Maris Adoma
Iga aasta seisavad abituriendid raske valiku ees, mida küll pärast gümnaasiumit edasi teha. Nendel, kes teavad, mis neile meeldib, on mõistagi kerge. Aga paljudel noortel pole sellest õrna aimugi. Nii hakataksegi mõtlema, kas minna ikkagi midagi õppima või võtta hoopis endas selgusele jõudmiseks vaba aasta?
Ühiskond, vanemad, sõbrad ja tuttavad kipuvad olema tavaliselt arvamusel, et pärast kooli tuleb kohe õppimist jätkata, sest hilisemas tulevikus võib see olla raskem – äkki enam ei viitsi õppida. Niisiis lähevadki paljud noored teiste survel üli- või kutsekooli, teadmata, mida nad üldse teha tahavad. Valitakse eriala, mis enam-vähem tundub sobivat. Võib-olla mõnel läheb õnneks ja valitud amet hakkab õppimise ajal meeldima. Samas jõuab mõni teine paari kuu jooksul arusaamale, et tegi ikkagi vale otsuse.
Alati ei pruugi see halb olla, mõnel juhul võib vale erialavalik anda juurde lausa julgust aja maha võtmiseks ja enda tundma õppimiseks. Vaatame, kuidas neiu Kristi Remmik end pärast gümnaasiumi lõpetamist tundis ja kuidas tema elutee tol ajal kulges. Ehk saab siit mõni segaduses olev koolilõpetaja või lõpetanu mõtteid ja inspiratsiooni tulevikuks.
Vale erialavalik andis julguse võtta vaba aasta
Kristil polnud 2014. aastal gümnaasiumit lõpetades õrna aimugi, mida edasi teha. Vaba aasta peale Kristi alguses mõelda ei julgenud, sest ta tundis, et pärast lõpetamist tuleb kohe edasi minna õppima. “Kuidagi tajusin seda survet kõigi poolt, sest kõik küsisid, kuhu edasi õppima lähen. Keegi ei küsinud isegi mitte, kas üldse lähen, äkki teen vahepeal midagi muud. Kuidagi tavaline tundus, et peaks minema edasi õppima. Kui kohe ei lähe, siis hiljem on raskem. Seda tundsin kõikide soovitustest,” räägib Kristi. Tol hetkel tundus Kristile, et lastega tegelemine on ainus, mis talle sobida võiks. Seega kandideeris ta lasteaiaõpetaja erialale. “Kuna sain üpriski kergelt ülikooli sisse, siis ka selle kasuks otsustasin.”
Pärast paari kuud koolis käimist tundis Kristi, et sellel ei ole enam mõtet. “Esiteks sain aru, et loengutes räägitu ei pakkunud mulle huvi. Jah, alguses on küll sissejuhatavad loengud, aga siiski tundus see liiga vähe pinget pakkuv. Muidugi võiksin praegu mõelda, et mõttetult raiskasin need kaks kuud seal koolis. Aga arvan, et iga asi on millegi jaoks vajalik. Tänu sellele sain aru, et ma ei taha iga päev lastega tegeleda, küll aga teen seda hea meelega vabal ajal.“ Kristi arvab, et need kaks kuud olid silmiavavad ja andsid julguse võtta vaba aasta. Nii ta tegigi.
Vaba aasta aitas endas selgusele jõuda
Kuigi vaba aasta võib veeta ka Eestis, otsustas Kristi minna hoopis neljaks kuuks Inglismaale lapsehoidjaks, sest talle tundus, et see on ideaalne võimalus näha teist riiki, tutvuda uute inimestega ja jõuda endas selgusele. Tütarlaps hakkas otsima endale Inglismaalt perekonda ja leidis selle üsna ruttu. “Juba novembris-detsembri alguses esitasin avalduse ülikoolist eksmatrikuleerimiseks ning ostsin lennupiletid täiesti võõrasse kohta, täiesti võõraste inimeste juurde,” meenutab ta.
Jõudnud Inglismaale, oli Kristil alguses mõistagi raske, sest kõik oli uus, alustades keelest kuni ülesanneteni välja. Aga nagu öeldakse, inimene harjub kõigega ja nii läks ka seekord. Kohanemisele aitas kaasa ka sealse pere kolimine ühest linnast teise, kus ootasid neiut ees teiste riikide lapsehoidjad.
Kristi õppis end aina rohkem tundma ja sai aru, milleks tal tegelikult potentsiaali on. “Hakkas kerima uus unistus saada ettevõtjaks, mida ma poleks kunagi gümnaasiumi ajal arvanudki,” räägib Kristi. Sellise mõtte kujunemisel mängis rolli Inglismaa kohvikukultuur. “Külastasime seal hästi paljusid pisikesi kohvikuid ja üks oli armsam kui teine. Siis hakkaski mõte ketrama, et kuna mulle küpsetada ka väga meeldib, oleks tore, kui oleks endal selline koht ühel ilusal päeval.”
Üks mõte viis teiseni ja Eestisse naastes astus Kristi sügisel Tartu Ülikooli Pärnu kolledžisse ettevõtlus- ja projektijuhtimise erialale, mille ta ka eelmisel aastal lõpetas. Hetkel tegeleb Kristi küll projektide juhtimisega ürituste korraldamise valdkonnas, kuid unistus oma kohvikust ei ole kuhugi kadunud.
Kuigi igal asjal on oma plussid ja miinused ja vaba aasta ei pruugi kõigile sobida, ütleb Kristi, et tema jaoks oli see igati positiivne ja vajalik aeg. “Ma õppisin end tundma, tutvusin uute inimeste ja kohtadega ja sain palju iseseisvamaks. Ma sain aru, mis mulle tegelikult meeldib.” Neiu lisab, et ka tema mõtlemine muutus ja julgus kasvas selle aastaga palju. “Lisaks oli motivatsioon pärast seda koolis käia kordades suurem, sest mind huvitas see, mida ma õppisin ja teadsin juba, miks ma seda teen.”
Kui küsida Kristilt, mis nõu annaks ta praegustele ja tulevastele lõpetajatele, vastab ta nii: “Ära mine kooli lihtsalt selleks, et paber kätte saada. Ära mine selleks õppima, et keegi teine ootab sult seda või see tundub olevat tavapärane asjade kulg. Ära karda võtta korraks aeg maha ja mõelda. Kui sa tead, mida tahad õppida ja mida tulevikus teha tahad, siis muidugi, anna minna kohe. Kui aga kahtled, siis avasta maailma, õpi kasvõi tööd tehes seda, mis võiks olla huvitav. Võimalusi selleks on palju. Küll on aega õppida ja kool on palju põnevam, kui sind huvitab see, mis sulle seal räägitakse.
Kui plaanid võttavaba aasta
Kui plaanid võtta vaba aasta, oleks hea välja mõelda, mida sa sellelt aastalt ootad. Kui tahad endas selgusele jõuda, siis niisama istudes seda kahjuks ei juhtu. Esmalt tuleks endale panna paika tegevused, mis sinu arvates võiksid eesmärgi täitumisele kaasa aidata. Pane kirja mõned mõtted, kuidas oma aastat sisustada.
Mine tööle. Kes meist siis ei tahaks olla oma raha peremees? Lisaks sellele saad sa ka enda CVsse juurde töökogemuse, mis tulevikus kindlasti kasuks tuleb.
Käi erinevatel koolitustel ja kursustel. Nii saadki proovida võimalikult palju erinevaid asju ja kes teab, võib-olla just nii jõuab sinuni teadmine, mida tulevikus teha tahaksid.
Mine välismaale. Noortele on olemas mitmeid võimalusi – töötamine vabatahtlikuna või lapsehoidjana, Austraalias või mujal rändamine jne. Tuleb vaid internet lahti võtta ja uurida. Lisaks keelepraktikale, uute inimestega tutvumisele ja erinevate kultuuride õppimisele saad kindlasti ka palju iseseisvamaks ja julgemaks.
Suhtle paljude erinevate elualade inimestega, uuri nendelt nende ameti kohta või mine neile lausa töövarjuks. Nii saad näha, mida üks või teine amet endast kujutab, milline näeb välja tööpäev, millist haridust on vaja, mis on rasket, mis on kerget. Võta inimestega ühendust, ole julge, mõtle välja, mis sind huvitab ja esita palju küsimusi.
