Maakonna tänavuse tippauhinna Rapla Redel pälvis Salutaguse Pärmitehase juht Tiina Valk. Auhind anti pidulikult üle 18. veebruaril tänugalal. Raplamaa Sõnumid ei saanud jätta võimalust kasutamata, et Tiinaga pisut pikemalt juttu rääkida.
Tiina on sündinud Kuimetsa kandis. Nagu paljud pered sel ajal, rändas ka tema perekond palju ringi. Põhikoolis käis ta Aegviidus. Seejärel kutsuti ta ema Juuru ja Tiina lõpetas gümnaasiumi Juurus. Sellest ajast saati ongi ta Raplamaale pidama jäänud.
Ei oska „ei” öelda
Noore naisena kutsuti ta 1990-ndate alguses Salutaguse pärmitehasesse raamatupidajat asendama. Tiina meenutab seda aega ja nendib naerdes, et ega ta raamatupidamisest palju teadnud. Koolis õppis ta juhtimist ja ökonoomikat. Kuigipalju puudutati ökonoomika all ka raamatupidamist, aga kindlasti mitte pearaamatupidaja tasemel. Naine pani aga oma matemaatilised teadmised tööle ja sai asendamisega hakkama. Sellest pisut juhuslikust pakkumisest sai alguse aastakümnete pikkune karjäär, sest Tiina kutsuti püsivalt ettevõttesse tööle.
Noore inimesena ta kuigi pikalt tööpakkumist ei kaalunud, sest töökoht oli ju kodu lähedal ja hea meel oli olla tagasi kutsutud. Nii oligi Tiina töölepingu järgi pearaamatupidaja. Tehase ostis 1990-ndatel ära Kanada kontsern Lallemand ja selle käigus viidi töötajate arv 70-lt 24-ni. „Siis tuli kõike teha. Nii raamatupidamist ja logistikat kui ka tootmist. Absoluutselt kõike,” meenutab Tiina.
Tänaseks on töötajate arv umbes 160. Alates 2006. aastast on Tiina olnud ka selle ettevõtte juht. Viimase kümne aastaga on töötajate arv kahekordistunud. Tiina sõnul tuleb siinkohal arvestada asjaoluga, et ettevõtte suurenemine, areng ja eesmärgid pannakse paika Kanadas. Ta arvab, et küllap oldi tehtud tööga rahul ja selle tulemusel on iga aasta tehasesse ka investeeringuid tehtud.
Tiina mainib jutu sees, et emotsionaalsetel ja jutukatel kanadalastel on olnud omajagu raske kinniseid eestlasi omaks võtta. Tänaseks ollakse aga rahul ja hinnatakse eestlast tööinimesena, sest ta on kohusetundlik ja täpne. Võtmesõna on loomulikult usaldus. Riiki, ettevõttesse ja inimestesse, keda usaldatakse, tehakse ka investeeringuid. Nii ei võtagi omanikud enamasti dividende välja ja suunavad teenitud kasumi ettevõtte arengusse. „Töötajate kasv on tulnud tootmismahtude suurenemise tõttu,” selgitab Tiina.
Ja mida siis tehases toodetakse? Pärm jaguneb mitteaktiivseks ja aktiivseks pärmiks. Esimest kasutatakse toiduainena või toidulisandina, teine kergitab. Peamine tehase tootmismaht tuleb mitteaktiivse pärmi tootmisest. Ka Eestis müüakse maitsepärmi, mida saab panna nii salati peale kui ka supi sisse. Tegemist on naturaalse toidulisandiga, kus pärm on omastanud erinevad mineraalid ja vitamiinid. Suur osa mitteaktiivsest pärmist läheb ka ravimitööstusesse, kus seda toidulisandites kasutatakse. Väiksem osa vedela pagaripärmi ehk aktiivse pärmi näol toodetakse ka kohalikele pagaritele.
Kümme aastat tagasi laieneti looduslike taimekaitsevahendite valdkonda. Tiina ütleb naerdes, et pärmi tootmisel on eesmärk baktereid ja hallitusi tappa, aga taimekaitsevahendite puhul püütakse neid just nimelt kasvatada. Põhiline toode on Rotstop, mida kasutatakse väga laialt põhjamaade metsamajanduses juurepessu tõrjeks. Samuti kasutatakse looduslikke taimekaitsevahendeid kasvuhoonetes näiteks tomatite ja kurkide kasvatamisel. See on kasutusel ka Luunja kurkide kasvatamisel.
Kogu tehase toodangust jääb Eestisse kõigest mõni protsent. Kõige enam jääb kohalikku kasutusse hoopis pärmitootmise loomulikku kõrvalprodukti ehk vinassi, mida kasutavad kohalikud mahetootjad.
Suurim väljakutse on inimesed
Uurin Tiina käest, kuidas ligi 15 aastat tagasi ettevõtte juhiks asumise ettepanek lauale tuli. Tiina tunnistab, et täpsed asjaolud hakkavad juba meelest minema. Eelmine juht läks pigem müügisuuna peale ja seejärel pakuti kohta Tiinale. „Ma ei ole kunagi oma karjääri ette planeerinud,” ütleb ta. Kõik võimalused on temani tulnud pigem tänu sellele, et teda on märgatud.
„Ja tavaliselt ma ei oska ära öelda. Kõik, mis pakutakse, võtan vastu. See on mu nõrk külg,” räägib ta naerdes ja lisab, et head müügimeest temast ei saaks, sest ta annaks kõik asjad inimestele tasuta ära. Otsus ei olnud seega raske ja Tiina võttis pakkumise vastu.
Mis on juhi töös kõige keerulisem olnud? Tiina ise leiab, et see on tööjõuga tegelemine. Ta täpsustab, et töö inimestega talle meeldib, aga keerulised on pigem just need küsimused, kuidas töötajaid innustada ja luua töörõõmu ning kuidas panna erinevaid inimesi ühtse meeskonnana tööle. Ühelt poolt on see olnud väga huvitav ja teisalt ka raske.
Kindlasti mängib siin olulist rolli juhi enda meelestatus, sest positiivsus peegeldub ka töötajatele.
Suuresti on ta aastate jooksul ikka omaenda vigadest õppinud. „Kuulata tuleb osata. Käskude ja keeldudega kaugele ei jõua,” ütleb Tiina. Ta räägib, et talle meeldis kord ühel koolitusel kuuldud mõte, et juht peab olema karmlahke. „Reeglid peavad olema paigas,” ütleb Tiina ja lisab, et kellestki ei tohi selle käigus üle sõita. Aga reegleid saab lahkelt väljendada.
Veel üks põhimõte, mida tehases järgitakse, on pisut omamoodi suhtumine eksimustesse. Nimelt eksimuste eest ei karistata. „Meil on hea meel, kui keegi eksib, sest siis sa saad ettevõtet edasi arendada,” ütleb tehase juht. Oluline on, et eksimused viivad kuhugi, neid saab arutada ja nendest õppida. Ta peab võimalikest eksimustest olulisemaks julgust otsuseid langetada.
Sarnane suhtumine on ka klientidesse. „Meil on hea meel, kui kliendid kaebavad, sest siis nad räägivad meiega,” ütleb ta naerdes. Sellega juhitakse tähelepanu kohtadele, mida saaks paremini teha.
Laienemisplaanid
Koroonaaeg tehast õnneks kuigi palju mõjutanud ei ole. Veel umbes kuu tagasi oleks Tiina saanud öelda, et nad on jäänud koroonast puutumata, aga siis tulid teated nakatumisest töötajate seas. Õnneks viirus laiali ei läinud ja nakatus ainult kolm töötajat, kellest kaks on juba tööpostil tagasi. Suuri probleeme see töökorralduses seega kaasa pole toonud. Tiina on pisut ettevaatlik ja ütleb, et ei tea, mida tulevik toob. Tehase sees tuleb kanda maski ja desinfitseerida käsi, kuid tehasevälist elu nad kontrollida ei saa ja seega pole ka kindlust, kas neist meetmetest piisab.
Tootmise osa koroonaviirus mõjutanud ei ole. Tiina ütleb, et nemad kindlasti ei kuulu nende ettevõtete hulka, keda riik praeguses olukorras aitama peaks. „Pigem on meil nii palju tellimusi, et ei jõua ära toota,” räägib ta.
Arusaadavalt mõeldakse tehases seega hoopis laienemise peale. Plaanis on lisada veelgi rohkem kuivateid ja parandada tööefektiivsust, et olemasolevaid seadmeid paremini koormata. Veel on plaanis kääritusemahtu kolmandiku võrra tõsta.
Ilmselgelt on tegemist eduka ja areneva tehasega. Mis selle edu võti aga on? „Ma arvan, kui sa teed oma tööd pühendumuse ja rõõmuga ja töökeskkond on positiivne ja kõik tahavad tulla tööle, siis edukus tuleb iseenesest,” arvab Tiina. Seda eriti just nende ettevõttes, kus ise müügiga ei tegeleta. Eelkõige on fookus tootmisel.
Uurin Tiinalt, kuidas ta ise tööstressiga toime tuleb. Ta naeratab ja ütleb, et enesepõletamise ajad on tema jaoks möödas. Inimesed läbivad elus erinevaid etappe, kus kaldutakse rohkem ühele või teisele poole. Tiina on jõudnud stabiilsesse töörõõmu etappi.
Panustamine kogukonda
Tehtud töö eest pälvis Tiina maakonna tippauhinna Rapla Redel. Selline tunnustus tuli talle suure üllatusena ja võttis sõnatuks. Nagu ka tema tunnustamiseks esitamisel mainiti, on Tiina eestvedamisel tehas panustanud palju ka ümbritsevasse kogukonda. Seda näiteks kergtee ehitamisega, samuti ollakse toeks kohalikele sportlastele, spordiorganisatsioonidele ja võistluste korraldamisel ja toetatakse tantsurühmi ja kultuuriüritusi. EV100 projekti raames kinkis pärmitehas Tiina algatusel 2018. aastal Kohila vallale 100 punase tammega allee.
Tiina ütleb, et piirkonnas on vaid kaks-kolm suurt ettevõtet. „See on meie jaoks oluline, sest me tunneme end kuigipalju ka vastutavana, et elu siin ümberringi hästi läheks,” selgitas ta. Nii püüavad nad ikka nende poole pöördujatele appi tulla. Eriti oluliseks peetakse just lastega seotud organisatsioone ja tegevusi. Näiteks praegu on tehase poole pöördutud seoses Prillimäe mänguväljaku korrastamisega ja Tiina sõnul on plaanis ka abistada.
Sarnaselt otsustas Tiina Rapla Redeliga kaasnenud rahapreemia annetada Kohila koolituskeskusele pillimängu salvestamiseks vajaliku tehnika soetamiseks. Enamasti on pärmitehas toetanud neid, kes on ise oma murega nende poole pöördunud, aga preemiaraha annetamise mõte tuli Tiinal endal. Sellest kuuldes tundis ta kohe, et kindlasti oleks kellelgi teisel seda raha rohkem vaja kui temal. „Tunnustamine tekitab sinus nagunii tänutunde, rahaline osa ei ole minu jaoks nii oluline,” räägib ta. Seega pöördus ta vallavalitsuse poole, kes kitsaskohtadega paremini kursis on, ja palus ettepanekuid, kuhu summa suunata. Ühe valikuna käidi välja Kohila koolituskeskus, mille Tiina välja valiski. On ju seal ka tema enda lapsed kunagi saviringis käinud. „See oli õige otsus,” arvab ta.
Kui Tiina veel Kohila vallavolikogu liige oli ja komisjonitööd tegi, annetas ta samamoodi saadava tasu Kohila koolile. Ta lihtsalt oli seda meelt, et komisjonitööd tegi ta oma põhitöö kõrvalt ja ei saanud ehk nii palju panustada, kui oleks soovinud. „Ma ei ole arvestanud nende sissetulekutega ja järelikult pole mul neid vaja. Kellelgi on neid rohkem vaja,” kirjeldab ta oma põhimõtet.
