Eesti päritolu müügitarkvara ettevõte Pipedrive müüdi novembris hinnanguliselt ligi miljardi dollari eest USA investeerimisfirmale Vista Equity Partners. Ettevõtte üks viiest kaasasutajast Ragnar Sass lubas osa eest saadud tulust endale Eestis metsa soetada näitamaks, kuidas metsa majandada ilma lageraiet tegemata.
Raplamaaga ühendab Sassi aga juba umbes aastake Maidla mõis. Aastaid tühjalt seisnud uhke hoone sai uue omaniku ja tänaseks on seal juba omajagu korda saadetud. Paigast on kujunemas looduskuurort. Sinna on kerkinud ka minimaja mõõtu loodusvilla, mis alles hiljuti jõudis Eesti arhitektuuripreemiate kategooria VÄIKE nominendiks.
Millest sündis mõte endale Eestis metsa soetada?
Jaanuaris ütleme selle suuremalt välja, aga me oleme koos osa Pipedrive’i inimestega loomas Eesti esimest ja ainukest investeerimisfirmat, mis investeerib metsa- ja maaressurssi 100-aastase investeerimishorisondiga. Ehk siis firma eesmärk on metsamajanduses luua täiesti uudseid lahendusi, mis säilitaksid ja suurendaksid looduse liigirikkust. Me lubame, et meie metsades ei toimu mitte kunagi lageraiet.
Kasutame oma metsa laborina. Metsafirma eesmärk on leida praktilisi alternatiivseid metsamajandusvõimalusi ja tõestada ära, et need on võimalikud. Ühe näitena oleme arvutanud välja, et pannes musta pässiku kaskedele kasvama, et seda hiljem müüa, saame ilma metsa maha võtmata tootluseks 10% aastas. See on üks näide kümnetest, mida me katsetada tahame.
Kahe aasta jooksul plaanime omandada kogu Eestis metsa ja maa portfoolio. Eesmärk ei ole metsa kokku otsa, vaid leida uusi lahendusi, mida teised kopeerida saavad. See on meie väike panus kogukondadesse ja pikemalt Eesti loodusesse.
Kus asub esimene ostetud mets?
Täna on tore öelda, et esimene kinnistu on omandatud. See on Rapla vallas Vankse külas. Mets asub 5 kilomeetri kaugusel Maidla mõisast. Mis teeb selle haruldaseks, on see, et kinnistu lõppeb Juuru rabaga. See on looduslikult ilus mets ja üks parimaid näiteid, millist metsa me osta tahame. Põlismets, kus loodus vohab ja millel on palju kasutamisvõimalusi.
Selle metsa eesmärk on tekitada Maidla resordi külalistele võimalus rabasse minna ja piknikku pidada. Välisturistid teavad Viru raba, aga seal on tihti autodest järjekord. Raplamaal saad sa raba üksinda nautima minna ja see on täielik luksus. Seal me raiet ei tee ja otsime muid kasutamisvõimalusi.
Kust plaanitud katsetuste jaoks mõtteid ja mõttekaaslasi leida plaanite?
Esimene inimene firmat juhtima on leitud. Oleme avatud kohalikele ideedele, aga vaatame ka globaalselt. Vaatame, millised ideed on võrreldava kliima ja metsaga kohtades pinnale jäänud. Paljud ideed on kindlasti alles algstaadiumites, aga meil ei ole sellega kiiret. Investeerimishorisont on pikk.
Millistest põhimõtetest firma oma metsa majandamisel lähtuma hakkab?
Üks kõige olulisem asi on see, et ma vaatan oma investeeringuid metsa saja-aastase investeermise horisondiga. Ja see muudab väga palju asju fundamentaalselt ja võimaldab meil palju rohkem katsetada.
Minu jaoks on püsimetsandus majandamisviis, mis hoiab metsa pidevalt tootlikuna, aga samas ei häiri bioloogilist tootmissüsteemi. Ja raie on majandamisest ainult üks võimalus metsa monetariseerida. Raie toimub siis, kui selleks on õige aeg, mitte rahaline vajadus.
Püsimetsanduse raiet saab teostada valikraietena mööda pikka ajatelge. See tähendab, et saab teha nii sanitaarraieid, aegjärkseid raieid, häiludena raieid jne, vältides 100% lageraiet. Raiete puhul on oluline jäljendada looduse enda toimimist ja selle häireid. See tähendab, et maha võetakse puud, mis niikuinii mingi hetk sureksid vanadusse või jääksid teiste puude varjus kiduraks, tehes häilraiet, mis imiteerib tuulemurdu jne. Langetamiseks pead välja valima sellised puud, et pärast puu langetamist metsa peale vaadates ei saa aru, et midagi puudu on. Puid saab langetada loodust ja maapinda hoides – kasutades selleks saemeeste ja pisikese harvesteri koostööd. Oluline on seejuures säilitada vanuselist struktuuri ehk et metsas oleks alati erivanuselisi ja erinevaid liike puid.
See pole oluline ainult raiete osas, vaid just looduse säilimise seisukohast. Erinevat liiki ja erinevas vanuses puud aitavad üksteisel toime tulla. Näiteks kui okaspuud on pinnasjuurelised ja on kuiv aeg, siis lehtpuud, kes on sügavjuurelised, tõmbavad alt vett üles ning juured eritavad ülemistesse kihtidesse vett, mistõttu on just noortel okaspuudel lihtsam kasvada, kui on ümber ka lehtpuid. Samuti on lehtpuud väga head lämmastiku sidujad ja lämmastiku langetavad nad sügisel lehtedena maha ja see omakorda annab okaspuudele jõudu kasvada.
Mida metsa majandamisel Eestis teie hinnangul täna valesti tehakse?
Mul on tunne, et kogu diskussioon metsa ümber keerleb selle ümber, kas ja kui palju puid maha võtta. Metsal on väga palju muid väärtusi kui ainult puit. On fundamentaalne erinevus, kas vaatame paarikümne või saja aasta kaugusele. Kliimamuutuste tulemusel hakkavad mudelid muutuma. Tormid on tugevamad ja talved pehmemad.
Mul on valus vaadata, mis toimub loodusparkides. Ülisuur surve raiuda on jõudnud nii kaugele, et võetakse loodusparke maha. See on minu ja mu partnerite jaoks piir, kust sekkuda. Oleme IT-inimesed ja meil ei ole pikaajalist kogemustepagasit metsa alal. Aga me võtame hoopis oma kogemuse, kuidas ehitada maailmatasemel lahendusi ja paneme selle fookusesse.
Kardan, et tänaste trendide jätkudes ei ole meie lastel enam võimalik metsa minna. Meie metsade asemel on joonlauaga tõmmatud kunstmetsad ehk puidu kasvatuskohad. See on kunstlik keskkond ja sinna ei taha minna loomad ega ka inimesed.
Nagu enne juba pisut mainitud, olete Raplamaaga seotud Maidla mõisa kaudu. Miks te selle soetasite?
Maidla mõisa soetamine oli juhuste kokkusattumus. Nägin seda müügis ja kurb oli näha ilusat kohta oma hiilgeväärtust kaotamas. Ostsin selle alguses suurema plaanita lihtsalt selle koha päästmiseks. Sealt edasi hakkas lugu ise liikuma.
Täna on visioon selles, et turist tuleks lennujaamast Tallinna vanalinna asemel otse Maidlasse. See on tema värav loodusesse. Siin saab ta käia rabas, nautida loodust, hobusega sõita jne. Linnas olemise asemel on inimene looduses.
Millised on Maidla mõisa ja selle ümbrust puudutavad tulevikuplaanid?
Järgmise aasta jooksul ehitame veel kaks originaalse disainiga loodusvillat. Täna teeme lõpliku valiku, kes on nende arhitektid. Igaüks neist hakkab rääkima oma lugu. Jätkame ka kogu territooriumi kordategemist.
Toimetame ka mõisa taastamise suunas. Suuremaid töid enne kolme-nelja aastat tegema ei hakka. Ajaloolised uuringud võtavad aega ja me ei torma. Oleme teinud säilitamiseks vajalikke tegevusi nagu katuse parandamine. Kui taastada, siis kvaliteetselt, aga see on väga kallis. Samuti on oluline, et mõis end ise ära majandaks. Ärimudel peab tootma piisavalt finantsvahendeid, mis õigustaksid mõisa ülikallist renoveerimist. Me liigume sinnapoole.
On oluline mainida, et kuigi välisturiste ei liigu, on Maidla üles leidnud Eesti turistid. Viimastel kuudel oleme saavutanud 70-protsendilise täituvuse. Ujume vastuvoolu. Inimesed on avastanud Maidla, Raplamaa ja Rapla valla. Oleme leidnud huvitava sihtgrupi. Meil käiakse tähtpäevi pidamas. Meil on toimunud juba mitu salajast pulmatseremooniat ja inimesed käivad oma aastapäevi ja sünnipäevi tähistamas.
Milliseid keskkonnasõbralikke lahendusi olete Maidlas rakendanud?
Esimene villa mahutati puude vahele nii, et ühtegi neist ei pidanud maha võtma. Katsetame erinevaid loodussõbralikke lahendusi. Esimeses loodusvillas katsetasime näiteks Norrast pärit WC-potiga, mis põletab ära kõik, mis sinna läheb. Praegu räägime ühe Hollandi firmaga, kes toodab taimedest fotosünteesi toel looduslikke lampe. Esimest projekti teevad nad Aasias. Tahan, et teine oleks Eestis. Maidla eesmärk on jõuda maailmasse selle kaudu, et seal on palju uusi asju, mida sa mujal ei näe.
Kuidas teile tundub, kas samal ajal saab olla edukas ettevõtja ja keskkonna sõber?
Absoluutselt. Peame aru saama, et loodusressursid ei taastu kiiresti. Saame sellest aru alles siis, kui need otsa saavad. Aga peaksime ette mõtlema.
Eks on ka neid, kes ütlevad, et ei saa. Paljud ärid alustavad pangast laenu võttes ja see annab pangale võimaluse ärimudelit dikteerida. Meie erineme selles mõistes, et teeme firmat omakapitali peal. Saame vajadusel minna panka alles pärast oma esimeste katsetuste tegemist ja näidata nende tulemust.
Mina usun, et see peab saama normiks, et ettevõtjatel on vastutus oma tegevuse pikaajalise mõju eest. Mitte eesmärk saada kiiresti rikkaks ja pärandada oma lastele ja lastelastele loodus, mille taastamine on kolm korda kallim kui see tänane lühiajaline tulu.
