Mari Tammar
Tänavune suvi on pakkunud nii vihma kui ka päikest ning see lubab head saaki. Põllumehed siiski veel rõõmustada ei julge, sest murekohaks võib kujuneda saagikoristus.
Kartulikasvataja Kalle Hamburg ütleb, et kartulisaak on ilus, aga vara on kaagutada, sest saak pole veel katuse all. „Seis on väga hea. Praegu on kartulivagu põhjani märg ja hetkel on säilitussortidel intensiivne mugula moodustamise periood. Normaaltingimustes on päeva juurdekasv 1 tonn hektari kohta, aga praegu on kuue päevaga lausa 10 tonni juurde kasvanud, nii et praegu on väga intensiivne kasvuperiood,” selgitab Hamburg, aga lisab, et enne kaht nädalat saaki koristama ei hakata. „Kes seda oskab öelda, mis kahe-kolme nädala pärast ilm teeb, siin on veel kõik võimalik ehk seis on hea, aga kätte saamise kohapealt ei oska kommenteerida – ei oma nii häid suhteid ilmataadiga,” naljatab Hamburg.
Lehemädaniku oht on põllumehe sõnul aga tänavu väike. „Ilmselt see eelmise aasta pikk põud hävitas lehemädaniku seeneeosed ära ja need ei ole suutnud areneda. Isegi neil põldudel, kus ei ole lehemädaniku tõrjet tehtud, on suhteliselt hea pilt,” ütleb Hamburg.
Pärast ülesvõtmist rändab tema kartul Roosna-Allikule Talukartuli hoidlasse, kus see pestakse ja pakitakse. Sealt rändab see juba erinevatesse kaubanduskettidesse. „Kus on Talukartuli embleemiga kott, seal on suure tõenäosusega ka Raplamaa kartul sees,” lisab Hamburg.
Sulev Mölder Orgita Põld OÜ-st ütleb, et viljasaak põllul on hea, aga kuidas see salve jõuab, ta ei tea. „Hea oleks, kui enamik saagist saaks augustis koristatud, aga täna ei tea, kas saab – sõltub ilmast,” nendib ka Mölder. Tema sõnul on piisavalt niiskust olnud – eriti võrreldes eelmise aastaga. „Aga tibusid loetakse sügisel, ehk viljasaagist saab rääkida siis, kui kõik salves on. Praegu pole meil sajaprotsendiliselt ühtegi kultuuri koristatud. Meil on kokku 1900 hektarit – teravili, raps ja kaunviljad, mis ootavad kogumist,” selgitab Mölder.
Olenemata ilmast kuivatavad teravilja kasvatajad pärast lõikust kogu oma vilja. „Kui on aga väga märg ilm, läheb kuivatamisele rohkem aega ja see takistab ka vilja koristamise tempot. Kõik täiendavad kulutused tõstavad aga omakorda vilja omahinda,” räägib Mölder. Seda ohtu, et vilja kokkuostuhind nii madal ja kulud nii suured, et pole mõtet üldse vilja hakata võtma, Möldri sõnul ei ole.
„Selle nimel on tööd tehtud ja eks sügisel ole viljahinnad ikka natuke allpool. Eks hind sõltub kultuurist ka – mõne kultuuri hind on püsinud aasta läbi stabiilsena, näiteks õlikultuuridel ja ubadel, teiste hind on kord madalam ja siis kõrgem. Selle rehkenduse järgi, mis börsihinnad on, tuleb arvestada, kas on mõtet kasvatada või mitte. Siiani oleme hakkama saanud,” räägib põllumees, ent lisab, et teraviljahinnad on koristusperioodi edenedes üha langenud küll.
„Meie müüme kokkuostjatele maha ja siis läheb see sadamasse ja liigub välja,” räägib põllumees sellest, mis Raplamaal kasvanud viljast edasi saab.
Janno Kuusik Tõrvaaugu Mahe Talust tänavuse tatrasaagi osas siiski ülemäära optimistlik pole. „Me ei ole hakanud veel saaki võtma, aga kui põldu vaadata, siis ma arvan, et tuleb selline keskmine saak, midagi väga head ei ole. Tatrale tegi see juuni alguse vihm liiga, uputas põllud ära,” selgitab mees. Muret, et saak vihma pärast põllule jääks, Kuusik ei tunne.
„Septembri alguses hakkame tavaliselt võtma ja küll ma selle kätte saan,” on mees kindel.
Kokku on talul ligi 250 hektarit põllumaad, kus osaliselt on ka teravilja. „Teravilja põllud tunduvad ilusad olevat. Saak tundub hea – peaasi, et rohkem vihma ei tuleks,” ütleb Kuusik ja täpsustab, et nemad kasvatavad kaera. Kahjuritega probleeme ei ole olnud, ent pigem peljatakse seda, et liigniiskusest võib kaer seenetama hakata.
Vigala kandis asuva Tõrvaaugu Mahe Talu vili läheb kokkuostu. Oma tatra töötlevad nad aga ise ära ja see läheb poodidesse. Ühtlasi püütakse oma tatraga jõuda ka Taani turule.
Lisaks on talul 150-pealine lambakari.
