Avastades uut käsitöö viljelemise vormi, avad justkui ukse täiesti uude maailma, kus pealtnäha lihtsa tegevuse taga on spetsiaalsed vahendid, erinevad võimalused teostuseks, kujutlematult kaunid eesmärgid, mille poole püüeldakse, ja pikad vaiksed, omaette nokitsemise tunnid.
Paberfiligree on täpselt üks järjekordne selline leid. Tundub lihtne, ja teoorias ongi, aga võimaluste maailma silmapiir veel ei paista. Seekordse Käsitöölase jaoks õnnestus mul juttu teha ja pildile püüda suisa kaks paberfiligree entusiasti, kes natukene seda piiritut paberikunsti maailma meile avasid.
Stina Andok, Käsitöölase toimetaja/ foto: Siim Solman
Loe pikemalt 28. detsembri Raplamaa Sõnumitest
