3.3 C
Rapla
Kolmapäev, 29 sept. 2021

Plaanipuudust meenutav koolivõrguplaan

Mulle meeldib, kui Rapla saab endale uue tänapäevase gümnaasiumi, sest haridus on kõige tähtsam. Arhitektuurivõistluse käigus kuulukse olevat uuele koolihoonele ka igati uhke kavand sündinud, mis vana algklasside maja taguse jõekääru võimalusi nutikalt ära kasutab.

Ainult et – Raplal on juba kaks väga head gümnaasiumi, mis pealegi kahepeale õpilastele vajalikke alternatiive pakuvad. Olen kindel, et nende koolide lõpetajail on kõik teed maailmas sama valla kui mistahes suure linna tippkooli omal. Samuti on mõlemad koolid ilusti remonditud ja neis on palju ruumi. Hakkab olema veel rohkem, kui neist riigigümnaasiumi tekkega gümnaasiumiosad kaovad.
Samal ajal Raplas, nagu mujalgi Eestis, välja arvatud Tallinna ümbrus, laste arv väheneb. Rapla vallavolikogu liige Harri Õunapuu juhtis viimasel volikogu istungil sellele ka tähelepanu, kui põhjendas, miks hooldekeskuse investeeringut on samapalju või rohkemgi vaja kui lasteaia oma. Aga kes siis neis kolmes uhkes koolis hakkavad käima, kui lasteaiadki juba tühjaks jäävad?

Kohila kasvab
Kohila ulatub napilt Tallinna ümbruse kuldsesse ringi, kus laste arv koolis kasvab ning prognoositakse ka elanikkonna kasvu üldse. Kohila koolilapsed on ruumikitsikuses. Kohilas tuleb koolipinda ühe õpilase kohta vaid 8,4 ruutmeetrit, mida on nii Eesti kui ka Raplamaa keskmisest tublisti vähem. Kohila pole maakonnakeskus, sinna riik gümnaasiumi ei ehita, seega tuleb vallal endal oma raha eest oma laste jaoks kool suuremaks ehitada. See vallal kavas ongi, töö algab peatselt, maksma läheb juurdeehitus 4,6 miljonit eurot. 3,35 miljonit eurot sellest tuleb Kohila vallal laenu võtta. Loomulikult toob see vallas kaasa ka eriarvamusi, nagu suurte investeeringute puhul ikka.
Rapla riigigümnaasiumi ehitus läheb samuti maksma suurusjärgus neli miljonit eurot, ainult et see raha tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ning riigieelarvest. Rapla vald tahab lisaks ka oma põhikoolivõrgu korrastamiseks Euroopa raha saada, kuid esialgu on selleks lootust vähe, kuna koolipinda tuleb Rapla vallas õpilase kohta ülemäära palju ning pole ette näidata ka plaani, kuidas seda kokku hakatakse tõmbama – sellele viitas Rapla valla haridusnõunik viimasel volikogu istungil.

Veider vastuolu
Niisiis ühele vallale ehitatakse riigi ja Euroopa Liidu raha eest koolipinda juurde, kuigi tal on seda niigi liiga palju. Teisel on hädasti puudu, aga peab vaatama ise, kuidas saab. Kui see pole jabur, siis mis see on? Nagu polekski üks riik. Praegu veel isegi üks maakond, millel võiksid samuti mingid ühised sihid silme ees olla.
Jah, riik võttis nõuks ehitada riigigümnaasiumide võrk ja hakata seda ülal pidama. Aga see „riik” võib pärast järgmisi valimisi või pärast haldusreformi, kui tekivad suured vallad, ka ümber otsustada. Juba käivadki sahinad, et riigigümnaasiumid antakse tulevikus valdadele üle. Ja õige ka – mis mõte neil suurtel valdadel üldse on, kui kooligi peetud ei saa.

Vivika Veski

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised