Helerin Väronen
Esimest korda tuleb järgmisel laupäeval, 28. septembril üle-eestiline maaelu väärtustav “Maal elamise päev”. Külastussündmust veab eest Eesti Külaliikumine Kodukant, kelle eesmärk on kutsuda maale elama veelgi rohkem tegusaid ja särasilmseid inimesi.
Märjamaa vallas on maale elamise päeva koordinaator Tiina Gill, kelle sõnul on see päev nende vallas mõeldud nii uutele tulijatele kui ka neile, kes seal juba elavad. “Kaugem eesmärk on kutsuda rohkem inimesi maale elama. Lähem eesmärk on vahetult suhelda kohaliku elanikkonnaga. Tahame tutvustada ja teadvustada kõigile neid mitmekülgseid võimalusi, mida meie elukeskkond pakub, kui hea on tegelikult maal elada, töötada, õppida ja areneda. Seekord saab avastada just Märjamaa alevit, kuid seejuures jagame infot ka kogu vallast. Järgmisel aastal tahame korraldada sama ettevõtmise juba laiemalt,” lisas Gill.
Märjamaal on kohal ka kinnisvaramaakler, kes tutvustab müügis olevaid elamispindu. Üürikorteritega on aga seis keerulisem. Lasteaedadesse on vabu kohti pakkuda Sipas, Lauknal, Varbolas, Kastis ja Kivi-Vigalas.
Maale elamise päeval ootavad Märjamaa alevis külla mitmed asutused, ettevõtted, klubid ja seltsid. Staap, kus huvilistele infot jagatakse, asub vallamajas, kus on avatud ka selle päeva ainus kodukohvik Märjamaal. Haridusasutustest saab külastada muusika- ja kunstikooli ning Märjamaa gümnaasiumit. Ettevõtetest, kellel ka töökohti on pakkuda, tutvustab sel päeval oma tegemisi põllu- ja metsandusmasinaid tootev Oniar OÜ. Avatud on sotsiaalkeskus, Märjamaa kirik, perearstikeskus ning päästekomando.
Vaba aja veetmisega seotud kohtadest tutvustavad oma tegemisi Märjamaa ujula, rahvamaja, noortekeskus (nende õuel saab tutvuda ka naiskodukaitse ja kodutütarde tegemistega), maadlusklubi Juhan, raamatukogu ja Järta discgolfi park, kus toimuvad ka võistlused. Ilusa ilma korral peab Wäega Wärk pikniku koos käsitöönäituste ja töötubadega ning pilli mängib hiljuti linnast maale kolinud lõõtsameister Leho Laaser.
Rapla vallas on külastussündmuse koordinaator Katrin Kruusimägi, kelle sõnul on valla eesmärk näidata, kui tore elukeskkond neil on. “Ikka loodame, et pered, kes on tüdinenud linnakärast ja kellel on meeles mõlkunud elukohavahetus, leiaksid tee just meie valda. Oleme ju loonud piirkondadesse koolid, lasteaiad, kultuuriasutused, sportimisvõimalused jne ning loodame, et need ka täituksid veel rohkem eluga. Lasteaiakohti, eriti maapiirkonnas, jagub. Eesti Töötukassa andmetel on meie vallas praegu saadaval ka töökohti, kuid paljud inimesed käivad siit juba praegu pealinna tööle.
Elamisega on veidi keerulisem, kuid müügiks elamispindu leidub ja loodame eluruumide probleemi edaspidi lahendada vastavatud elamuarenduse piirkondade toetuse abil, mille vastu on juba praegu huvi tuntud. Kuna maaelu maine kandjateks on eelkõige maal elavad inimesed ise, siis on väga oodatud päeval osalema ka kohalik kogukond. Päev võimaldab neil endil oma elukeskkonda uue pilguga näha ning sellest edaspidi uhkusega rääkida.”
Juuru piirkonnas on maal elamise päeva peastaap Juuru teenuskeskuses, kus on kättesaadav info sealsete avatud asutuste ja ettevõtete kohta. Ajaloohuvilistele on avatud Mahtra talurahvamuuseum koos Atla-Eeru kõrtsiga ja kultuurihuvilistele on uksed avanud Juuru rahvamaja. Lastega peresid ootavad Juuru Eduard Vilde kool ning lasteaia Sinilill Juuru ja Järlepa majad. Ettevõtetest, kellel tööd on pakkuda, ootavad külla Juuru ja Kaiu hooldekodude Juuru maja, Arca Nova ning Lõiusel asuv Höhle OÜ.
Raikküla piirkonnas on aktiivselt maal elamise päevast osa võtmas Kabala küla, kus mõisas tutvustatakse erinevaid huvitegevusi, jagatakse infot elamispindade ja töökohtade kohta, toimuvad käsitöö ja keraamika töötoad ning kogukonna tegemistest jagab infot päeva peamine läbiviija MTÜ Kappeli Külad. Haridusasutustest on selles piirkonnas avatud Kabala lasteaed-põhikool ja Lipa külas asuv Lipa koolimaja, kus asuvad Raikküla vabaajakeskus ja lasteaiarühm Lustilaps. Avatud on ka Uku Masingu tuba ja toimub matkaring Masingu ja Enn Vetemaa radadel.
Kohila vallas on päeva koordinaator Merle Beljäev, kes tõi välja, et uutele vallaelanikele on töökohtadest pakkuda näiteks juristi, eripedagoogi, õpetaja assistendi, noorsootöötaja ja tootmistöölise ameteid. Elupindade valik on ajas muutuv, kuid hetkel on Kohila vallas müügis 17 korterit ja 77 maja. Nii nagu mujalgi Raplamaal, on ka Kohilas üüripindadega kesisem, hetkel on pakkuda üks korter ja üks elumaja. Müügis on ka 31 elamumaa krunti ning ettevõtlikele inimestele on pakkuda 6 tootmis- ja ärimaa krunti. Koolikoha saamisega probleemi aga pole, lasteaias on veel mõned kohad koolieelikutele ja nelja-viieaastastele.
Külastussündmuse peastaap asub Kohila vallamajas, kus muu info kõrval vastavad küsimustele abivallavanem, arendusnõunik, haridusnõunik, keskkonnanõunik, kultuurinõunik ja arhitekt. Haridusasutustest on sel päeval avatud Kohila gümnaasium, sealhulgas ka Hageri klassid, mõisakool, koolituskeskus, Männi ja Sipsiku lasteaed. Usuelust huvitatutele on uksed avanud Hageri vennastekoguduse palvemaja, Hageri kirik ja Kohila õigeusu kirik. Vaba aja veetmise kohtadest on oma tegemisi eesrindlikult tutvustamas Hageri küla asutused – raamatukogu, saun (saab saunalavale ja kohvikusse), muuseum ja rahvamaja. Kohila asutustest on avatud Kohila spordihoone ja MTÜ Kovanäpsel.
Kehtna vallas on päeva koordinaator Teele Ojasalu, kelle sõnul ootab nende vald esimest maal elamise päeva suure põnevuse ja uudishimuga. “Kuna tegemist on pilootprojektiga, siis täpsemad eesmärgid puuduvad. Pigem soovime võimalikud uued elanikud ära kuulata, mitte ise ühepoolselt infot välja anda. Külastusobjekte valides pidasime silmas, et võimalusel oleks avatud vähemalt üks igast asutusetüübist. Kogukondi, kes uudistajaid vastu võtavad, on lausa kolm. Kaetud on kogu vald Kaereperest Järvakandini.
Maal elamise päeval tutvustame elukohtade saamise põhimõtteid ja võimalikke paiku, kuhu võiks tulevikus oma kodu rajada. Nimelt on Kehtna vallal 2020-2021 valmiva uue üldplaneeringuga plaanis välja tuua võimalikud uued elamupiirkonnad. Kehtna vallas on erinevate kinnisvaraportaalide andmeil pakkuda arvestatav valik eluasemeid, nii üürimiseks kui ka ostuks. Ei ole saladus, et maapiirkonnas on kinnisvarahinnad kordades madalamad kui linnas. Seega on tõenäoline, et linnas endale vaevu üürimist lubada saav ettenägelik inimene suudab maal kodu päriseks osta.
Ka töökohtadega ei ole Kehtna vallas kitsas, kiirelt meelde tulevad näited on näiteks Keavas toimetav puidutööstus OÜ Vindor ja Järvakandis asuv klaasitehas O-I Estonia AS, mis kasvavate ettevõtetena vajavad uusi töötajaid. Meeles tasub pidada sedagi, et Rapla on kiviga visata ja ka Tallinn ning Pärnu on piisavalt lähedal. Paljud raplamaalased töötavad linnas, samal ajal maal elamist nautides ja oma lastele looduslikku ning turvalist elukeskkonda pakkudes. Enamuses meie lasteaedades reeglina järjekordi pole, sama kehtib koolide kohta.”
Nii nagu teistegi valdade puhul, asub staap vallamajas. Haridusasutustest on Kehtna vallas avatud Kehtna lasteaed Siller, põhikool, kunstide kool ja kutsehariduskeskus. Vaba aja veetmise kohtadest on avatud Valtu spordimaja ja Kehtna raamatukogu. Piirkondade kogukondadest ootavad külastajaid Kaerepere, Lelle ja Järvakandi, viimases viib kohalik giid külalised kahele erineva pikkusega alevit tutvustavale tuurile. Järvakandis tervitavad uudistajaid ka kultuurihall ja klaasimuuseum.
Kokku on 28. septembril kogu Eestis huvilistele avatud 35 valda ja oma uksed avab enam kui 500 asutust. Nende hulgas on nii koole, külamaju kui ka ettevõtteid. Ehk tegemist on kohtadega, mis kujundavad elukeskkonda maal. Peale Kodukandi aitavad maal elamise päeva läbi viia Eesti Leader Liit, liikumine “Maale elama”, Eesti Maaeluvõrgustik, maaeluministeerium ja Maaelu Edendamise Sihtasutus. Samuti aitab üritust korraldada Rakvere vallavalitsus, kes korraldab 25. septembril maal elamise päeva avasündmuse.
Päeva eesmärk on anda ühiskonnale selgem pilt sellest, kuidas maal elatakse, töötatakse ja toimetatakse ning anda mõista, et maal elatise teenimine ei hõlma vaid põllumajandust. Pikemas perspektiivis on maal elamise päeva eesmärk muuta maapiirkonna demograafilisi suundi – vähem lahkujaid ja rohkem (tagasi)tulijaid.
