Ebausk või uskumusteated on olnud folkloristidel suhteliselt vähe uuritud valdkond. Samas on just ebausu kaudu võimalik teada saada rahva ja üksikisiku usulisi tõekspidamisi ja ideid.
Uskumusteated väljendavad ka religioosset maailmavaadet ning seetõttu on nende uurimine suure väärtusega. Juba 19. sajandi lõpul on kirjutanud Jaan Jung, et eestlastele oli omane iga tühisematki asja nagu kivi, linnuhääl või millegi mahakukkumine õnne või õnnetusena tõlgendada.
Siinses uurimistöös püütakse teada saada, kuidas suhtutakse ebaõnnega seonduvatesse märkidesse ja ennetesse ning kuidas neid endeid ja märke järgitakse. Eesmärk oli välja selgitada, kuidas järgivad neid Rapla Vesiroosi gümnaasiumi 11. klasside õpilased. Lisaks püstitati järgmised küsimused: kuivõrd ebausklikud on tänapäeva õpilased, kuivõrd tuntud on levinumad ebaõnnega seotud uskumused ja ended õpilaste hulgas ja kas neid järgitakse ning kas poisid ja tüdrukud suhtuvad uskumustesse ja ennetesse erinevalt.
Loe pikemalt 4. novembri Raplamaa Sõnumitest
Janne Mutli, Rapla Vesiroosi gümnaasium Juhendaja Iris Mõttus
Lisaleht KODULOOLANE: Ebaõnne märkidesse uskumine ning nende järgimine Rapla Vesiroosi gümnaasiumi 11. klasside hulgas
