Vivika Veski
Raplamaa mägesid hõlmav Kõnnumaa maastikukaitseala sai uue kaitse-eeskirja, mida koostati peaaegu viis aastat. Huvirühmadest on uue eeskirjaga kõige enam rahul maausulised.
Kõnnumaa maastikukaitsealale jäävad Raplamaa suurimad mäed – Paluküla ja Keava. Samuti hõlmab kaitseala mitut raba, Loosalu järve ja pakub elupaika reale kaitsealustele liikidele. Eelmise keskkonnaministri Siim Kiisleri ettepanekul kiitis hiljutine valitsus aprilli lõpus uue kaitse-eeskirja heaks. Peamiste muudatustena laiendati Natura metsaelupaigatüüpide kaitseks olemasolevaid sihtkaitsevööndeid ning tsoneeriti Paluküla Hiiemägi piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse ehk muudeti kaitsekorda rangemaks. Paluküla Hiiemäe sihtkaitsevööndi loomise ettepaneku esitasid Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda ja Paluküla Hiiemäe Hoiu Seltsing.
„Hiiemäe mets peaks nüüd kaitstud olema, loodetavasti ka üksikpuud. Selle eest peab olema tänulik,” ütleb maausuliste ühinguid esindav Arvi Sepp. Veel arvestati nende ettepanekuga tuua rahvaürituste kooskõlastamist vajavate inimeste arv sajalt viiekümnele ja keelata raie Paluküla Hiiemäel täielikult.
Kunstlumi tuleb, rahvuspark mitte
Lisaks esitasid ettepanekuid Tarsi talu, Kehtna vallavalitsus ning veel mõned talud ja eraisikud.
Keskkonnaameti kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist Põhja regioonis Riina Kotter tõdeb, et 2015. aastal algatatud Kõnnumaa maastikukaitseala kaitse-eeskirja muutmine kujunes tavapärasest pikemaks. „Kaitse-eeskirja koostamine eeldab kõigi huvigruppidega arvestamist ja Keskkonnaamet tegi pingutusi, et saavutada Paluküla Hiiemäe tuleviku osas kõiki osalisi arvestav kokkulepe,” ütleb ta.
„Kohalike erimeelsused Paluküla Hiiemäe kaitsmise teemal on kestnud aastaid. Ühelt poolt on Hiiemägi oluline puhke- ja sportimisala, kus soovitakse korraldada spordiüritusi ja arendada puhkevõimalusi. Teisalt leidub huvigruppe, kes on seisukohal, et ajalooline looduslik pühapaik peaks olema täiesti puutumatu. Uus kaitse-eeskiri teeb kompromissi: lubame alal küll rahvaüritusi korraldada, kuid piirame tegevusi, mis ohustavad pinnavormi ilmet, näiteks ehitamist ja metsamajandamist.”
Arvesse ei võetud maausuliste ettepanekut keelata kunstlume tootmine Palukülas, kuna Keskkonnaamet leidis, et see ei ohusta kaitse-eesmärke.
„Kunstlumevee mäele transpordiga, kunstlume tootmise ja levitamisega Hiiemäel me nõus ei ole. See oleks vastuolus loodusliku pühapaigaga ning kahjustaks tõenäoliselt ka mäekülge, mis on kaitsealune niiduelupaik,” ütleb Sepp. „Kunstlumi sulab hiljem kui looduslik lumi, seetõttu on taimede kasvuperiood lühem ja see võib mõjutada taimekooslust ning suuremad sulamisveed viia mullast toitaineid. Ka kaitse-eeskirja ekspertiis soovitab sihtkaitsevööndis kunstlund mitte kasutada, viidates erosioonile ja võimalikule kunstlume sulamisvete mõjule. Sporditegevused võiksid säilida praeguses mahus, nii et pühapaigas saab suusatada siis, kui on suusailma.”
Raplamaal tuntud mesinik ja loodusväärtuste eest seisja Eha Metsallik esitas eelnõusse ettepaneku moodustada Kõnnumaa põhjal Raplamaa rahvuspark, mida aga Keskkonnaamet ei toetanud.
Turritav nael ja valitseja luba?
Kaheksa ettepanekut esitas Tarsi talu peremees Illar Olesk, kes on ühtlasi Linnaaluste külavanem ja Kehtna vallavolikogu liige. Näiteks leiab Olesk, et Hiiemäe sihtkaitsevööndi loomine pole looduskaitse seisukohalt põhjendatud.
„Kui esitada küsimus, mis siiamaani halvasti oli, ütlevad nad, et ei olnudki. Miks siis on vaja muuta? Kaitsealal oli toimiv kaitse-eeskiri. Miks oli vaja uut?” imestab Olesk.
Olesk peab naeruväärseks ka punkti, mis lubab rajatiste igapäevast hooldust vaid kaitseala valitseja ehk Keskkonnaameti nõusolekul. „Kui lähen rabasse matkama ja näen, et praht on maas, kas siis pean Keskkonnaametilt luba küsima see üles korjata?” küsib Olesk. Ta leiab ka, et näiteks laudteede pisiparandus peaks olema lubatud ilma kooskõlastuseta, sest sageli tuleb asendada vaid mõni laud või lüüa sisse väljatulnud nael.
Kehtna vald pole piirangutega rahul
Kaheksa ettepanekut esitas Kehtna vallavalitsus, millest neljaga Keskkonnaamet ka arvestas. Ometi pole Kehtna vald uue eeskirjaga rahul ega soovi oma seisukohta rohkem kommenteerida, kuna on seda juba varem teinud. Ka Kehtna vald ei soovinud Hiimäele sihtkaitsevööndit, samas tegid nad ettepaneku lubada lage- ja turberaiet kõigis Kõnnumaa piiranguvööndites. Keskkonnaamet vastas aga, et pinnavormide senise maastikuilme säilitamiseks on oluline mitte lubada Keava ja Paluküla piiranguvööndites uuendusraieid, mis tekitavad maastikupildis lagedaid alasid. Piiranguvööndis on lageraie lubatud hall-lepikutes ühe hektari suuruse langina, turberaie kahe hektari suuruse langina. Ohekatku piiranguvööndis on lubatud turberaie, kuid mitte lageraie.
Nii Kehtna valla kui ka Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) seisukohta väljendas kiri, mille Rapla Maakonna Turvalisuse Nõukogu saatis Keskkonnaametile eelmisel suvel.
„Karmimate piirangute kehtestamine ei teeni rahva huve. Kõnnumaa maastikukaitseala ja olemasolev piiranguvöönd on piisav kitsendus Hiiemäe ja Reevimäe kaitsmiseks. Selline kaitsenõuete tase võimaldab ühtlasi ka kogu Rapla maakonnale vajaliku puhkemajanduse ja turvalise sporditegevuse arendamist,” seisab seal.
Kehtna vallale kuulub Paluküla piirkonnas kaks katastriüksust, millest üks on ligikaudu 103 ja teine kuus hektarit suur. Kui nendel muudetakse kaitserežiimi, siis näiteks eramaale jäävalt sihtkaitse režiimiga alalt ei laeku enam vallale ka maamaksu.
Keskkonnaamet alustab juba sel aastal Kõnnumaa loodusala, sealhulgas Kõnnumaa maastikukaitseala kaitsekorralduskava ajakohastamist. Selle koostamise ajal analüüsitakse ka sooalade loodusliku veerežiimi taastamistööde vajadust. Kotter kinnitab, et veerežiimi taastamistöid planeeritakse kaitsealadel riigimaadel, tööde käigus jälgitakse, et veerežiimi muutused ei mõjutaks eramaid.
