Ingrid Kangur (45) on teada ilmselt kõikidele maakonna spordisõpradele kui üks Kohila võrkpalli hing ja tugisammas. Kuid Ingridil on ka teine pool, mis jääb väljapoole spordisaali.
Kohtume reedel Kohilas Sofia kohvikus. Ingrid ehmub pisut, nähes enda ees diktofoni. Veidike pelglik on ta. Ta on küll ennegi lehele palju kommentaare ja informatsiooni jaganud võrkpalliuudiste kohta, kuid päris temast ja tema elust pole otseselt juttu olnud.
Ingrid ei ole põline Raplamaa inimene, vaid ta on pärit Tallinnast. Keskhariduse sai ta 9. keskkoolis, praeguses Tallinna Õismäe gümnaasiumis ja asus seejärel Tallinna Pedagoogilises Instituudis (praegu Tallinna Ülikool) õppima algklasside õpetajaks ning juurde õppis ta eesti keelt ja kirjandust. Ülikool edukalt lõpetatud, läks ta mehele ning abikaasa kaudu sattus 1989. aastal Kohilasse.
Kui küsin, millised on tema ülesanded Kohila võrkpalliklubis, ütleb ta: „Kõik võimalikud, mis üldse olla saavad.“ Jättes spordi kõrvale, meeldib aga Ingridile hoopis tohutult teha käsitööd – kududa ja heegeldada. Kunagi tegi ta enda sõnul nii laudlinasid, kampsuneid kui ka sokke. Lisaks naudib ta hoidiste valmistamist ja aias nokitsemist. Tal on ka suur kasvuhoone. Kõik need hobid on aga pidanud juba pikalt ootama, sest aega lihtsalt ei jagu. „Kohutavalt kahju on sellest, aga eks mingi aeg tuleb see tagasi,“ ütleb Ingrid ise.
Mariliis Vest / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 2. novembri Raplamaa Sõnumitest
