Mart Normet, Eesti Maailmakoristuspäeva eestvedaja
Kas inimene on tark või loll? Näiteks võrreldes sääse, tuvi või hobusega… Kas me oleme neist targemad või lollimad?
Tõsi – mul ei tule ette ühtegi Nobeli preemia laureaadist sääske ega tuumafüüsikust tuvi või hobust, kes oskaks luuletusi kirjutada. Ja kes leiutas plasti? Muidugi inimene, mitte kaelkirjak. Kes hakkas asju tööstuslikult tootma, levitama, arendama? Inimene, ikka inimene.
Aga kes kaotas seda kõike tehes sihi? Sihi selles mõttes, mis üldse on meie eksistentsi eesmärk? Milleks on vaja, et majandus järjepanu kasvaks, milleks on vaja pidevalt midagi uut ja targemat välja mõelda? See on areng, ütlevad mõned. Nõus. Plas oli geniaalne leiutis. Aga lühinägelik on olnud selle kasutamine. Niisiis – millises suunas ja mille arvelt see lõputu areng toimub?
Ühe kilekoti eluiga on keskmiselt 12 minutit. Eestis kasutatakse päevas kuni 200 000 ühekordset plasttopsi. Milleks panna energiat millegi tootmisesse, mis visatakse kohe ära? On see tark tegu? Ma ise jätsin ühekordsete kohvitopside kasutamise maha täpselt aasta tagasi, kui valmistasin ette esimest Maailmakoristuspäeva. Kas mu elu on seepärast halvemaks muutunud? Ei oska kurta.
Päevas toodetakse maailmas 3,5 miljonit tonni prügi. Kasutan nimelt siin väljendit „prügi tootma“. Sest kuidas muudmoodi nimetada meie täiesti teadlikku, järelikult tarka tegevust, mille käigus toodame asju, mis jäävad üle?
Eestist alguse saanud Maailmakoristuspäev on ainus sündmus maailmas, mis toob ühel ja samal päeval ühe eesmärgi nimel kõikidest maailma nurkadest välja miljonid inimesed. Prügi koristamine ehk meie targa tegevuse tagajärgede likvideerimine on vähim, mis me saame üheskoos teha. Sellega saadame globaalse sõnumi Raasikult Tokyosse ja sealt edasi Madagaskarile, et meie kõigi jaoks on Maa ainus planeet. See planeet on üks tervik. Minu kodu, sinu kodu, meie kodu. Meil on üks õhk, üks vesi, üks muld.
Maailmas on praegu kaks suurt keskkonnakriisi – kliimakriis ja elurikkuse kadu. Mõelge selle sõna peale: elurikkus. Elu rikkus – see on kadumas. Kindlasti on palju tarku inimesi, kes saavad sõnast rikkus sootuks teisiti aru. Näiteks asjade (ehk prügi) koguse järgi. Aga eluga pole asjadel sageli kuigi palju pistmist. Ja mis siis tuleb selle asemel? Eluvaesus? Või hoopis elupuudus?
Fakt on see, et enam ei saa me niimoodi elada nagu veel viis või kümme aastat tagasi. Meie kodu ei kannata seda enam välja. Muutus algab igaühest. Ja kui meid kokku on palju, siis see on jõud, mis muudab päriselt maailma.
Ja selleks, et pöörata elu kogu Maal uuele kursile, kutsun ma sind ja sinu sõpru välja ajaloolisele teisele Maailmakoristuse aktsioonile, mis toimub sel aastal 21. septembril! Seekord keskendume Eestis väikeprügile. Miks? Sest väike on suur! Näiteks suitsukonid, kommipaberid, pudelikorgid, väikesed penoplasti tükid jms. Just selline väike prügi on see, mis ei pruugi jõuda prügikasti, vaid jääb loodusesse. Seepärast on see ohtlikumgi veel kui külmkapp metsas. Europarlamendi raportis on kirjas, et üks suitsukoni võib reostada tuhat liitrit vett. Tuhat!
Kui üks tubli Harjumaa kool käis kevadel oma asulat koristamas, leidsid õpilased poole kilomeetri pealt 15 000 suitsukoni! Rõhutan siinkohal uuesti: väike on suur! Igaüks saab olla puhta maailma saadik ning sõna otseses mõttes maailma muuta. Tule ja pane oma seltskond maailmakoristus.ee lehel kirja ning koristame meile armsaks saanud paigad lihtsalt puhtaks!
