Infomüra massiivsus on tänapäeval sedavõrd suur, et 18. sajandi tavaline inimene puutus terve elu jooksul kokku samaväärse hulga infoga, mis ilmub praegu kahe nädala ajalehtedes. Aina enam tundub, et pole lootustki kõigest sotti saada, sest selle maailma pooltoonid kerkivad esile aina jõulisemalt.
Olukorda ei muuda lihtsamaks seegi, kuidas uudisteportaalid oma lugusid pealkirjastavad. Minu jaoks on online-uudiste pealkirjade juures esile kerkinud kaks häirivat nüanssi.
Esimene neist: veebilehe külastajaid meelitatakse lingile klikkima sellega, et pealkirjas ei anta edasi kõige olulisemat infot. Loomulikult saan ma aru, et uudisteportaalid genereerivad sedasi klikkide arvu, mis omakorda on argumendiks reklaamiklientide ees. Tulemus on see-eest kohati üsna kentsakas ja ei meenuta kohe üldse uudise pealkirja. Kui päeva jooksul kahte Eesti suuremat uudisteportaali jälgida, leiab selliseid pealkirju päris mitu.
Eriti eredalt torkas silma 2. märtsil avaldatud uudis portaalis postimees.ee. Selle pealkiri oli: “Vaata, kui suur oli mullu keskmine palk”. Ilmselgelt on siin kõige olulisem info puudu ja toimetaja eesmärk oli meelitada inimesi lingile klikkima. Mina seda ei teinud, liikusin edasi. Kohmaka pealkirja vältimiseks oleks võinud ju selle numbri kohe välja tuua.
Mõni hetk hiljem märkasin, et samale uudisele oli Twitteris tähelepanu pööranud ERR-i endine USA korrespondent Lauri Tankler. Tema postitas sellise säutsu: “Säästan Postimehe lugejatele ühe kliki: 1146 eurot”. Veel üks näide sellisest pealkirjast: “Eesti võõrustab märtsis Tallinnas maailma tippkoondist”. See maailma tippkoondis on tegelikult Horvaatia, aga loomulikult ei tahtnud portaal seda infokildu ilma klikita edasi anda. Kas mul on siis kahju ühe uudise peale vajutada? Ei ole, aga järjepidevalt seda teha muutub väsitavaks.
Teine levinud lüke on avaldada uudis mitte sellest, mis juhtus, vaid sellest, mida keegi ütles. Pealkiri näeb sel juhul välja umbes selline: “Kalle Muuli: pagulaste vastuvõtmine Eestisse tuleb peatada”. Oluline ei ole siinjuures mitte pealkirja sisu, vaid formaat – kõigepealt tuleb ütleja nimi, sellele järgneb koolon ja siis tuleb väljavõte ütleja sõnumist. Selline lähenemine jätab õhku mitmeid küsimusi. Kas pealkirjas kajastuv tsitaat on selle inimese kindel põhimõte, kas selle valis välja ajakirjanik või on see juhuslikult lausutud repliik?
Eriti otseselt kerkis see probleemina esile kaks aastat tagasi, kui keskerakondlasest Riigikogu liige Viktor Vassiljev lausus ebaõnnestunud repliigi naiste steriliseerimise kohta. Online-ajakirjandus haaras sellest kibekiiresti kinni ning avaldas uudised suurte pealkirjadega “Vassiljevi plaan: steriliseerigem naised, kes vastutustundetute meestega hunniku lapsi saavad”. Kui meenutada seda episoodi, läks võrgumeedia päris korralikult kihama. Seda pealkirja esimest korda lugenud inimesele võis jääda mulje, et just sellise seisukoha eest Keskerakonna poliitik võitlebki. Tegelikult muidugi mitte. Hiljem oli nii erakonnal kui ka Vassiljevil kõvasti tegemist, et olukorda mahendada. Selgitada tuli kõigile ja mitu korda, et tegemist oli ebaõnnestunud naljaga.
Sellist pealkirja formaati, kus keegi midagi tsitaadina ütleb, tuleks kasutada ainult juhul, kui see on ütleja kindel põhimõte.
Siim Jõgis / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 15. märtsi Raplamaa Sõnumitest
