Helmen Kütt, riigikogu liige /
Riigikogu valimiste eel lubasid sotsiaaldemokraadid muuta hambaravi hüvitamise korda ning meie ettepanekuna sai see lubadus kirja ka valitsuse tegevusprogrammi.
Heameel on tõdeda, et tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski on valitsusele esitanud ettepanekud, kuidas alates järgmise aasta 1. juulist seni kehtinud korda muuta ning hakata aitama neid, kel tuge kõige enam vaja läheb.
Milline on olukord praegu?
Algatuseks tuleb mainida, et ega keegi täpselt ei tea, kui viletsas seisus Eesti inimeste hambad on, sest teaduslikult pädevaid uuringuid paraku pole. TNS Emori mulluse uuringu järgi käis 2015. aastal hambaarsti vastuvõtul vaid 37% Eesti 15–74-aastastest elanikest. Kõige vähem külastavad hambaarsti mehed.
Enamikule on arstile minekul suurim takistus majanduslikud põhjused. Teisena tuuakse välja, et kuna kaebusi pole, pole põhjust sagedamini käia. Majanduslikel põhjustel hambaarsti regulaarsest külastusest hoidujaid on enim naiste ja 20–39-aastaste seas.
Ja samas ei vaidle keegi vastu, et hammaste ja kogu organismi tervise vahel on tugevad seosed. Katkised hambad kahjustavad arstide sõnul maksa, neere ja südant ning hammaste halb seisund võib olla märk väga tõsistest haigustest.
Hetkel on hambaravi Eestis tasuta vaid alla 19-aastastele isikutele ning täiskasvanutele tasub haigekassa vältimatu hambaravi eest mitterahalise hüvitisena ilma patsiendi omaosalust rakendamata. Rahalist hüvitist saavad praegu pensionärid ja töövõimetud aastas 19,18 eurot. Rasedate ja alla aastase lapsega emade hüvitis on 28,77 eurot. Mõlemad summad tegelikult ravi ei kata. Proteese hüvitab haigekassa 255,65 euro ulatuses kolme aasta jooksul.
Kõiki neid hüvitisi tuleb taotleda avalduse alusel, ise see summa eelnevalt tasuda ning hiljem kannab haigekassa ülaltoodud napid summad inimeste arvetele tagasi.
Täna ei tasu riik täiskasvanud kindlustatud isikute hambaravi eest sentigi.
Mida planeeritakse siis juba tuleva aasta 1. juulist?
Oluline erinevus on see, et tulevikus ei pea inimesed enam hüvitisi ise taotlema, kogu arveldus toimub haigekassa ja arstide vahel.
Midagi ei muutu alla 19-aastaste kindlustatud isikute hambaravi ja ravikindlustatud täiskasvanute vältimatu abi osas ehk senised hüved lastele ja vältimatule abile ei kao, ühtlasi ei rakendu neile ka omaosalus.
Küll aga hakkab riik toetama isikuid, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetuspension või vanaduspension. Samuti neid, kellel tuvastatud osaline või puuduv töövõime ja üle 63-aastaseid haigekassakindlustusega isikuid. Nende inimeste hambaravihüvitise suuruseks saab 85 eurot aastas. Ehk haigekassa maksab kinni 85 protsenti nendest raviarvetest arvestusega, et patsiendile esitatud raviarve või arvete kogusumma ei ületaks esialgu 100 eurot aastas ja patsiendi omaosalus on 15%.
Suuremate arvete korral jääb riigi toetatav summa ikka 85 eurot aastas ja omaosalus suureneb. Kui mõelda, et eelnevalt oli haigekassa osalus 19,18 eurot, siis tõus 85 eurole peaks kindlasti paljusid innustama arstile minema. Alles jääb ka hambaproteesihüvitis 255,65 eurot kolme aasta peale.
Rasedate, alla üheaastaste laste emade ja kõrgenenud ravivajadusega inimeste hambaravihüvitis suureneb seniselt 28,77 eurolt samuti 85 euroni aastas samal põhimõttel, et 100-eurosest raviarvest 15% ehk 15 eurot on omaosalus.
Täiskasvanute, kellel täna on toetus null eurot, eest hakkab haigekassa tasuma 30 eurot ehk 50% 60-eurosest raviarvest aastas. Ega see suurt osa kuludest, mis hambaarstil käies tulevad, ei kata, kuid veidi siiski.
Mis aga kõige tähtsam! Uue hambaravihüvitise korraga hakkab riik viimaks ometi tasuma ka üldnarkoosis hambaravi eest juhul, kui see on täiskasvanule meditsiiniliselt näidustatud.
Esmapilgul võib see muudatus tunduda vähetähtsana, kuid on hindamatuks abiks kõigile neile, kes kannatavad psüühika- ja käitumishäirete ning närvisüsteemi haiguste käes või kellel on raske füüsiline puue. Lõpuks on võimalik traumaatiline protseduur või ulatuslik hambaravi läbi viia ühekorraga. Enamgi veel – täna saavad sügava vaimupuudega inimesed üldanesteesiaga hambaravi vaid Tartus, nüüd on alanud läbirääkimised Tallinna haiglatega, et sarnast teenust hakataks uuel aastal pakkuma ka Põhja-Eestis.
Muidugi oleme realistid, need muudatused ei too veel kõigile Eesti inimestele säravvalget naeratust, kuid on kindlasti samm õiges ja olulises suunas. Ei maksa unustada sedagi, et kava kohaselt peaksid hambaravihüvitised hakkama aasta-aastalt suurenema.
Ning muidugi ärgitan ma kõiki lapsevanemaid oma võsukesi, aga miks mitte ka perearste saatma oma nimistusse kuuluvaid alla 19-aastaseid lapsi aktiivsemalt hambaarsti juurde, et täiskasvanueas oleks hammastest tingitud vaevusi minimaalselt.
