Helerin VƤronen
MƤrtsikuu eelviimasel pƤeval kƵlas muusika Rapla kultuurikeskuses. Rapla Maakonna Noorte Puhkpilliorkester tƤhistas oma 20. aastapƤeva suurejoonelise kontserdiga āIgaühele midagiā, kuhu olid kaasatud ka orkestri vilistlased.
Orkestrit juhatasid peaasjalikult TƵnu SoosƵrv ja Silver Niinemets, lisaks neile nƤgi orkestri ees PƤrt Uusbergi, Rauno Raati ja Patrik Sebastian Unti. SoosƵrv sƵnas kava tutvustades, et aastapƤevakontserdid kipuvad olema vƤga kirjud, kuid seekord sisaldas kontsert rohkem laulu- ja tantsupeo repertuaari ning nende isiklikke lemmikuid.
Kahes osas toimunud kontserdi avas Cyrillus Kreegi üleskirjutatud rahvalik koraaliviis āMu süda Ƥrka ülesā. Teise loo, PƤrt Uusbergi āNostalgiaā eel meenutas Uusberg, kuidas ta ise noorena Robert KasemƤgi juhtimise all esimest korda orkestriproovis oli ja trompetit puhus. Uusberg pühendaski āNostalgiaā nüüdseks lahkunud KasemƤgile, kes saanuks sel aastal 100-aastaseks. Teatud minevikukaja ja kurvameelsus oli Uusbergi loos sees. Tegelikult oli aga KasemƤgi inimene, kes mƵistis ja armastas head nalja ning seetƵttu lƤks kontsert edasi lƵbusamas vƵtmes.
Esitamisele tuli nƤiteks Fritz Kroepschi āDow in Deep Cellarā. Mitmed ettekantud palad olid popurriid (K. Kikerpuu āUusamepuuā, T. KƵrvitsa āKƤes on jƤlle suviā) ja ilmselt kƵige pƵnevam neist oli popurrii teleseriaalide tunnusmeloodiatest. KƵrv tabas Ƥra aegumatute klassikute meloodiad – āKnight Rider, MacGyver ja A-rühm.
Kuna mitmed orkestri liikmed on Queeni austajad, sai kuulda lugu āBohemian Rhapsodyā. Kontsertkava esimese poole lƵpetas vƤike mƵtterƤnnak Itaaliasse. Ja üks koht, mida seal olles külastada, on ju Veneetsia ja sealne karneval. PƤrast H. RoundĀ“i āVeneetsia karnevaliā avanes publikul eksklusiivne vƵimalus kuulda Undi Lissaboni reisimuljetest sündinud lugu āLissaboni linnatƤnavadā, mis vƤƤrib kohta ka teiste puhkpilliorkestrite repertuaaris.
Oma koha puhkpilliorkestrite repertuaaris on leidnud helilooja ja dirigendi Riivo JƵgi looming, millest seekord tuli ettekandmisele pala āSinule, Eestiā, mida mƤngitakse ka suvisel laulu- ja tantsupeol.
Puhkpilliorkestri repertuaari on jƵudnud palju filmimuusikat. Filmid ise vƵivad ju ununeda, kuid nende muusika elab edasi. Seekord tulid esitamisele D. Å ostakovitÅ”i romanss filmist āKiinā ja filmist āElvira Madiganā tuntud Andante Mozarti 21. klaverikontserdist. Å ostakovitÅ”i loomingust tuli esitamisele veel Valss number 2, mis ei ole küll otseselt puhkpillidele kirjutatud. Ka marss, mis on puhkpilliorkestri lahutamatu osa, valiti selleks kontserdiks selline, mis ei ole tegelikult traditsiooniliselt puhkpillidele mƵeldud – K. Alfordi āColonel Bogey on Paradeā.
Kontsert pakkus tõesti igaühele midagi. Seal oli nii nostalgilisi meenutusi kui ka avastamisrõõmu. Rõõmu ja nukrust, sügavust ja keerukust, pidulikkust ja ilu. Publik jagas pärast kontserti muusikutele rohkelt tänusõnu. Samuti toonitati, kui oluline roll on orkestri püsimajäämisel vanematel ja perekonnal, kes noori igati toetavad ja proovidesse toovad. Ja noortel endil, kes peavad orkestriproovi laupäeval olulisemaks kui midagi muud.


