Rapla linnas võib aeg-ajalt kohata üht eriskummalise jalgrattaga sõitvat noormeest, tukk tuules lehvimas. Tegemist on noore kunstniku Mikk Allasega. Noor on ta oma vanuse poolest (32), kunsti alal on ta juba vana tegija.
Kunst ja Mikk on käsikäes käinud sellest ajast peale, kui Mikk oma elu mäletab. “Kunsti ei saa õppida, see lihtsalt tuleb. Lapsepõlvest saati on see minuga olnud, see on minu väljendusvahend. Kes laulab, kes kirjutab, mina olen avastanud, et ma oskan hästi joonistada,” sõnas Mikk. Ta oskab ka maalida, kuid leiab, et joonistamine tuleb siiski paremini välja. Maalimisega on ta tegelenud viimased kümme aastat.
Joonistamine on tema arvates talle loomuomasem, lihtsam ja kergem. Selle kaudu saab end kiiremini väljendada. Maalimine nõuab aega ja teistsugust tunnet. Hea maali saamiseks läheb vaja aega. Joonistuse aga võib valmis saada päevaga, vahel isegi tunniga. Palju oleneb teemast, sellest, mida väljendada tahetakse.
Kunsti õpib terve elu
Mikk teeb ka tellimustöid. Kuid kui ta teeb tellimustöö inimesest, kelle vastu ta midagi ei tunne, kes temas huvi ei tekita, siis jääb pilt lahjaks, selles pole õiget elu sees. Tehniliselt võib pilt olla väga heal tasemel, kuid see miski jääb puudu. Kuid kui tahta, et pildis oleks elu sees, peab joonistaja õppima inimest natukenegi tundma. Inimesi joonistab ta küll vähe. Pigem maastikke või midagi sellist, mis on teistmoodi.
Üks esimesi kunstiõpetajaid, kes Mikul põhikoolis oli, on öelnud, et joonistades sa lood midagi. Ja olles looja, võid sa paberil kujutada ükskõik mida. See on kunstniku nägemus ja tunne, kuidas ta seda asja teeb. “See on minu vabadus väljendada end nii, nagu ma sel hetkel tunnen,” sõnas Mikk.
Mikk on käinud pärast sõjaväge EKA Avatud Akadeemia kunstikursusel pool aastat, mis oli ettevalmistuskursus neile, kel soov EKA-sse sisse astuda. Seal käsitleti nii maalimist, graafikat kui ka skulptuuri. Kuid Mikk sai aru, et edasiõppimine ei muudaks kunstilises mõttes enam midagi, ainult sõpruskonda tuleks juurde.
“Inimene õpib kunstis kogu elu. Mida vanemaks saad, seda paremaks lähed, nagu hea vein,” ütles Mikk. Tehnilised oskused võivad olla omandatud varakult, kuid oskus pilt elama panna kaasneb sageli alles vanuse ja elukogemusega.
Jäärapäine õpilane
Õppides kellegi käe all, tuleb sealt kaasa, jääb külge ka õpetaja enda olemus ja arvamus. Üksinda ei jõua küll ehk nii kiiresti areneda, aga vabadust on rohkem. Mikk usub, et vabakutselisena võib jõuda millenigi, mis on teistmoodi ja erilisem. Kuid Mikk pole maha matnud mõtet, et ehk siiski võiks kunagi veel kunsti õppima minna.
Oma rahuliku loomu poolest võiks Mikk ka teistele joonistamist õpetada, aga ta tunneb, et ei oska teistele näpuga näidata, mis nüüd pildil valesti läks. Talle ei istu ka see, kui teda väga õpetatakse. Koos vanusega on ta küll omandanud kuulamisoskuse, kuid iseasi, kas ta neid õpetussõnu kasutusele võtab. Ta tahab teha ikka omamoodi, käia oma rada, leida oma käekiri. Kuna ta on tähtkujult Jäär, siis ongi ta jäärapäine.
Sellist oma rajal käimist ja vabadust toetab ka Miku maailmavaade, mis eeldab võimalikult palju vaba mõtlemist. Õpetamine ja mingi vaate peale surumine pole tema jaoks. Ta teeb seda, mis tundub õige ega lähe vastuollu tema elutunnetusega.
Helerin Väronen / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 14. septembri Raplamaa Sõnumitest
