2.8 C
Rapla
Esmaspäev, 27 sept. 2021

Salutaguse kasutab ära valdava osa oma põhjaveevarust

Vivika Veski

Muidu veerohkes Eestis leidub viis piirkonda, kus põhjaveekasutus läheneb kriitilisele piirile, kõige lähemale sellele on jõudnud Salutaguse Kohila vallas.
Maaleht tõi eelmisel nädalal välja viis piirkonda Eestis, kus Keskkonnaagentuuri andmetel on kasutusel valdav osa kinnitatud põhjaveevarust. Need on Viimsi, Salutaguse, Jõhvi, Laeva Tartu vallas ja Meltsiveski Tartu linnas.
Viimsis lööb veekasutuse lakke eratarbimine – rohke kastmine, basseinid aias –, Salutagusel seevastu vajab ohtras koguses vett Salutaguse Pärmitehas. Viimsis on kasutusel 82 protsenti kinnitatud põhjaveevarust, kuid Salutagusel on see protsent isegi 84 ehk Eestis kõige suurem. Mõlemas võetakse vett kambriumi-vendi põhjaveekogumist.
Kohila valla keskkonnanõuniku Nele Leitaru selgituse järgi tähendab see seda, et vesi tuleb Salutagusel 290 meetri sügavusest puurkaevust. Piirkonna elamuid varustava Kohila Maja puurkaevud on madalamad, rääkimata erapuurkaevudest, mis ulatuvad üldjuhul mõnekümne meetri sügavusele.
Salutaguse põhjaveemaardla kinnitatud põhjaveevaru oli 2017. aastal, mis on värskeim kättesaadav aruandlusperiood, 1000 kuupmeetrit ööpäevas, millest oli kasutusel 840 kuupmeetrit. Salutaguse Pärmitehas on selle ainuke tarbija. Piirkonna kortermaju varustab vallale kuuluv ettevõte Kohila Maja. Lisaks Salutagusele saavad Kohila Maja kaudu oma joogivee Kohila, Prillimäe, Hageri ja Sutlema asumid. Kohila Maja hangib vee ordoviitsiumi-kambriumi põhjaveekogumist.
Leitaru ei näe ohtu, et Salutaguse Pärmitehase rohke veetarve võiks hakata takistama piirkonna elamuarendust. Ka uutesse elamutesse toob vee kohale Kohila Maja. Samuti ei leia Leitaru, et veepuudus võiks hakata pidurdama ettevõtluse arengut piirkonnas. Ta on kindel, et leitakse lahendus.
Suurematest arendustest on piirkonnas detailplaneeringuni jõudnud osaühingu Salutaguse Land 220-hektarine arendus, kuhu on kavandatud nii tootmishoone, mis pakuks tööd umbes 200 tippspetsialistile, kui ka sotsiaal- ja elamupiirkond. Viimati aga andsid Salutaguse Landi välismaist päritolu arendajad endast märku neli aastat tagasi, kui Rail Baltic taheti planeerida läbi nende maa.
Erakaevude joogivee puhtus oli Salutaguse kandis tõsiseks probleemiks aastate eest, kui Salutaguse Pärmitehas suunas oma heitvee lahtisesse kraavi. Eriti kurtsid haisva vee üle siis sellal veel levinud salvkaevude omanikud. Leitaru kinnitab, et enam ei ole Salutaguse erapuurkaevude omanikud kaevanud muu kui rauarohkuse üle vees.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised