesiroosi gümnaasiumi vilistlane on ka ise viiel-kuuel aastal visioonist osa võtnud ja meenutab, et sel ajal oli see väga prestiižne sündmus, kuhu noored väga tahtsid tulla. „Pandi kokku kasvõi projektibänd, et visioonile esinema saada ja enda loomingu esitamine oli auasi,” meenutab Maili. Praegu kohtab ta noortes aga ebakindlust ja kahtlusi, et kuidas nad ikka omaloomingut kirjutavad ja esitavad.
„Meil oli arutelu all ka võimalus teha ainult kaverite konkurss, ent ma selgitasin noortele, et on kaks erinevat asja, kas me tegeleme matkimise või loomisega. Minu arvates on väga vaja julgustada noori omaloomingut tegema,” räägib Maili ja arvab, et kõik õpetajad peaksid noori selleks ärgitama ja neid ka Vesiroosivisioonist osa võtma julgustama.
„Õpilasi tuleb natuke särtsutada, siis nad võtavad tuld,” ütleb Maili, kes ka ise üht bändi Vesiroosi koolis juhendab. Ühtlasi tunnustab ta Vahur Soonbergi ja Ragnar Toompuud, kes samuti muusikaarmastust koolis jagavad, ning ka Ivo Rüütalu, kes on seisnud selle eest, et koolis oleks hea tehnikaga bändiruum.
„Mind aitab selle sündmuse eestvedamisel minu enda kogemus – meie noortena tahtsime väga muusikat teha. Visioon toimub 23. korda ja on seega tõsiselt pika traditsiooniga sündmus. Ma arvan, et Vesiroosivisiooni on väga vaja, et ärgitada lapsi looma. See on see, mille eest ma tahan väga seista ja millesse ma usun,” ütleb Maili ja kutsub kõiki sündmusest osa saama.