Viimase kümne aastaga on Eestis registreeritud tööõnnetuste arv tõusnud 3653-lt 4774-le aastas ehk iga päev juhtub keskmiselt 13 tööõnnetust. Neist ligi viiendik on väga tõsiste tagajärgedega ehk põhjustab töötajale raske kehavigastuse või eluohtliku seisundi.
Lisaks inimlikule aspektile on tööõnnetustel ka väga selge majanduslik mõõde. Näiteks aastal 2014 kaotas Eesti seetõttu ligi miljon töötundi. Need on mõtlemapanevad numbrid.
Kuigi suurenenud registreeritud tööõnnetuste arv viitab negatiivsele arengule, on mul selle juures hea meel, et arsti juurde pöördunud töötajad julgevad aina sagedamini mainida, et õnnetus juhtus tööl. Ka tööandjad on hakanud rohkem ilma Tööinspektsiooni meeldetuletuseta esitama tööõnnetuse raporteid.
Raplamaal on registreeritud tööõnnetuste arv aastatel 2011-2015 kasvanud 51-lt 78-ni ning nende põhjusteks on sageli töötaja puudulik väljaõpe ja juhendamine, antud juhiste mittejärgimine ning probleemid töötervishoiu ja tööohutusega tegelevate töötajate valimisega. Raskete tööõnnetuste arv Raplamaal on viimase viie aastaga kasvanud 15-lt 20-ni, kuid eelkõige on kasv tulnud kergete tööõnnetuste arvelt, mille hulk on suurenenud 36-lt 58-ni aastas. Eelmisel aastal oli kõige enam tööõnnetusi ehituse ning veonduse ja laonduse valdkondades. (Vaata ka tabelit)
Olukorda saab parandada. Tööandjate ja töötajate võimuses on luua koostöös turvalisem ja produktiivsem töökeskkond, mis teenib mõlema poole eesmärke.
Juhtiv roll on siin tööandjatel, kes teevad töökeskkonna ohutust puudutavaid otsuseid. Kahjuks on tihti vedavaks jõuks püüe vältida karistust. Sageli hakkab tööandja tegutsema alles pärast tööinspektori külastust, järgib vaid ettekirjutusi ning teeb minimaalselt vajalikke investeeringuid. Lühiajaliselt võib kokkuhoid ohutuselt olla kasumlik, kuid pikemas perspektiivis ületavad kulud või saamata jäänud tulu kokkuhoitud raha. Kannatajaks on eelkõige töötajad.
Olukorras, kus Eesti tööealine elanikkond väheneb, on iga terve kätepaar tööandjale aga aina suurema väärtusega. Hea tööjõu leidmine on juba praegu paljudele ettevõtetele väljakutse ning seda enam tuleb pühenduda inimeste hoidmisele. Hea punkt alustamiseks on näiteks juhendamise ja väljaõppe ülevaatamine ja parendamine.
Lisaks tööandjale peab tööohutusse panustama ka töötaja. Statistika kohaselt on suurimas ohus äsja tööelu alustanud noored ning töökohta vahetanud inimesed, kes ei ole uusi töövõtteid veel omandanud. Nendega toimub 35% kõigist tööõnnetustest.
Õnnetuste vähendamiseks peab töötaja järgima tööandja kehtestatud reegleid ja kasutama isikukaitsevahendeid. Tööandja peab omakorda töötajat, kes ohutusreegleid ei järgi, korrale kutsuma. Ettevõttes peab olema ka tõhus sisekontrolli süsteem, mille abil jälgitakse pidevalt tööohutusest kinnipidamist.
Euroopa Töötingimuste Uuring 2010 järgi oli Eesti töötajate aasta keskmine töölt puudutud päevade arv tulenevalt tööõnnetusest või tööõnnetustest vahemikus 16 kuni 36 päeva. Euroopa Liidu riikide keskmine näitaja oli aga 7 kuni 16 päeva. Enda ja töökaaslaste suhtes hoolivamad töötajad on võti olukorra parendamiseks, millest võidavad otseselt või kaudselt kõik Eestimaa pered.
Täiendavalt saab töökeskkonda ohutumaks ja produktiivsemaks muuta, panustades ohutuskultuuri. Selle moodustavad organisatsioonis juurutatud ohutusega seotud püsiväärtused, oskused, hoiakud ja tavad. Lihtsustatult võib ohutuskultuuri sõnastada nii: “Ohutu viis, kuidas me siin asju ajame“.
Ohutuskultuuri arengusse panustavad võrdselt nii tööandja kui ka töötajad. Parima tulemuse nimel võiks omavahel läbi rääkida kõik töökeskkonna ohutusega seotud küsimused nagu näiteks töötervishoiu ja tööohutuse alase juhendamise ja väljaõppe, uute töövahendite valiku ja rakendamise, töökohtade sisustamise jne. Tulu sellest on mitmekülgne. Hea ohutuskultuuriga ettevõttes on vähem tööõnnetusi ja suurem produktiivsus, püsivamad töösuhted ning parem maine klientide ja koostööpartnerite hulgas.
Kokkuvõttes on turvalisem töökeskkond nii töötajate kui ka tööandjate huvides ning sünnib koostöös. Kõigil on sellest vaid võita.
Maret Maripuu, Tööinspektsiooni peadirektor
