Eve tunnetab suurt osa iseendast ja maailmast tantsimise kaudu. Viimane suur ja rõõmus avastus tema jaoks oli Egiptuse kõhutants, otse Egiptuses. Nüüd tahaks seda kogemust edasi anda ning veelgi arendada.
Eve unistas saada baleriiniks, vanemate ainsa lapsena pidi ta sellest plaanist kahjuks kuulekalt loobuma. Soov aga jäi ja leidis teisi väljapääse. Andekus on nagu aevastus, öeldakse. Seda kaua alla ei suru. Ta käis Kodilas koolis ja võttis innukalt osa nii diskorühmadest kui ka rahvatantsutundidest.
“Keskkooli ajal oli mul õnne sattuda Aarne Liivi liikumisrühma,” meenutab Eve. “Sündis isiklik soovide valss ja liikumine selles rütmis. Siis juba hakkasin ise juhendama koduses Kodila koolis tüdrukute show-tantsu, tegin ise omi koreograafilisi seadeid.” Ta meenutab veel, et keskkooliaegne osalemine iluvõimlemise rühmas arendas samuti isiklikku kehatunnetust.
Tantsudiplom nihkus pidevalt edasi
Pärast keskkooli tuli mõte Tallinna Ülikooli (siis Tallinna Pedagoogiline Instituut) tantsujuhtimist õppima minna. Kuidagi ootamatult jäid eksamid katki. Noor inimene on tundehell, mõni valesti öeldud või mõistetud sõna jääb segama.
Aga õnneks oli Viljandis kultuurikool, kus sai õppida kolm aastat, samal ajal ikka tantsides. Nõukogude ajal tantsiti palju vennasrahvaste tantse – vene, ukraina, läti, armeenia. Eve oli juba tuttav ka klassikalise tantsuga, huvi pakkus karaktertants. “Siis kõhutantsu Eestis veel ei harrastatud, flamenko ja mustlaste tantsud alles tulid moodi. Varvaste asend, käte hoiak – kõik sai selgeks iga rahva moodi.”
Kui saabus aeg kool lõpetada, oli elu jälle tema ja selle paberi vahele astunud, tuues kaasa mehe ja kolm last. Üheksakümnendate algus oli näiliselt kõigi võimaluste aeg ja isegi raske oli lastega kodus, maal olla ja mitte end tantsulaval teostada. Kõige keerulisem aeg oligi siis ehk neile, kel lapsed väikesed. Eve mees tegi kodunt pikki sõite, temal tuli kodu, lapsed ja loomad majandada.
“Vahepeal siiski sai ka tantsurühmas käidud ja isegi juhendatud.” Evel oli oma tarmukate naiste rühm -”kuuskümmend pluss” -, kes käis korralikult ja entusiastlikult hiljemgi koos.
Uued seaded sünnivad iseendale tantsides
“Mul on päris palju omaloodud koreograafiaid iseendale,” märgib Eve. Klassikaline muusika, näiteks Beethoveni IX sümfoonia on inspireerinud. Siis on oluline must-valge ruum, taust, Eve ise kannab pikka valget rüüd. Ka kergem muusika, Kukerpillide instrumentaalpala “Meri” andis impulsi tantsuloo sünniks. Muidugi on siis visuaalne pool helesinise kostüümiga. Rock-muusika võib panna isemoodi tantsima, nagu AC/DC “Äikesetorm”. Mõnedki diskolood ergutavad omi mõtteid edasi arendama. Tantsul ongi kaks faasi – algul avastad iseend ja siis pakud teistele seda näha. Kolmas aspekt on õpetamine, õppides õpid ka ise.
Kui 2011. aastal kuulutas õpetaja Olga Sokk Nädalises, et tantsustuudio Lootos kutsub, tähendas see avastus Evele uut etappi, mis kestab tänaseni. “Kõhutantsu tantsides tuleb leida oma kehaga uus kontakt, uus väljendus. Liikumine toimub pigem kehas, samas punktis, vähem ruumis ringeldes.” Paralleelselt õpetas Kaidi Udris mustlastantsu, mis oli juba tuttav ja arenes samuti edasi. Udris töötab praegu Kairo ooperiteatris tantsijana.
Nõutu aeg sõelub ebaolulise välja
Eve oli uue kaasa leidnud, neljanda lapse sünnitanud, pere ja laste kõrvalt lõpetanud Mainori kõrgkooli rakenduspsühholoogia alal. Ta töötas lõpuks ka erialaselt personalijuhina, ent elu tuli oma muutustega jälle vahele.
Tekkisid ikka samad küsimused: Kas olen õiges kohas? Kas teen õiget asja? Võib-olla peaksin hoopis…? Otsima uut? Kuhugi ja kellegagi liituma? Iga keskeale läheneva inimese elus väga tavalised, ent pakilised küsimused. Ja on mõned asjad elus, mis ei sõltugi meist – sotsiaalsed, perekondlikud, ajaloolised.
Kõhutants muutus aina tähtsamaks, juba treeningul olla oli hea. “Ma ei tee kunagi trenni suvalises dressis ega kohusetundest, kella järgi. Valmistun selleks vaimselt, riietun nii, et endale meeldida. Kõhutants õigesti tantsituna, läbi tunnetatuna on niivõrd kaunis! Naise hing väljendub selles tantsus. Tants aitab naisel jõuda oma tunnete ja hingeni, elus on mõnikord selleks takistusi või on liiga kiire.“
Pärast üht emotsionaalselt võimast tuletantsu etendust pani Eve fotod Facebooki, sealt alustasid nood oma elu.
Diplom tuli viimaks Egiptusest
See oli võimas kogemus, kui internet ühendas mitme riigi kõhutantsijaid ja -huvilisi. Tutvus tekkis Mahmoud Reda tantsutrupi mõne liikmega, Eve kutsuti Egiptusse.
Juune Holvandus / foto: erakogu
Loe pikemalt 11. mai Raplmaa Sõnumitest
