Vivika Veski
Kahel nädalavahetusel kogunenud Metsakogus sündinud sadakond ettepanekut lähevad edasi maikuus peetavatesse huvirühmade aruteludesse. Metsakogu koosnes 50 inimesest, kellest neli-viis on seotud Raplamaaga.
Metsakogu kutsus kokku keskkonnaministeerium, et anda võimalus metsanduse arengukava 2021–2030 (MAK 2030) koostamisel kaasa rääkida lisaks metsanduse ekspertidele ja teadlastele ka selleks soovi avaldanud eraisikuil. 200 sooviavaldanu seast valiti rahvakogulaadsesse Metsakogusse loosiga välja 50 inimest.
Metsakogu kogunes märtsi viimasel nädalavahetusel Nelijärvel ja aprilli esimesel nädalavahetusel Sagadis. Arutelud lähtuvad möödunud aastal arengukava ettevalmistuse käigus sõnastatud probleemidest, mis olid jagatud kolmeteistkümneks probleemirühmaks.
Raplamaalt osales aruteludel teiste seas metsaomanik ja puiduettevõtte omanik Ardi Soovik. „Kandideerisin põhjusel, et kära ,,metsakaitsjate” poolelt oli paisunud suureks ja kartsin, et metsaomanike hääl jääb tahaplaanile,” tunnistas Soovik. Ta lisas, et kartus oli siiski põhjendamatu, sest valik tehti selline, et nii-öelda palgikummardajate ja puukallistajate hääl jagunes laias laastus pooleks.
Soovik kirjeldab, et kuna eelnevalt oli kogu probleemistik jagatud 13 teemapaketiks, valiti sealt välja kuus enam hääli saanud teemapaketti. Iga teemapaketi arutamiseks loositi välja viis gruppi, kus arutati teemapakett läbi ja toodi välja kaks kuni kuus teemat, probleemi, lahendust. Siis hääletas Metsakogu kõik ettepanekud läbi ja selle järgi lisati poolthäälte arv iga ettepaneku taha. „Kõik meie poolt väljatoodud ettepanekud lähevad metsanduse arengukava koostamise töörühma arutamiseks. Lisaks valis Metsakogu kaks esindajat arengukava koostamise töörühma. Kuna, nagu ennist mainitud, oli meil kaks väga erineva arvamusega gruppi, oli esindajate valimisel igaühel üks hääl ja seega said valituks mõlema huvirühma esindajad.”
„Nelijärvel toimunud Metsakogu arutelud jäid üldiselt rahulikuks, ehkki oli ka emotsionaalsemaid hetki. Andsime korraldajatena endast parima, et huvide väljendamiseks oleks kõigil võrdsed võimalused ning üldiselt see õnnestus,” kirjeldas kohtumise meeleolusid sotsioloog Peeter Vihma, kes on MAK2030 kaasamismudeli autor. „Oli ka näha, et kahe päeva jooksul arenes osalejate vilumus nii arutelusid pidada kui ka ettepanekuid sõnastada.”
Pärast teist ja viimast kohtumist Sagadis tõdes Vihma, et arutelud muutusid ajaga üha rahulikumaks ja konstruktiivsemaks. „Tagasisideküsitlus näitas, et Metsakogu üldise kogemusega olid rahul peaaegu kõik vastanud. Inimesed mõistsid osapoolte ja huvide paljusust ning teema keerukust, mis näitab, et hea tahtmise ja arutelude planeerimise abil on võimalik ka nn metsasõja vaenupoolte vahel ühisosa leida,” lisas Vihma.
Valiti Metsakogu esindajad, kes lähevad huvirühmadesse Metsakogu ettepanekuid tutvustama. Ennast seadis kandidaadina üles viis inimest. Kandidaadid kinnitasid, et nad on valmis esindama kõiki Metsakogus tehtud ettepanekuid, kallutamata neid isiklike eelistuste järgi. Metsakogu esindama valiti Helen Vimberg ja Ülo Vendland. Kui neist keegi ei peaks saama tulla, asendavad neid esmalt Tõnu Lukas ja seejärel Hele Kängsepp.
Lõplikud arengustsenaariumid töötab välja huvirühmadest, riigi- ja uurimisasutustest koosnev juhtkogu, kelle koostatud materjali esitab keskkonnaministeerium 2020. aasta kevadeks Riigikogule otsustamiseks.
Metsakogus osales ka Raplamaaga seotud mesinik Eha Metsallik, kes küll oma elukoha tõttu endises Käru vallas seoses haldusreformiga nüüd Järvamaale üle „kolis”. Kuigi suurem osa Metsakogus osalejaist väitis tagasisides, et on tulemusega rahul, väljendas tema Raplamaa Sõnumite eelmises numbris arvamust, et on Metsakogus pettunud. Tema hinnangul ei ole esindajad sellest Metsakogust, kes juhtkogusse edasi liiguvad, metsatundlikud. Metsallik väljendas muret liigse raie ja kahaneva linnustiku pärast metsas.
Lisainfo metsanduse uue arengukava algatamise ettevalmistava protsessi, metsanduse kaardistatud probleemide, alusuuringu, arengukava algatamise töörühma kohtumiste, Metsakogu ja seal läbiviidud küsitluse tulemuste kohta on leitav keskkonnaministeeriumi kodulehelt.
