-0.1 C
Rapla
Pühapäev, 24 nov. 2024
TarbijaJuristi nõuanne: Tööõnnetuse raport tuleb koostada ka siis, kui arsti teatis puudub

Juristi nõuanne: Tööõnnetuse raport tuleb koostada ka siis, kui arsti teatis puudub

Lugeja küsib: Üks meie töötaja kukkus tööl. Kuna tal hakkas seepeale jalg valutama, viisime ta arsti juurde. Nüüd ootame juba terve kuu arsti teatist õnnetuse juhtumise kohta, aga seda ikka veel pole. Probleem on selles, et töötaja pole saanud haigushüvitist, sest tööandja ei ole esitanud tööinspektsioonile tööõnnetuse raportit. Aga kuidas me saame ilma arsti teatiseta raportit koostada, kas tööandja peab ise arsti käest seda küsima?

Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:Tööandja kohustus on uurida kõiki tööõnnetusi kohe, kui ta juhtunust teada saab. Kui töötajaga juhtub tööl õnnetus, peab ta sellest kohe tööandjale teada andma, samuti sellest, kui ta jäi õnnetuse tõttu haiguslehele. Ka õnnetuse pealtnägijatel on kohustus tööandjale juhtunust teada anda.

Arst peab raskest ja surmaga lõppenud tööõnnetusest ning töötajale tööõnnetuse tagajärjel ajutise töövõimetuse määramisest Tööinspektsiooni kohe teavitama. Tööinspektsioon informeerib teatise saamisest tööandjat viivitamata.

Tööandja ei pea jääma ootama arsti teavitust, vaid tegutseda tuleb kohe. Tööõnnetuse uurimise eesmärk on välja selgitada tööõnnetuse asjaolud ja põhjused, et teha vajalikud ümberkorraldused tööl vältimaks sarnaste juhtumite kordumist. Uurimise peab tööandja läbi viima kümne tööpäeva jooksul. Seejärel koostab tööandja vormikohase tööõnnetuse raporti, mille esitab kolme tööpäeva jooksul Tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale.

Kui raporti koostamise ajaks ei ole tööandja saanud Tööinspektsioonist arsti teatise saabumise kohta teavitust, ei takista see kuidagi raporti täitmist ega esitamist. Sellisel juhul võib täitmata jätta 3. jaos lahtri „Tööõnnetuse raskusaste“. Muud andmed, sh info vigastatud kehaosa kohta saab tööandja raportile märkida, sest uurimise käigus (näiteks kannatanuga suheldes) selgub, milline töötaja vigastus oli.

Uurimise käigus võib selguda, et tegemist ei olnud tööõnnetusega. Sellisel juhul lõpetab tööandja uurimise ja koostab akti, milles kirjeldab vabas vormis õnnetusjuhtumi asjaolusid ja esitab uurimise lõpetamise põhjuse. Akti allkirjastavad tööandja esindaja ja töökeskkonnavolinik, tema puudumisel töötajate usaldusisik. Tööandja esitab akti Tööinspektsioonile ja kannatanule või tema huvide kaitsjale kolme tööpäeva jooksul pärast õnnetusjuhtumi uurimise lõpetamist.

Lühidalt – kui tööandja saab teada, et juhtus tööõnnetus, hakkab ta juhtunut kohe uurima. Kui uurimine on läbi, tuleb igal juhul koostada raport või akt hoolimata sellest, kas arsti teatis on saabunud või mitte.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare