Kรผsinud kord mandrimees talle vastu tulnud hiidlaselt: โKuhu see tee ka viib?โ – โTee ei vii kuhugi,โ vastanud hiidlane, โikka ise tuleb minna.โ Et advendiga astusime juba uude kirikuaastasse ning peatselt terendab ees ka uus kalendriaasta, on meie mรตtted รผha enam suunatud tulevikku. Mis meid kรผll ees ootab? Kuhu meie tee meid jรคrgmisel aastal viib? Tรคnaseid maailma arenguid silmas pidades vaatavad paljud sinna รผsna murelikult.
On saanud endastmรตistetavaks tรตsiasjaks, et noortel inimestel on tรคnapรคeval kรตik teed valla. Tee vaid รตigel ajal รตige valik ning kujunda oma elust meistriteos, รผtleme neile julgustuseks. Sest see kรตik ju puudus nendel pรตlvkondadel, kes kasvasid รผles teadmisega, et on ainult kaks vรตimalust. รige tee, mida nรคitas meile ajastu mรตistuseks, auks ja sรผdametunnistuseks peetav ning lausa pseudoreligioosse kultuse objektiks olnud valitsev partei, ja vale tee, mida mรถรถda kรคisid kรตik teised.
Pikemalt loe 30. novembri Raplamaa Sรตnumitest.
Mihkel Kukk
