Ei kõla just eriti tõenäoliselt, et Keavas sündinud ning Kehtnas sirgunud mees pühendab märkimisväärse osa oma elust maiade tsivilisatsiooni uurimisele. Sealjuures mitte amatöörina, vaid professionaalsel tasemel. Ometi on see tõsi.
Tema tööle Kesk-Ameerikas on kiitva hinnangu andnud arheoloogia valdkonna tipud mitmest Mehhiko osariigist ning sellest on välja kasvanud lausa uued teooriad.
Rait Kütt (43) jõudis Eesti avalikkuse ette 2014. aasta veebruaris, kui Mihkel Kärmas temast “Pealtnägija” saate seni ainsa topeltloo tegi. Nüüd on nende koostööst välja kasvanud terve saatesari, mis teisipäevaõhtuti ETV2 eetris jookseb. “Kadunud tsivilisatsiooni jälgedel” toob Eesti televaatajani Küti ja Kärmase uurimisretked Mehhikost Yukatani poolsaarelt, kus sadu ja tuhandeid aastaid tagasi tegutses ja õitses maiade tsivilisatsioon.
Esmakordsel kohtumisel Rait Kütiga jääb mulje, et tema kõige ülevoolavam isikuomadus on enesekindlus. Aastatepikkune kogemus sukeldumises ning arheoloogias tähendab, et mees teab, millest ta räägib. Oma esmaseks huviks ei pea ta mitte ajalugu, vaid ühtse ja põhjaliku metodoloogia loomist, mille abil maiade ajalugu uurida.
Meie kohtumisele võttis Kütt kaasa neli tuhat aastat vana tööriista. Ta selgitas, et tõenäoliselt oli seda kasutatud millegi lõikamiseks või purustamiseks. Uskumatu tunne oli käes hoida nii vana ja väärikat eset, mis on vastu pidanud tuhandeid aastaid, enne kui see üheks hetkeks minu kätte jõudis. Samuti olid Kütil kaasas ligikaudu 2200 aastat vanad maiade hambad. Nendega tuli ümber käia eriti hoolikalt, et neid mitte rikkuda.
Kütt rääkis, et need liiguvad tema käest edasi Cambridge’i ülikooli, kus nendega asub edasi tegelema doktor Toomas Kivisild. Idee seisneb selles, et uurida hammastest leitud DNA põhjal, kuidas maiad Yukatani poolsaarel rändasid ning ümber paiknesid.
Rait Küti töö arheoloogina on tegelikult palju laiahaardelisem kui teleekraanilt paistab. “Kärmase saade meie tööst on tegelikult pinnavirvendus,” ütles ta ise. Enamik tööd tuleb teha laboris valge kitliga või arvuti taga väsimusest punaste silmadega. Ekraanile jõudev materjal moodustab kogu töö olemusest ehk kakskümmend protsenti. “See, et me Indiana Jonesi kombel metsas ringi müttame ja püramiide kaardistame, on väike osa meie tööst,” sõnas Kütt. Tema sõnul võib arheoloog veeta džunglis terve aasta peale ehk kuus kuni kaheksa nädalat. Kõik, mis tuleb pärast seda, oleks füüsiliselt liiga kurnav. Päevad, nädalad ja kuud kuluvad tegelikult ekspeditsioonide käigus kogutud infot uurides ning mõtestades.
Kärmase ja Küti telesaatest on näha, et džunglis ja veega täidetud koobastes rändamine ei ole ainuüksi raske, vaid kohati ka ohtlik. Siiski ütleb Kütt, et eluga riskivad vaid need, kes täpselt endale aru ei anna, mida nad teevad.
“See ei ole eluohtlik inimesele, kes riskid enda jaoks teadvustab, oskab ennast analüüsida ning kelle jaoks on olemas Jumal,” ütles Kütt. Ise on ta pühendunud kristlane ning usub, et Püha Vaim mitte ainult ei kaitse, vaid juhib teda teekonnal, milleks on iidse maiade kultuuri uurimine.
“Jumal on sama nii maa all kui ka maa peal. Maa all oled sa sama kaitstud kui maa peal. Ma ei näe seda riskina. Ma näen seda selge ja kaalutletud tegevusena,” sõnas Kütt. Ta on Tallinnas asuva Valguse Tee vabakoguduse liige ning samas hindab enda sõnul kõrgelt Rapla kirikuõpetaja Mihkel Kuke tööd.
Esimene esinemine
Rait Kütt kasvas üles Kehtnas ning käis koolis Valtus, kus lõpetas kaheksa klassi. Seejärel asus ta õppima Rapla esimeses keskkoolis ehk praeguses Rapla ühisgümnaasiumis. Kuigi tunnistusel oli ajaloo real hindeks 5, aine teda sellel ajal ei köitnud. Koolis õpetas seda ainet Maimo Triik.
“Oma liigpõhjalike teadmistega ajaloovallas suutis ta mind sellest ainest eemale peletada,” meenutas Kütt ning lisas, et infomaht, mis õpetaja käest tuli, oli tema jaoks liiga suur. “Mind ei huvita arheoloogia puhul niivõrd ajalugu, vaid teaduslik intriig,” ütles Kütt.
Tema sõnul on levinud lugulaul, justkui oleks maiade kontekstis kõik juba teada, kuid tegelikkuses on olemasolevate teadmiste kvaliteet kehv. Rait Küti esimene avalik esinemine sel teemal oli kolm aastat tagasi maiade ajaloole pühendatud konverentsil Campeches Mehhikos. Toona oli ta maianistide aastakonverentsi lõpetav esineja ning tema teema oli inglise keeles “Primary burials” ehk tõlkes “Primaarsed matmiskohad”. Ettekande lõpus tõusid maiade ajaloo uurimise tippude tipud püsti ning plaksutasid.
Siim Jõgis / foto: erakogu
Loe pikemalt 27. jaanuari Raplmaa Sõnumitest
