Jaak Juske, Riigikogu SDE fraktsiooni liige
4. jaanuaril 2021 möödub sajand Riigikogu avaistungist. Kui esimesel iseseisvusperioodil sattus Eesti rahva esinduskogu kriisi, siis uuel ajal oleme suutnud parlamentaarset demokraatiat hoida.
Riigikogu eelkäija oli 120-liikmeline Asutav Kogu. Jüripäeval 1919 Estonia kontserdisaalis August Rei juhtimisel tööd alustanud Asutava Kogu esimene istung Toompea lossi Valges saalis peeti 27. mail 1919. Ruumi oli saalis aga vähe ja see viis Asutava Kogu vanematekogu peagi otsuseni ehitada keskaegse konvendihoone kohale rajatud vangla varemetele rahvaesinduse jaoks uus suurema saaliga hoone.
15. juunil 1920 sai heakskiidu Eesti esimene põhiseadus, mis kujundas Eestist tugevalt parlamentaarse demokraatiaga riigi. Asutav Kogu pidas oma viimase istungi sama aasta 20. detsembril. Järgmise aasta 4. jaanuaril kogunenud 100-liikmeline I Riigikogu pidas Valges saalis istungeid kuni uue parlamendihoone valmimiseni 1922. aasta septembris. Edaspidi kasutas Valget saali Vabariigi Valitsus.
Novembri lõpus 1920 valitud I Riigikogus jagunesid kohad järgmiselt: Tööerakond 22, Põllumeeste kogud 21, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei 17, Eesti Rahvaerakond 10, Iseseisvad sotsialistid 11, Kristlik Rahvaerakond 8, Ametiühingud 5 ja sakslased 4 kohta, venelased ja majandusrühm said mõlemad ühe koha.
I Riigikogu läks ajalukku sellega, et pidi 1923. aasta veebruaris ennetähtaegselt laiali minema. Nimelt oli rahva enamus usuõpetuse säilimise osas koolis teist meelt, kui Riigikogu vasakpoolsete vaadetega enamus.
1934. aastal saadeti Riigikogu Pätsi riigipöörde järel neljaks aastaks vaikivasse olekusse. Enne okupatsiooni jõuti valida kuus Riigikogu koosseisu, seejuures oli 1938. aastal uue põhiseaduse järgi valitud Riigikogu kahekojaline: 80-liikmeline Riigivolikogu ja 40-liikmeline Riiginõukogu.
Pärast pikki okupatsiooniaastaid valiti 1992. aasta septembris 101-liikmeline Riigikogu VII koosseis. Täna töötab Toompea lossis meie parlamendi XIV koosseis.
Esimesel iseseisvusperioodil ei pidanud parlamentarismile tuginev demokraatlik riigijuhtimine vastu. Teisel korral oleme toonastest vigadest õppinud. Paari aasta pärast saame tähistada tänase põhiseaduse ja tegevuse taastanud Riigikogu 30. aastapäeva. Demokraatia võib aga olla väga habras. Selle säilimise, hea tervise nimel tuleb iga päev vaeva näha. Ja siin on oma roll igal Eesti kodanikul, meil kõigil.
Demokraatia aluseks on arvamuste paljusus ja selle osana opositsiooni tegevusvabadus parlamendis. Nii tagatakse tasakaalustatud riigijuhtimine. Tänases Riigikogus on olnud koalitsioonisaadikute poolt soovi piirata vastasleeri õigusi, aga tegudeni pole õnneks veel jõutud. Negatiivsete otsuste korral on aga demokraatia kaitseks oma kaitsemehhanismid kirjas põhiseaduses.
Hoopis suurema väljakutse on Riigikogu tööle esitanud viimase aasta jooksul möllanud viirus. Täna toimuvad fraktsioonide ja komisjonide koosolekud üldjuhul virtuaalselt. Rakendamiseks on valmis ka Riigikogu täiskogu ehk suure saali istungitel kaugtööd võimaldav süsteem. Eks lähikuud näitavad, kas seda ka reaalselt kasutada on vaja.
Igal juhul astub meie parlament seadusandliku võimuna kindlalt oma teise sajandisse, et kujundada Eesti tulevikku kõrgemalt võimult rahvalt saadud mandaadi alusel.
