Kargel vaiksel talveõhtul võib nii mõnegi asula tänaval tunda kirbet lõhna – ei küttepuu, isegi mitte kateldes põletatav kivisüsi, rääkimata maagaasist, sellist lõhna ei põhjusta. See on eriline jäätmepõletuse lõhn.
Veel 2007. aastal toodi elanike keskkonnakäitumise küsitluse alusel esile, et keskmiselt 10 protsenti leibkondadest põletas prügi, maapiirkondades aga suisa 30 protsenti.
Uuringud ei ole küll andnud piisavat selgust, mida täpselt ja millistes kogustes kodus põletatakse, kuid võib oletada, et alates paberist ja kilekottidest kuni üldse kõigeni, mis põleb. Hiljem pole sama täpsusega uuringuid tehtud, kuid eeldatavalt on kodune prügipõletamine vähenenud. See aga ei tähenda, et teema poleks ka praegu oluline.
Peeter Eek, keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja / foto: sxc.hu
Loe pikemalt 10. veebruari Raplamaa Sõnumitest
