Raplamaa Omavalitsuste Liit (ROL) koostöös maakonna nelja vallaga viis elanike seas läbi kaks küsitlust – rahuloluküsitluse ja uuselanikeküsitluse. Soov oli teada saada, millega on Raplamaa elanikud rahul ja mida tuleks korraldada paremini. Ja uuringu tulemus: Raplamaa plussidena tõid vastajad välja rahuliku elukeskkonna ja hea asukoha. Miinustena toodi esile kehvad teed, ühistransport ja töökohad.
Rahuloluküsitlusega sooviti saada tagasisidet igast vallast (Kehtna, Kohila, Märjamaa, Rapla) sajalt inimeselt ehk kokku 400 inimeselt. Lõpuks osutus vastajate aktiivsus oodatust kõrgemaks ning saabus 910 vastust. Valdade esindajad käisid küsitlusi läbi viimas tänaval, kuid oma arvamust sai avaldada ka internetis. Teadaolevalt ei ole kunagi varem Raplamaa elanike seas läbi viidud nii mahukat rahulolu-uuringut.
Kaks erinevat küsitlust – rahulolu-uuring ja uuselanikeküsitlus – tõid kahepeale kokku peaaegu tuhat vastust. Nii suurt valimit pole kunagi varem olnud, et kaardistada raplamaalaste muresid ja rõõme. Rahuloluküsitlus oli suunatud kõigile kohalikele elanikele, aga uuselanikeküsitlusele vastasid inimesed, kes on Raplamaal elanud vähem kui kolm aastat. See küsitlus viidi läbi teistsuguse formaadi alusel ning telefoni teel. Kokku laekus 83 unikaalset vastust.
Plussid ja miinused
Raplamaalaste rahulolu-uuringu koostas, aitas läbi viia ning koondas lõpuks tulemused ROL-i arendusjuht Tavo Kikas. Saadud tulemusi kasutatakse edaspidi alusena Raplamaa mainekujundus- ja kohaturundusstrateegia loomisel.
Uuringust tuleb välja, et lisaks rahulikule elukeskkonnale pidasid vastajad Raplamaa plussideks veel siinseid teenuseid, looduslähedust ja häid vaba aja veetmise võimalusi. Kuna vastajad said küsitluses oma variante ise välja pakkuda, võis sama vastus kerkida kõrgele kohale mõlemas kategoorias. Nii on näiteks vaba aja veetmise võimalused välja toodud ka miinuspoolel. Samamoodi teenused, mis osa vastajate jaoks jäid pluss- ning teiste jaoks miinuspoolele.
Tavo Kikas selgitas, et põhjus tuleneb vastajate erinevast vaatenurgast. Need, kes paigutasid teenused plusspoolele, tõid välja, et kõik olulisemad baasteenused on kohapeal olemas ning kui vaja läheb midagi erilisemat, siis ei ole Tallinn üldse kaugel. Nende puhul, kelle jaoks kuulusid teenused miinuspoolele, oli selgitus, et kohapeal asuvad kaubanduskeskused on liiga väikesed, teenuste valik on samuti väike ning spetsiifiliste toodete jaoks pole üldse kauplusi.
Veel võib sellest uuringust välja tuua, et üks neljandik vastajatest (26,8 protsenti) plaanib kas kindlalt või võib-olla Raplamaalt ära kolida. 52 inimest vastasid, et nad soovivad kindlasti ära kolida ning 191 lisasid, et nad teevad seda võib-olla. Põhiliseks lahkumise põhjuseks on ülekaalukalt töökohad. See hõlmab nii sobivate töökohtade puudust kui ka seda, et kuskil mujal on see olemas. Oluline on märkida, et just töökohad on pika puuga esimene põhjus maakonnast lahkumiseks. Sealt edasi tulevad järgmiste põhjustena “vald”, “kinnisvara” ja “elukorraldus”.
Huvitav märksõna on sealjuures “vald”. Tavo Kikas selgitas, et see võib peegeldada vastaja negatiivset kogemust seoses mõne ametnikuga, kui käidi vallavalitsuses asju ajamas. Samuti oli selle vastuse puhul selgitusena välja toodud, et vald investeerib küll keskuse arendamisse, kuid ülejäänud piirkonnad on jäänud tagaplaanile. Veel tõi Kikas välja, et ükski vastaja ei toonud valda välja põhilise põhjusena, miks kolida mujale. Iga vastuse puhul oli see teise- või kolmandajärguline põhjus.
Uuselanikeküsitlus
Rahuloluküsitluse kõrval viidi läbi ka uuselanikeküsitlus. Selle puhul intervjueeriti telefoni teel inimesi, kes olid kolinud Raplamaale viimase kolme aasta jooksul. Kõige olulisema põhjusena, miks Raplamaale koliti, oli välja toodud kinnisvara. Tavo Kikas rääkis, et selle vastuse alla käib tegelikult mitu väiksemat põhjendust. Üks neist on see, et perekond otsis endale sobivat kodu ning leidis selle Raplamaalt. Teine põhjus võib olla näiteks päranduseks saadud kinnisvara.
Lisaks sellele tõid uuselanikud Raplamaa plussidena välja hea asukoha, siinsed töökohad ning koolid. Enamik vastajatest oleksid valmis soovitama Raplamaad elukohana ka oma sõpradele ja tuttavatele. 33 vastajat andsid selle küsimuse puhul kümne palli skaalal vastuseks kümme. Veel seitseteist inimest andsid vastuseks üheksa.
Mõlemad küsitlused olid tegelikult mahukamad ja andsid rohkem informatsiooni, kui siinkohal välja saab tuua.
