„Algstaadiumis on kõik ravitav,” ütleb vähihaiguse kohta naistearst Mare Pruks.
Terved naised peaksid kaebuste puudumisel iga kahe aasta tagant naistearsti külastama. Naistearst Mare Pruks ütleb, et see on optimaalne vahe naise tervisel silma peal hoidmiseks ja võimalike haiguste varajaseks märkamiseks.
Alates 50. eluaastast kutsutakse naisi iga kahe aasta tagant ka riiklikule rinnavähi sõeluuringule. Selle käigus tehakse naisele rinnanäärme radioloogiline uuring ehk mammograafia. Uuring on väikese kiirgusdoosiga ja tervisele ohutu. See võib olla ebamugav, kuid ei ole valus. Uuringus osalemise teeb mugavaks mammograafiabuss, mis ka Raplamaal sel suvel mitu peatust teeb.
Ei tasu aga arvata, et enne 50. eluaastat rindade tervise peale mõtlema ei peaks. „Ka noortel inimestel on rinnavähki,” tõdeb Pruks.
Rindadega seotud murede korral saab pöörduda nii naistearsti poole kui ka rinnakabinetti. Rindasid kontrollitakse katsumisega ja võimalusel ka ultraheli aparaadiga. Koostöös riikliku sõeluuringuga annavad kaks erinevat meetodit parima tulemuse rinnavähi varajaseks avastamiseks.
Üks rinnakabinet asub Raplamaa haiglas. „Ma võtan kord nädalas rinnakabinetis patsiente vastu. Ühel vastuvõtupäeval sai kaks naist vähidiagnoosi,” räägib Pruks. Mõni teine vastuvõtt kulgeb jällegi ühegi vähihaiguse diagnoosita.
Rinnakabineti külastamiseks ei ole vaja saatekirja. See on hea võimalus ka neile, kes ei ole riikliku sõeluuringu vanusegrupis. Seega saavad nemad oma probleemidega rinnakabinetti pöörduda.
Lisaks regulaarsele arstikülastusele saab naine oma tervise heaks nii mõndagi ise ära teha. Üks harjumus, mis tasuks juurutada, on oma rindade kontrollimine. Kuidas seda täpsemalt teha, on Pruks oma visiitidel ikka püüdnud õpetada. Rinda võiks kontrollida pikali olles vastaskäega ringjaid liigutusi tehes. „Rinnanääre on mügarlik, aga siiski pehme,” õpetab ta. Ohumärk on tihedam tükk rinnas.
Kodune kontroll ei ole võrdväärne arsti omaga, kuid on siiski hea viis muutuste märkamiseks. Igal juhul tasub meeles hoida, et kui käe all on tunda midagi uut ja ebatavalist, tasuks seda arstile näitama minna. Iga muutus ei tähenda vähidiagnoosi ja arst teeb kindlaks, millega täpsemalt tegu.
Arstikabinetist hoiab eemale hirm arstikülastuse ja võimaliku halva uudise ees. „Aga haigus areneb ikka edasi. Siis saad sa sellest neljandas staadiumis teada,” ütleb Pruks otse. Mida varem rinnavähk avastatakse, seda suurem on tõenäosus sellest terveneda. „Ega ravi lihtne ole, aga inimesel on lootus saada terveks,” julgustab Pruks kahtluste korral siiski arsti juurde minema.
Mida ise oma tervise hoidmiseks teha?
„Esiteks muidugi see, et kui perekonnas on lähisugulastel vähihaigust, tuleb iga aasta kontrollis käia,” ütleb Pruks.
Vähi teket soodustab ka ebatervislik kaal. Rasvunud ja ülekaaluliste inimeste nahaaluses rasvkoes on östrogeeni tootmine suurem. Östrogeeni ülekaal võib omakorda kasvaja kasvu soodustada. Riskiteguriks on ka alkoholi tarbimine ja hiline esimene sünnitus. Pruks ütleb, et looduse järgi peaks naine esimest korda hiljemalt 21-22-aastaselt sünnitama. „Öeldakse, et rind saab küpseks siis, kui ta hakkab esimest korda piima tekitama,” lisab ta. See tähendab, et rinnavähi risk on suurem naistel, kes sünnitavad hiljem või ei sünnita üldse. Riski suurendab ka see, kui enne esimest sünnitust on üle kümne aasta rasedusvastaseid tablette võetud.
Emakakaelavähk on ennetatav
Lisaks rinnavähile ohustab naisi ka emakakaelavähk. Pealegi ei anna emakakaelavähk enesetundes varakult märku. „Tuleb lihtsalt kontrollis käia,” ütleb Pruks.
Rinnavähist eristab emakakaelavähki üks oluline aspekt. „Emakakaelavähki on võimalik ennetada,” ütleb arst. Vähi peamiseks tekitajaks on inimese papilloomiviiruse (HPV – Human Papilloma Virus) mõningad kõrge riskiga viirusetüved, mis levivad peamiselt sugulisel teel. Nakatumine viirusega on tegelikult üsnagi levinud ja eriti just noorte seas liigub palju erinevaid viirusetüvesid. Viiruse tulemusel võivad aga pikema aja jooksul tekkida muutused, millest võivad edasi areneda vähieelsed seisundid ning emakakaelavähk.
Viiruse enda vastu on võimalik vaktsineerida. Eestis on see võimalus 12-aastastel tüdrukutel kooli tervishoiutöötaja juures. Idee on lapsi vaktsineerida enne, kui nad alustavad seksuaalelu ja tekib võimalus viirusega nakatumiseks.
„Austraalia on eeskujuks kogu maailmale. Nad vaktsineerivad ka poisse. Neil on märgatav emakakaelavähi juhtumite langus. Kui kõik vaktsineeriksid, siis seda haigust enam ei oleks,” tõdeb Pruks.
Teatud juhtudel vaktsineeritakse ka täiskasvanuid pärast emakakaelal avastatud rakumuutuste ravimist.
Enamasti saavad naised enda tervise eest hoolt kanda regulaarselt proove andes. Riiklikule sõeluuringule kutsutakse 30–65-aastaseid naisi iga viie aasta tagant. Uuring sarnaneb günekoloogilise läbivaatusega, mille käigus võetakse emakakaela limaskestadelt väikese harjakesega proov. Proovi võtmine haiget ei tee. HPV-uuringu abil tuvastatakse, kas organismis on kõrge riskiga viirusetüvesid.
Rinnakabinet asub Raplamaa haiglas (Alu tee 1, Rapla). Registreerimine telefonil 484 4050.
***
Pea meeles!
Kõik naised peaksid olenemata vanusest jälgima regulaarselt oma rindu, sest rinnavähk võib areneda ka uuringutevahelisel ajal. Eriti tähelepanelik tasub olla järgmiste ohumärkide korral:
- tihenenud ala rinnakoes
- rinnakuju ja naha muutused
- eritis rinnanibust
- kaenlaaluste lümfisõlmede suurenemine
Nimetatud sümptomite ilmnemisel pöördu kindlasti oma perearsti või günekoloogi poole.
***
Mammograafilise uuringu meelespea ja läbiviimine
Uuringupäeval tuleks hoiduda deodorandi, kehakreemi ja -puudri kasutamisest, sest need võivad mõjutada röntgenipildi kvaliteeti.
Uuringu läbiviimiseks koos dokumentide vormistamisega kulub 15–20 minutit.
Uuringuks tuleb ülakeha lahti riietada.
Kummastki rinnanäärmest tehakse kaks erisuunalist ülesvõtet, mis võib põhjustada ebamugavustunnet, kuid mitte valu.
Pärast uuringut
Mammograafilise uuringu vastuse saate kokkulepitud viisil, kas e-postiga või kirja teel.
Kui mammogramm näitab muutusi rinnanäärmekoes, kutsutakse teid täiendavatele uuringutele. Tagasikutsututele tehakse täiendavaid mammograafilisi ülesvõtteid ning vajadusel uuritakse rinda ultraheliga või võetakse koeproov.
