Eelmise aasta 29. novembril toimus Pärnus Rail Balticu (RB) teemal arengukonverents, kus Harjumaa, Raplamaa ja Pärnumaa omavalitsuste liidud tegid ühispöördumise Riigikogule, Vabariigi Valitsusele ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) RB kohalike peatuste ja regionaalrongiliikluse teemal.
Pöördumises, mida saab lugeda Raplamaa Sõnumite kodulehel sõnumid.ee, tehti ettepanekud planeerida ja projekteerida kohalikud rongipeatused koos neid teenindava taristuga samaaegselt RB ehitusprojekti koostamisega; planeerida vahendid kohalike rongipeatuste väljaehitamiseks RB raudteega samaaegselt; planeerida vahendid regionaalrongiliiklust korraldavale operaatorile arvestusega, et RB raudtee kasutuselevõtmisel käivitub kohe ka regionaalrongiliiklus.
MKM vastas pöördumisele 14. jaanuaril
Austatud Andre Sepp, Andres Metsoja ja Heiki Hepner!
Rail Baltic (edaspidi RB) on üks olulisemaid transporditaristu objekte Eestis, Balti riikides ja Euroopas. Uuel raudteel on lühiajaline positiivne mõju majandusele selle ehitusfaasis, kuid veelgi olulisem on selle pikaajaline positiivne mõju meid ümbritsevale keskkonnale ning majandusele nii kohalikul, maakondlikul, üleriigilisel kui ka Euroopa tasandil.
Uus raudtee on kavandatud reisi- ja kaubarongidele; reisiliikluse puhul on raudtee piisav läbilaskevõime tagatud nii regionaal- kui ka kiirrongide tarbeks ning riigisiseseks ja rahvusvaheliseks liikluseks. Regionaalrongiliikluse toimimisega RB raudteel on arvestatud ka RB opereerimisplaanis, mis on koostatud, võttes arvesse ajalist perspektiivi aastani 2055.
RB kohalike peatuste asukohad töötati välja Harju, Rapla ja Pärnu maakonnaplaneeringute koostamisel koostöös maavanemate, kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) ja elanikega ning on tänaseks kehtestatud maakonnaplaneeringute osa. Kohalike peatuste asukohtadega arvestavad ka RB maakonnaplaneeringud, mille kehtestas riigihalduse minister 2018. aasta alguses.
RB projekteerimisel on nimetatud planeeringud üheks olulisemaks aluseks, nendega arvestab ka RB projekteerimise eest vastutav ühisettevõte RB Rail AS (edaspidi RBR). Kõigis kolmes sõlmitud ning sõlmimisel olevas põhi- ja tööprojektide koostamise lepingus on töö tulemina ette nähtud raudteetaristu projekteerimine ka kohalike peatuste tarbeks. Kohalike peatuste toimimise jaoks vajalikud juurdepääsuteed, parklad ja muud otseselt raudteeliikluse toimimiseks mittevajalikud objektid projekteeritakse eskiisi tasemel. Eskiislahendused viiakse põhi- ja tööprojekti staadiumisse lähiaastate jooksul selleks, et kohalikud peatused oleks võimalik ehitada ning käiku anda muu RB taristuga samaaegselt. Sellesisulised rahastamistaotlused Euroopa Ühendamise Rahastule (edaspidi CEF) esitame käesoleval aastal toimuvatesse taotlusvoorudesse, esimese neist juba veebruaris.
Käesoleval aastal soovime alustada RB kohalike peatuste detailplaneeringute koostamisega asukohtades, kus see vastavalt KOV-i nõuetele, planeerimisseadusele ning täpsele kavandatavale tegevusele vajalik on. Ka detailplaneeringute koostamiseks vajalikud rahalised vahendid on kavas taotleda CEF-st. Toimub pidev suhtlus KOV-ide, Rail Baltic Estonia OÜ (edaspidi RBE), RBR-i ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel, mis intensiivistub veelgi järgmistel kuudel. 2019. aastal töötasime välja RB taristuobjektide arhitektuurse projekteerimise juhendmaterjalid, mis lisaks sildadele, viaduktidele ning ülekäikudele annavad visuaalsed juhised ka kohalike peatuste taristu, nagu jaamahoonete ja peatuskohtade projekteerimiseks, mille tulemusi mh projektimeeskonna ja KOV-i kohtumistel tutvustame.
Kohalike peatuste planeerimisel on oluline, et peatuste asukohad oleksid kooskõlas nii maakonnaplaneeringute kui ka KOV-i üldplaneeringutega. Teatud piirkondades on mõistlik kohalike peatuste asukohtadesse kavandada ka muid raudtee opereerimiseks vajalikke funktsioone, nagu raudteetaristu- või veeremi hooldusdepoode asukohad.
Soovime võimalikult suurel määral ära kasutada olemasolevat transporditaristut, peatused on seega mõistlik täpsemalt projekteerida asukohtadesse, millele on hea juurdepääsuvõimalus juba olemas või võimalik see mugavalt tagada. Samuti peame täpse asukoha valikul arvestama raudteest tulenevate tehniliste nõuetega. Palume KOV-del üldplaneeringute koostamisel maakonnaplaneeringutes kavandatud kohalike peatuste käsitlemisel teha koostööd ka RBE, RBR-i, MKM-i ja Maanteeametiga. Samuti tegeleda üldplaneeringus sisuliselt kohalike peatuste ruumilise vajaduse ja ligipääsetavuse teemadega ning vajalikud tingimused ja suunised ka üldplaneeringutes kajastada.
Kohalike peatuste rajamisega seonduvad eeltööd on selgeks märgiks, et RB-l hakkab toimuma ka regionaalrongiliiklus. See, millisel viisil toimub regionaalse rongiliikluse korraldamine (kes on reisiveo-operaatorid, millised on täpsed kulud ja võimalik dotatsioonivajadus regionaalliikluse korraldamiseks), vajab veel täpsustamist. Hetkel toimub RB põhiprojekti koostamine ning maade omandamine, samuti oleme Eestis alustanud esimeste objektide ehitamisega.
Meie selge eesmärk on, et RB-st saaksid võimalikult suurt reaalset kasu ka KOV-d, kelle territooriumile RB rajatakse ning kohalikud elanikud.
Suur tänu senise eduka koostöö ning jätkuva toetuse eest Rail Balticu rajamisel!
