Uku Kübar (23) ei saa küll ühelegi Rapla muusikule võõras olla. Andekas noormees annab oma panuse, et siinset muusikaelu jõudsalt arendada.
Veel väga noor mees on juba palju teinud ja kogenud. 2014 nägi ilmavalgust Micucu (Mick Pedaja ja Uku Kübar) debüütplaat, millele sel aastal tuleb järg. Uku on esinenud kahel järjestikusel Tallinn Music Weekil, kus lisaks Micucule astus üles ka Erki Pärnoja ansamblis.
Trummide taga on ta kaasa teinud mitmes bändis, sealhulgas ansamblis Moonshine. Klahvpillide taga aidanud mitmel korral Terminaatorit, Robin Juhkentali ja I Wear Experimenti.
Südamelähedaseks on talle siinne muusikakool ning Susi stuudio, üldse kogu Rapla muusikaelu.
Pole liialt palju selliseid noori, kellega võiks lõpmatult vestelda igasugustel teemadel ning kes oleks julged avaldama oma puhtsüdamlikku ja ausat arvamust. Uku on üks nendest. Tema muhe, sõbralik ja vastuvõtlik olemus viis jutuajamise muusikast akrobaatikani ning akrobaatikast poliitikani.
Räägi oma muusikatee algusaastatest. Mine tagasi sinna kõige-kõige kaugemale.
Ma olin 8-aastane, kui kuulasin rock-bändi Guano Apes ja mõtlesin, et tahan olla see trummar seal. Ehk siis 8-aastaselt otsustasin, et tahan saada elukutseliseks muusikuks ja läksin muusikakooli katsetele. Sain sisse ja järgmisel aastal hakkasin tegema esimest bändi.
Vanasti oli Rapla ühisgümnaasiumi keldris bändiruum. Ühel spordipäeval, mis jättis mind suhteliselt külmaks, nurusin poolteist tundi seal akna taga, et mind lastaks trumme mängima. Selline tüüp nagu Raido Haas lasi mind lõpuks mängima, aga ma ei osanud üldse. Midagi ta minus aga nägi ja ütles, et olen bändis. Nii alustasingi 9-aastaselt esimest bändi Spaiks, kellega mängisime aastaid. Sellel ajal elas Rapla bändindus täiega. Mingi aeg hakati erinevaid auhindu mulle jagama, et õudselt tore ja hea trummar. Ma olin nii pisike, et see nunnufaktor ilmselt võlus, mängida ma väga ei osanud, ma arvan.
Mariliis Vest / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 27. aprilli Raplamaa Sõnumitest
