Mari Tammar
Mahlamäe tänav 8 kortermaja elanikud on saatnud Rapla vallale kirjaliku pöördumise, milles teatavad, et nad ei ole nõus Okta Centrumi ja nende maja vahele kavandatava kaubandushoonega.
“Detailplaneeringu esialgne kavand näeb ette, et kaubandushoone tuleb meile otse maja ette. Kaubanduskeskuseid on meil siin üsna ligidal päris mitu ja tarvidust sellise asja järele ei ole, kuigi arendajate ettekäändeks oli see, et siis teenuse kättesaadavus paraneb,” selgitas korteriühistu juhatuse liige Ville Viiron, mis neid kirja koostama tõukas.
„Kõik kauplused asuvad pigem ju mingite suuremate maanteede ääres. See kaubanduskeskus on planeeritud keset elamurajooni, mis tähendab, et meie rahu on siin rikutud,” rääkis Viiron ning lisas, et Mahlamäe tänava talvine läbilaskevõime on väga vilets ja sealne taristu ei ole üldse suuremaks liiklustiheduseks mõeldud. Samuti pelgavad majaelanikud kaubanduskeskuse ventilatsiooniseadmete müra, mis tekitavad asulasse ühtlase ja pideva müra fooni, mis avatud aknast sisse trügib.
„Loodan, et vald mõtleb selle peale, millises keskkonnas inimesed peavad siis elama hakkama, kui see kauplus tuleb,” ütles Viiron.
Kiri pandi kokku majaelanike seisukohtade põhjal ja koguti ühtlasi allkirju. „Ei olnud ühtegi inimest, kes oleks olnud selle poolt, et see kauplus siia ehitada,” võttis Viiron teema kokku.
Rapla vallaarhitekt Cerly-Marko Järvela, kes selle detailplaneeringu teemadega tegeleb, ütles, et valda on laekunud arvamusi teisteltki, seejuures on paljude hinnangul kaupluse asukohavalik ebaõnnestunud.
„Korteriühistu Mahlamäe 8 kiri on väga asjalik, sisaldades mitmeid põhimõtteid, mida planeeringu ja ehitusprojekti koostamisel arvestada – eelkõige juurdepääsude, liikluskorralduse ja müra küsimused,” kommenteeris Järvela. Samas ütles ta, et ei maksa unustada, et Mahlamäe tn 10 maaüksus on eravalduses.
„Eramaa planeerimiseks teeb maaomanik ettepaneku ning kavandamine toimub detailplaneeringu vahendusel. Maakasutuse kitsendused määrab seadus või planeering. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt on maa-ala kavandatav juhtotstarve kaubandus-, teenindus- ja büroohoone maa.
Üldplaneeringu kohaselt planeeritakse elukondlikke teenuseid pakkuvad ärimaad elamualade vahetusse lähedusse, võimaldamaks nende külastamist ka kergliiklust kasutades. Kui praegune maaomanik maa 2013. aastal soetas, tegi ta seda teadmisega, et üldplaneeringukohase ärihoone saab maaüksusele ehitada,” selgitas Järvela.
Edasistest tegevustest rääkides ütles Järvela, et vallal on planeerimisseadusest tulenev kohustus asjaga tegelda. „Arvamuskorje eesmärk oli välja selgitada piirkonna elanike meelsus ja puudutatud ametite seisukohad. Laekunud on arvamusi nii kaupluse rajamise poolt kui ka vastu, samuti on tehtud konkreetseid ettepanekuid ühe või teise küsimuse lahendamiseks. Tagasiside põhjal koostatakse detailplaneeringu lähteseisukohad ning nende alusel omakorda tehakse planeering. Usun, et laekunud arvamused mõjutavad ühel või teisel viisil nii maaomanikku, arendajat kui ka vallavalitsust,” ütles Järvela.
Muinsuskaitseameti seisukohta kommenteerides, mille kohaselt tuleks kavandatavale hoonele korraldada arhitektuurivõistlus, ütles Järvela, et tema isiklik arvamus on, et arhitektuurivõistluse korraldamine annab kvaliteedigarantii, aga kuna selle läbiviimise juhud ei ole valla kehtivas üldplaneeringus kuidagi formuleeritud, kahtles ta, kas vald saab arendajat arhitektuurivõistluse korraldamises väljaspool mälestise kaitsevööndit survestada.
„Soovitame seda kindlasti. Kavandatava ärihoone olemasolevasse miljöösse ja keskkonda sobitamiseks tuleb osata näha ruumi nagu maastikuarhitekt, olla konservatiivne nagu muinsuskaitsja, unistada suurelt nagu arhitekt ja jääda samas kahe jalaga maa peale nagu insener. Ülesanne pole kergete killast,” nentis Järvela.
Toimetuseni on jõudnud ka lugejate murelikud noodid selles osas, et kaupluse kauba maha laadimine hakkab toimuma sellest küljest, kus pool asub Päkapiku lasteaed. See aga tähendab, et autode ja kauba mahalaadimise müra ja heitgaasid satuvad lasteaia vahetusse naabrusesse.
Järvela selles suurt muret ei näe. „Kahtlemata võib kaupluse oskamatu planeerimise korral mingi häiring kaasneda, kuid hea tahtmise korral saab laadimishoovi kinnise teha ning ka tehnoseadmed selliselt paigutada, et häiring oleks minimaalne. Antud juhul on lasteaiast suurem murekoht ikkagi Mahlamäe tn 8 kortermaja. Lasteaed asub enam kui 100 meetrit eemal metsatuka taga. Võrdluseks, et lasteaed Kelluke paikneb Rapla Ärimajast umbes 70 meetri kaugusel,” selgitas Järvela.
