Anne Ummalas
Kui me täna räägime Käsitöölases rohkem raamatutest, mida kodus ise lugeda saaks, ei saa mööda minna kirjastusest, kes meile raamatuid toodab. Rääkisin Türil asuva Saara Kirjastuse juhi Anu Pingiga.
Saara kirjastust tunneme juba pikka aega, millest kõik alguse sai?
Saara Kirjastuse sünnilugu ulatub aastasse 2001, mil kaks Türi linnas elavat naist (Anu Pink ja Anneli Kenk) otsustasid, et teevad uue kudumisõpiku. Tõsi, oma loomingulise koostöö valmidust olime enne seda juba mitmeid aastaid edukalt proovinud Türi noorte kunstipäevi korraldades.
Olles 15 aastat käsitööõpetajana töötanud, tekkis mõte, miks ei võiks minu õpilaste laual olla ilus, värviline, nüüdisaegne ja arusaadav käsitööõpik. See raamat valmis meil ülitihedas kirjutamise-kujundamise koostöös ning vähetähtis pole seegi, et leidsime häid abilisi, kelle käest nõu küsida või tööd tellida. Nii sai 2002. aasta suvel valmis meie esimene raamat ja alles pärast seda asutasime OÜ Saarakiri, kellele Saara Kirjastus kuulub.
Anneli Kenk tuli ära oma seniselt töökohalt Järva Teatajas ja asus juhtima Saara Kirjastust, kus algul oli vaid üks põhikohaga kujundaja – tema ise. Kuigi edasi hakkasid ilmuma koolilastele mõeldud õpikusarja järgmised raamatud, on Saara Kirjastuses juba algusest peale käsitööraamatute kõrval tehtud ka kõikvõimalikke tarbetrükiseid, tellitud raamatuid, meeneid ja muud.
Alguses olid meie käsitööraamatud, tabelid ja muud materjalid suunatud eelkõige koolilastele, aga aastast 2009, mil ilmus raamat „Haapsalu sall“, oleme käsitöökirjandusega püüdnud rõõmustada igas vanuses käsitööhuvilisi. Sellest hetkest hakkas kasvama ka meie autorite ja kaastööliste ring.
Tänaseks olete nii palju edasi arenenud, et käsitööraamatute kirjastamine on vaid osake teie igapäevasest tööst. Millistest osadest koosneb täna Saara Kirjastus?
Tänane Saara Kirjastus on laienenud igas mõttes – juurde on tulnud töötajaid, vähehaaval laiendatud tööruume, loodud fotostuudio, aga vaatamata sellele on tegemist siiski väikese ettevõttega. Meie tänase töö võib jagada kolme ossa. Esiteks käsitööraamatud, millest osa väljaandmist finantseerime ise ja osa on ka tellimustööd. Teise töölõigu moodustavad kõikvõimalikud kujundustööd ja trükised, alates visiitkaartidest, flaieritest, plakatitest ja ajalehtedest kuni raamatute, muuseumiekspositsiooni kujunduste ja kodulehtedeni. Kolmanda osa meie tööst hõlmab e-pood, kus müüme enda välja antud raamatuid ning käsitöö tegijale vajalikke lõngu ja tarvikuid.
Kes on need inimesed, kes selle kõigega tegelevad?
Saara Kirjastuse üks põhimõtteid on teha kõiki asju nii hästi, kui sa vähegi suudad, püüelda selle poole, et klient saaks natukene rohkemgi, kui ta oodata oskab. Võimalik, et see pole majanduslikult alati kõige otstarbekam, aga püüame alati mõelda oma raamatute kasutaja peale, et käsitöötegijale jaguks alati ilupiltide kõrvale ka mustreid ja õpetusi, et raamat näeks kena välja, aga oleks ka sisutihe. Seetõttu valime raamatutele autoreid, kes on tõelised professionaalid.
Sageli eelneb käsitööraamatu kirjutamisele aastaid kestev uurimistöö ja suur hulk erinevaid katsetusi. Lisaks autoritele on meie meeskonnas raamatute toimetajad ja keeletoimetajad, samuti tõlkijad, tänu kellele on enamik meie käsitööraamatuid saadaval ka ingliskeelsena. Praegu töötab meil neli kujundajat-küljendajat, kes loovad meie toodetele visuaali. Raamatute puhul töötavad nad tihedas koostöös nii toimetaja kui ka autoriga. Väga oluline inimene meie pisikeses majas on müügijuht, kes korraldab raamatute müüki raamatupoodidele, peab meie e-poodi ja suhtleb klientidega nii Eestis kui ka väljaspool Eestit.
E-pood on igati tänuväärne idee. Kuidas teie kaubavalik on välja kujunenud? Mis on teil populaarsemad artiklid? Kas praegune eriolukord on mõjutanud teie poe müüki ja kas ostetavad kaubad on muutunud?
Kui 2015. aastal oma e-poe uuele süsteemile viisime ja rahvusvaheliseks tegime, tekkis mõte käsitööraamatute kõrval pakkuda ka käsitöö tegemiseks vajalikke lõngu ja tarvikuid. Meie e-poe kaubavalik on tekkinud pisut ebaharilikul moel – müüme ainult neid tooteid, mida soovitavad meie raamatute autorid. Näiteks saab meilt ainult ühte sorti Haapsalu salli lõnga, mille on paljude-paljude teiste seast parimaks tunnistanud Haapsalu salliraamatute autor Siiri Reimann.
Päris kaua otsisime tehaseid, kelle toodete hulgas oleks täisvillaseid nn kraastüüpi lõngu, mis sobiksid ehedate tihedakirjaliste Eesti kudumite tegemiseks. Müüme ainult vardaid, mida ise pean tegijana parimateks. Seetõttu ei paku me ühegi tehase laia sortimenti – näiteks peenemad vardad on ühelt ja jämedamad teiselt vardafirmalt. Rahvarõivategijatele pakume lõngu vöökudumiseks ja vajadusel tellime ka näiteks lõnga, millest on hea ruudulist rahvarõivaseelikut või ilusat suurrätti kududa.
Müük e-poes käib lainetena, vahel ostetakse rohkem raamatuid, teinekord jällegi lõnga. Praegune eriolukord on muutnud ka meie tööd, enamik töötajaid teeb tööd kodukontoris, Saara majas täidetakse vaid e-poe tellimusi. Kuna inimesed on kodudes ja ka poes käimist on mõistlik võimalusel vältida, on e-pood suurepärane võimalus kõigile neile, kes tahaksid nüüd kodus olles midagi toredat ise teha, aga napib oskusi või materjale.
Mitmed meie kliendid on öelnud, et võtavad just nüüd ette vöökudumise või esimese tiheda kindapaari. Sellel nädalal on meie kirjastuses ka suursündmus – ilmub uus raamat „Hiiumaa kindad. Iiumaa kindäd“. Loomulikult jääb ära Hiiumaa muuseumisse planeeritud esitlus, aga püüame seekord esitluse korraldada virtuaalselt ja kindlasti saab tuttuut raamatut endale ka veebipoest osta.
Saara Kirjastus võrdub enamiku käsitööliste jaoks Anu Pingiga. Sina, Anu, oled olnud paljude üle-eestiliste ettevõtmiste eestvedaja. Miks sa seda teed, mida see annab sulle? Milline on viimane kampaania, mida oled käima lükanud?
Ma naudin iga hetke, kui saan teha käsitööd, olgu see siis kudumine, õmblemine või rahvarõivaste valmistamine. Ja mul on hea meel, kui saan teha midagi selleks, et neid inimesi, kes käsitöö tegemist naudivad, saaks veelgi rohkem. Muuseumis käsitööesemete uurimine, vanade mustrite ja tehnikate taasloomine, uute mustrite loomine, käsitöö tegemine ja käsitööst kirjutamine, toimetamine, koolitamine ja blogi pidamine – see on minu jaoks kõik üks loomulik tervik, nii hobi kui ka töö.
Mida soovitad käsitöölistele, et eriolukord positiivselt mööda saata?
Püsige kodus, rahustage ennast käsitööga ja jääge terveks. Kõik käsitööinimesed kurdavad aeg-ajalt, et oleks vaid rohkem aega, et oma mõtted teoks teha. Olgu küll, et sellisel viisil tekkinud aega poleks me keegi soovinud, kasutage neid nädalaid selleks, et mõni seisma jäänud käsitöö ära lõpetada, õppida midagi uut, lihtsalt muremõtted eemale kududa.
Kasutage aega ka selleks, et lapsele näidata, kuidas töötab õmblusmasin või kuidas heegeldada väikseid loomakesi. Praegu ei saa külla minna, aga helistage oma vanematele ja vanavanematele, rääkige nendega käsitööst, kasvõi öelge: „Vanaema, kas sa saaksid mulle triibulised sokid kududa?“
