Vivika Veski
Koduaias aitavad rohimistööd hõlbustada loodussõbralikud umbrohutõrjevõtted.
Kuigi mitmeid umbrohumürke saab Eestis osta ka tavalistest aianduspoodidest, tasuks koduaias neid siiski vältida, eriti aga siis, kui aias liiguvad ka lapsed ja lemmikloomad. Umbrohust saab vähemalt mõneks ajaks lahti muidugi rohides, kuid ka parimal juhul on see töö vähemalt natuke tüütu. Kesksuvisel hoogsa taimekasvu ajal võib tunduda, et rohida tuleb lausa iga päev, kui ei taha omada metsistunud aeda. Üks võimalus on võtta seda kui kosutust, sest mullas sonkimine pidi olema väga tervislik. Kuid kuna töökohustused võivad takistada selles teraapias piisavalt sageli osaleda, on hea teada ka muid nippe.
Kui jätta soovitud taimede vahele piisavalt palju paljast mullapinda, võid olla kindel, et umbrohi seal ka kasvama hakkab. Seda isegi siis, kui oled mulla seest enda arust hoolega kõik umbrohujuured välja noppinud. Kuskil ei ole aga öeldud, et aias peab leiduma paljast mullapinda, kus umbrohul on hea kasvada.
Taimne umbrohutõrje
Tõrju soovimatud taimed välja soovitutega. Näiteks hoia muru piisavalt tihe ja elujõuline, nii et muid taimi sinna eriti vahele ei mahu. Lisaks murutaimedele võib kasutada ka muid pinnakattetaimi. Sellena võib kasutada isegi karulauku, mida paljud kasvatavad maitsetaimena. Karulaugu üks eelis on see, et ta kasvab suurepäraselt ka varjus, näiteks puu all.
Aianduspoodides müüakse tervet rida pinnakaitsetaimi, mille hulgast sobivaid valida olenevalt valgus- ja niiskusoludest ja mullast. Tuntumad on näiteks kortsleht, aas-rebasesaba, hõbeleht, maikelluke, kurereha, kipslill, nõmm-liivatee jne. Leidub ka mitmeid põnevaid võsaülase sorte.
Samuti on aednikud avastanud, et mõnda eriti tõrksat umbrohtu võib õnnestuda tõrjuda mõne teise taimega, näiteks naati saialillega.
Kõblata on hõlpsam kui rohida
Kiiresti jõuab mullapinna kasvõi iga päev üle käia, kui peenrad pole väga suured. Sellel on siiski oma puudused. Kõplamine on edukas eeskätt just üheaastaste taimede puhul, mitmeaastased tärkavad jõudsalt jälle uuesti, kui pealsed on ära kõblatud.
Multši kasvõi rohuga
Juba varem oleme Rohelistes Sõnumites soovitanud multšimiseks mererohtu. Kuid sobivad veel adru, põhk, puukoor, laastud. Põõsaste alla võib laotada ka niidetud rohtu, kuid see võib minna hõlpsasti hallitama, kui ilm on niiske.
Toida ja jooda täpselt
Püüa väetada ja kasta nii, et toitained ja niiskus jõuaksid vaid soovitud taimedeni. Kindlasti ei tasu väetamisega, ka orgaanilise väetisega, üle pingutada, vaid piirduda vajalikuga.
Kata vaba pind kinni
Selle jaoks müüakse aianduspoodides spetsiaalset peenratekstiili. Et mingit ala umbrohuvabaks muuta, võib selle katta mõneks ajaks musta kilega kinni, taimed ei saa valgust ja juuri kahjustab kuumus, mis musta kile all päikese käes tekib.
Vaba mullapinna võib katta näiteks kividega.
Kuid mullale võib laotada ka mitu kihti ajalehti, mis samuti valgust varjavad.
Et harimisest ei saaks umbrohukülv
Püüa maad harida ja kaevata nii vähe kui võimalik, sest mulda pidevalt ühest kohast teise tõstes võid hoopis soodustada umbrohuseemnete ja -juurte levikut.
Valmista ise umbrohutõrjevahend
Sega kokku pits viina, kaks tassi vett ja mõned tilgad nõudepesuvahendit. Piserda sellega üle päikese käes kasvav umbrohi. See ei toimi sama hästi varjus kasvava umbrohu puhul.
Valmista segu neljast liitrist viieprotsendilisest lauaäädikast, tassitäiest soolast ja supilusikatäiest nõudepesuvahendist. Pane segu spreipudelisse ja piserda umbrohi üle.
Ettevaatlik tasub siiski olla ka selliste koduste vahenditega, et need ei sattuks taimedele, mida ei soovi hävitada.
Vala umbrohi üle keeva veega
See toimib eriti hästi umbrohu puhul, mis kasvab näiteks plaatidevahelistes pragudes. Vesi kõrvetab ära taimed, mille peale see valatakse, kuid jahtub samas piisavalt kähku, et mitte kahjustada pisutki kaugemal asuvaid taimi.
Lase umbrohul mõnes kohas kasvada
Võib selguda, et kahjurputukad eelistavad looduslikku umbrohtu kultuurtaimedele ehk jätavad sinu istutatud või külvatud taimed rahule.
Samuti võib mitmeid umbrohtusid söögivalmistamisel kasutada, sealhulgas võilille, naati, maltsa.
Lõpuks tasub meeles pidada sedagi, et veidi metsikum aed on elurikkam ning meelitab kohale näiteks linde ja liblikaid.
Allikas: EcoWatch,
aiapidajate kogemus
