Helerin Väronen
Märjamaa valla raamatukogu vitriinides näeb kuni septembri lõpuni väliseestlase Aune Ueson Olssoni disainehteid ja raamatukogu seintel on Hendrik Hürdeni maalinäitus “Suvi Järvamaal”.
Olsson on pärit Märjamaalt, olles üles kasvanud Tolli külas. Viimased 25 aastat on ta aga elanud Rootsis ja praegu elab Lõuna-Lapimaal.
Olsson kasutab oma ehteid valmistades ainult erilisi poolvääriskive nagu kvarts, granaat, turmaliin ja sammalmalahhiit. Metallidest kasutab Olsson palju vaske, kuna sellel olevat tervendav mõju, samuti kasutab ta palju hõbedat, messingit ja pronksi. Näituse kõige erilisem osa on kolm käevõru seeriast “Star of Night”, mis saavutasid ehtekunsti konkursil Fire Mountain Beads Contest pronksmedali.
Ehete valmistamine sõltub Olssonil palju parasjagu valitsevast tujust. Ühtegi joonist ehtekunstnik endale ette ei tee, ehete lõplik kuju selgub töö käigus. Mõne ehte loomise taga on aga pikem lugu. Näiteks käevõru nimega “Eyes of Tiger”. Sama pealkirja kandev „Rocky” film kummitas Olssonit pikemat aega ja samal ajal oli ta just ostnud tiigrisilma kabošooni ja samast kivist pärleid. Kivi ja kummitavat lugu ühendades sündiski käevõru, mis nüüd ehib üht kandjat Tallinnas.
Üheks inspiratsiooniallikaks on Olssonile Põhja-Rootsi loodus, mis praegusel sügisesel ajal on eriti ilus, punaste pihlakate ja kuldkollaste kaselehtedega. Talvel aga pakuvad inspiratsiooni maagilised virmalised. Need andsid ka ideid pronksmedali saanud käevõrude valmistamiseks. Teiseks suureks inspiratsiooniallikaks on Olssoni jaoks poolvääriskivid.
Olsson ei ole õppinud ehtekunsti ega ka mõnda muud kunstieriala. Ehete tegemise idee lihtsalt jõudis temani. Olsson lisas veel, et kui keegi oleks talle siis, kui ta veel teismeliseeas Märjamaal elas, öelnud, et ta hakkab kunagi ehteid valmistama, oleks ta selle mõtte lihtsalt välja naernud. Samas on naise suguvõsas mitmeid kunstiandega inimesi, nii et ju see ehtesepa amet tal veres on.
Rääkides lähemalt pronksi võitnud käevõrudest, ütleb ta, et nende teekond võistlusele oli päris kirev. Olsson oli jõudnud juba ära unustada, et oli saatnud info ja fotod konkursile, kui sai tuttavaks Viimsi kunstisalongi A la Carte Design omanikuga ja andis oma ehteid talle müüki. Ja siis tuli meil, mis teatas, et Olssoni ehted on pääsenud järgmisesse vooru ja paluti ehted Ameerikasse saata. 28 päevaga tuli käevõrud saada Eestist Rootsi ja sealt Ameerikasse. Tänu Eestis elavale perele see ka õnnestus. Teade pronksivõidust mõjus Olssonile aga lausa nii rabavalt, et ta istus toolist mööda. Auhinnaraha läks aga, nagu arvata võib, ringiga tagasi ehetevalmistamisse.
Näitust avades oli naisel mure, kas näitusele üldse külastajaid tuleb, kuid praeguseks on ta saanud tagasisidet, milles soovitakse neid ehteid ka Lõuna- ja Ida-Eestis näha. Ehkki autor veel mingeid lubadusi ei anna, võib juhtuda, et tema disainehteid näeb kunagi ka mujal Eestis.
Müstiline maaelu
Hendrik Hürdeni maalinäitus “Suvi Järvamaal” on inspireeritud selle ja eelmise aasta suvest, mil Hürden elas viis kuud maaelu Veduka külas Järvamaal. Selle koha kohta on Hürden ise kirjutanud, et tegemist on huvitava, ilusa ja avara paigaga, mis inspireeris iga päev. Nii põldude ja metsade vahel kui ka tavalisi majapidamistöid tehes tajus ta looduse ja selle paiga mõju. Hürdeni maalidele on jõudnud nii avarad vaated, konkreetsed esemed kui ka looduses elades tekkinud emotsioonid ja fantaasiad.
Tavaliselt ongi Hürdeni tööde sisuks tavaelu ning sellega seonduvad objektid ja emotsioonid. Neid kujutab ta sageli ebatavalises ja müstilises võtmes. Ka Märjamaa raamatukogus oleval näitusel õhkub Hürdeni maalidest seda müstilisust, näiteks teosest “Linnutee”, mis lausa lummab vaatajat.
Teoste nimed panevad kohati mõnusalt muhelema. Näiteks kana kujutav maal kannab nime “Mune armastaja jumal”.
Hürden on õppinud Eesti Kunstiakadeemias stsenograafia eriala, mis on andnud tema loomingule juurde teatraalsust, dünaamilisust ja elulisust.
