Rahvarõivaid me tunneme. Näeme neid seljas rahvatantsurühmadel ja tähtsatel pühadel teistelgi inimestel. Tunneme ära ehk oma kodukihelkonna seelikutriibud ja teame, misasi see pottmüts on. Aga 19. sajandi lõpus tuli lühikeseks ajaks moodi hoopis eriline kleidimood – kaapotkleit. See sai lühikeseks, aga mõjusaks üleminekurõivaks traditsioonilise talurahva riietuse ja linnalõikeliste riiete vahel. Moes olid need kleidikostüümid laias laastus 1870. aastatest kuni sajandi lõpuni ja 20. sajandi alguseni, mil meie kandis lõplikult vanast riietumisstiilist loobuti ja linnamoega ühineti. Olgu siinkohal mainitud, et uue moe võtsid kasutusele kõigepealt neiud just pidulikumate sündmuste tarvis. Vanemad naised ja argipäeviti kanti ikka oma vanu riideid edasi.
