ArvamusJuuru vald 150, 125, 25

Juuru vald 150, 125, 25

Hea Juuru valla rahvas, tere tulemast, armsad kรผlalised naabervaldadest!
Rahvakirjanik Oskar Luts oli lรคbi kogu oma elu vรคga nukrameelne mees, kes ometi on kirjutanud Eesti kirjanduse kรตige helgema, kรตige rรตรตmsama raamatu ยซKevadeยป. Ja just Lutsule kuulub ka see lรคbinisti positiivne mรตte โ€œaeg lรคeb, kuid รตnn ei kaoโ€, mida ta kordas paljudes oma teostes. Olgu see meilgi alati meeles, kes me tรคna tรคhistame Juuru valla vรครคrikat sรผnnipรคeva.
Kunagi 110 aasta tagasi kirjutas Villem Reiman, omaaegse tรคhtteose ยซEesti ajalooยป (1906, eraldi raamatuna 1920) Postimehes: ยซRahvad ei ela mitte leivast ja elumaitsmisest, ei mitte vajuvate roomlaste tarkusest: panem et circenses! [leiba ja tsirkust], vaid rahvad โ€“ olgu suured, olgu vรคiksed โ€“ elavad kohusetรคitmisest ja โ€“ aadetest!ยป
Tรคna, Juuru valla taasloomise 25. sรผnnipรคeval, tahangi rรครคkida mitte niivรตrd aadetest, vaid jagada teiega mรตtteid hea enesetunde olulisusest. 21. sajand, see nรผรผdne ajastu on karm, kรผlm ja segane. Kรตik on kas liiga lรคhedal vรตi vastupidi โ€“ hoopis liiga kaugel. Eriti inimesed รผksteisest, vaatamat internetile ja nutitelefonile vรตi just selle tรตttu. Tรคnapรคeva Euroopas on aated ja rahvuslikkus midagi vรตรตrast ja vanaaegset, mida poliitikud, ka meie oma eesti poliitikud, nรคivad lausa pรตlgavat. Rahvusaadetest rรครคkimist peetakse pateetiliseks sรตnakรตlksuks, aatelisus kuuluvat minevikku. ยซTegusยป inimene teadku peast nagu korrutustabelit, et 21. sajandi vรตtmeterminid on teenuse osutamise kvaliteet, investeeringud, raha ja muidugi maksud, millega tingimata kogu aeg tuleb midagi ette vรตtta. Enamasti tรตsta.
Haldusreform raputas Eesti maa paigast lahti, raputas kรตvasti ka inimeste enesetunnet. Vรคhemalt mina tunnen nii. Tunnen end riivatuna. Ma nimelt ei soovi olla alamรตรตduline, kelle eest tehakse otsused รคra. Kuulen reformi innukatelt eestvedajatelt aina, kuidas nรตndanimetatud teenused olevat suurvallas (kus on 11ย 000, veel parem kui 20 tuhat asukat) vรคga kรตrgel ja heal tasemel, seevastu vรคikses vallas aga jรคtvat ยซteenusedยป soovida ja vรคiksel puuduvat ka vรตimekus valla juhtimiseks. Aga mina ei saa aru, mida see tรคhendab. Vรคiksed vallad tuleb jรคtta Eesti minevikku, รผtles lahkuv valitsus kategooriliselt ja miks mulle tรคna tundub, et sedasama mantrat mรตtleb jรคtkata ka uus koalitsioon. Meie esivanemad mรตtlesid teisiti. Neis oli vรครคrikust ja tarkust, nad teadsid, mis on vรคikese valla eelised. Et kรตik oleks inimesele lรคhedal ja omane. Et saaks olla peremees omal maal, ise otsustada. Nemad, meie tublid, tรถรถkad ja tagasihoidlikud esivanemad tรตid vรคiksed vallad lรคbi sรตdade, kriiside ja igat vรคrvi vรตimuvahetuste meieni.
Kuidas oligi Alo Mattiseni ja Jรผri Leesmendi laulus ยซIsamaa ilu hoieldesยป:
Isamaa ilu hoieldes,
Vaenlaste vastu vรตideldes
Varisesid vaprad vallad,
Kolletasid kihelkonnad

Meil Eestis tรคna justkui vaenlast pole, vallad varisevad nรคiliselt vรตitlemata, kui mitte pidada vรตitluseks 26 valla pรถรถrdumist Riigikohtu poole, vรคitega, et meid koheldakse Pรตhiseadusele mittevastavalt. Kas teile ka tundub, et midagi nรคib olevat viltu? Ka esilaulik Tรตnis Mรคgi rรครคgib, et aeg on jรคlle hakata ยซKoituยป laulma. Poliitikud on unustanud, et rahvas on ka olemas. Poliitikud seisavad meie poole seljaga, nad ei kuule meid.
Ma ei tea, kuivรตrd vastab mu jutt nรผรผd pidupรคevakรตnele, ega vist mitte. Aga vรตib-olla ongi see viimane kord, kui saame รผheskoos veel Juuru pรคrisvalla sรผnnipรคeva tรคhistada? Jรคrgmine kord vรตib siin sundliitmise tagajรคrjel olla juba hoopis teine vald โ€“ hoopis teised inimesed ja see saab olema hoopis teine jutt, nagu tavatses รถelda iga oma saate lรตpus Urmas Ott.
Juuru vald on vรคike vald, aga mu meelest on ta nagu Tootsi maakera, et vรคljastpoolt vรคike, seestpoolt aga suur. Juuru valla lรคtted, jรตgi algab ju alati kusagilt sealt kaugelt, need lรคtted vรตisid alguse saada Mahtra sรตjast. Arvangi pรคriselt nii. Minu kujutluses on meie valla vaimsed asutajad nood kaks Mahtra sรตjast osavรตtnud meest โ€“ Tรตnu Lang ja Pรครคrn Ellmann โ€“ me ju kรตik teame seda 1898. aastast pรคrinevat fotot. Nemad on Mahtra sรตja sรผmbolkujud. See foto on mulle valla taasloomise sรผnnipรคeval justkui kinnismรตte. Kindlasti vรตib see tunduda teile naiivne, aga siiski โ€“ mida kostaksid need kaks tubli eesti meest, kui me rรตรตmsasti ja vabatahtlikult loobuksime Juuru nimest, Juuru vallast ja annaksime end mรตne suure valla meelevalla alla? Ajalugu, ka valla lugu, ei ole ju ainult ajalugu vรตi รผhe valla 150 aastat vรตi ka 25 aastat kestnud lugu selle puhtas tรคhenduses, vaid see on kรตigepealt inimese, Juuru vallas elava inimese enesetunde kรผsimus.
Eesti vanasรตna รผtleb: Metsa taga elab kah rahvast. Arvan, et metsatagusel rahval Mahtra raba รครคres on รตigus ise otsustada, kuidas siinkandis asjad peavad kรคima.
Mis annab meile tรคnapรคeva maailmas รผldse kindlustunde? Rahuliku enesetunde? Mis on need vรครคrtused, millest kinni hoida? Nokia legendaarne asutaja Jorma Ollila รผtles รผhes hiljutises intervjuus, et majandus ja edukus, jah, muidugi on need vรคga tรคhtsad. Aga lisas seejรคrel kohe, et haridus on kรตige tรคhtsam. Kordas koguni kolm korda: haridus, haridus, haridus.
Juuru valla koolide lugu ulatub รผle 140 aasta tagasi. Tรคnagi vรครคrikas ja ilus koolihoone ehitati oma kรคte ja rahaga sada aastat tagasi. Juuru kool on olnud hea kool. Pรตhikooli sรคdepunkt on tรคna eduliselt ja rรตรตmsalt tegutsev muusikakool. ร•ed Ilvesed on kuum nimi, erakordse musikaalsusega noored daamid. Minult on kรผsitud, kuidas see vรตimalik on, et nad on sellise vรคga vรคikese Juuruga seotud. ยซTe olete ju seal rabade tagaโ€ฆยป Hea meelega rรครคgiksin siis alati pikemalt Juurust รผldse, meie toredatest inimestest, ja muidugi Mahtrast. Kรตneleksin legendaarsest รตpetajast Ants Kruusimรคest, meie kuulsatest esivanematest, kes ostsid 1890ndatel talusid pรคriseks, tublidest vallavalitsustest ja volikogudest, aga kes viitsib tรคnapรคeval pikka juttu kuulata! Nii vรตtangi end alati kokku, neelan oma lohejutu alla, รผtlen kรผsijale lรผhidalt, jah, รตekeste suur menu on tรคnu nende emale ja muusikakooli juhile Ester Ilvesele.
Juurus sรผnnib suuri asju. Mahtra pรคritolu Jรผri Metssalu asutas siin nรคiteks kodanikuรผhenduse Ulmulisedย  (nad otsivad elupaikade maastikult ja inimeste mรคlestustest tรคhendusi). Praktilisele inimesele arusaamatu, kas pole. Mis tรคhendusi, milleks? Ja รผldse, kas sellega kaasneb ka ยซmรตne teenuse osutamineยป?! Kui mitte, siis mistarvis nad รผldse jamavad… Juuru rahvamaja (hea kรผll, praegu veel remondis, aga varsti saab valmis) sรคrab รตhtuti tuledesรคras, sest seal kogu aeg toimub midagi. Ma aina imestan, kui vallalehe tervelt รผks lehekรผlg on alati rahvamaja kuulutusi tรคis. Jah, sest on olemas rรตรตmsameelne juhataja Terje Kaur ja rahvamaja on nagu suur mesipuu. Mรคletate ju laulu ยซTa lendab mesipuu pooleยป: Ta lendab lillest lillesseย ja lendab mesipuu poole.
Nad kรผsivad, kuidas teie vallas, no ikka et ยซseal rabade tagaยป on vรตimalik, et Hรคrglas ja Jรคrlepas on raamatukogud, mis tรถรถtavad nagu รผks, ongi nagu รผks, ja mistahes vanuses inimene on mรตlemasse iga kell oodatud? Aga sellepรคrast, et juhib seda kรตike selline tragi daam nagu Evi Toomi. Siin, HAKUKEses, on lasped, noored ja vanad rรตรตmsasti koos tegutsemas, nagu ka Juurus on lasteaed ja eakate kodu รผhes hoones ja mรตlemad pooled on vรคga rahul.
Lรตpuks รผtlen kรผsijale, et lisaks kรตigele on Juuru vallas on ilus loodus. Tรตesti, meil on ka suured ilusad rabad. Fred Jรผssi lemmikpaigad. ยซEga seda raba keegi teilt ju รคra ei vii!ยป hรผรผavad suurvalla ideoloogid. Ei vii kรผll, aga vรตรตras uusvallas me ju enam ei otsusta, mis siin toimuma hakkab. Peremees on keegi teine, meie siin aga kรตigest sulased.
Mis on Eesti riigis nn. peavoolu teemad? Majandus, poliitika ja raha. Jevgeni Ossinovskist ja Jรผri Ratasest kirjutab meedia kakssada korda rohkem kui Arvo Pรคrdist vรตi Fred Jรผssist. Inimese hea enesetunde vรตimalikkus, no kuulge, mis teema see รผldse on? See teema ei mรผรผ, kuulen pรคevalehe toimetaja arvamust, kui talle teemat pakun. ยซSee on liiga privaatne, sentimentaalne,ยป selgitab toimetaja. Pole moes ega ole ka ruumi niisuguse asja jaoks. Ometi on hea enesetunne, soojus ja rahumeelsus need vรครคrtused, mida inimesed elus kรตige rohkem vajame. Kรผsimus on, et kas tรคnane Juuru vald on vรตimeline neid kรตiki pakkuma? Prof Mรคeltsemehe sรตnu kasutades: kas Juuru vallamaja tuled paistavad kaugele?
Tartu รœlikooli รตppejรตud Marju Lepajรตe rรครคkis รผhes ร–รถรผlikooli saates, kuidas ta juhtus รผkskord kuulama รผlikooli aulas Kรคbi Laretei klaverimรคngu ja kuidas see muutis tema elu, sest see olnud nii vaimustav, nii รผlev, ja samas nii rahustav ja kรตikemรตistev.
Kui Juuru vald tรคhistab รผkskord oma taasloomise 50. sรผnnipรคeva, siis vahest on tรคna siin saalis mรตni inimene, kes saab ka tulevikus, siis 25 aasta pรคrast รถelda, et elamine Juuru vallas annab talle hea enesetunde. Ja selleks on niipalju pรตhjuseid! Puhas รตhk, haruldaselt liigirohked metsad, pรตllud ja rabad. Mahtra-vaimu kandvad iseteadlikud inimesed loovad kogukonnale kindlustunnet ka kehvadel aegadel.
17 aastat tagasi รผtles Vabariigi president Lennart Meri riigi 81. aastapรคeval Estonia teatrisaalis jรคrgmist: ยซKiiresti muutuvad ajad on inimeste sekka kรผlvanud ebakindlust. Inimesed otsivad julgustust karmist kรคest ja magusatest lubadustest. Autoritaarsed poliitikud, kes seda รคra kasutavad, ei usalda tegelikult ei rahvast ega oma kaasvรตitlejaid, neid piitsutab tagant ennekรตike vรตimuiha. Kuidas neid รคra tunda? โ€“ Hinnake poliitikuid nende tegude, mitte nende sรตnade jรคrgi.ยป Ja jรคtkas, justkui ette teades kรตiki neid haldusreformis sisalduvaid salakavalaid kรคike, lรตkse ja nรตkse: ยซEesti seisab jรคlle kord teelahkmel. Valik on teie teha. Kasutage oma hรครคlt arukalt. Hiljem on hilja.ยป
Teate, mis viimasel ajal on kรตige rohkem mind mรตtlema pannud? Ei, mitte Reformierakonna lahkumine valitsusest, ega ka see mitte see, misasja vรตi kuidas lepivad pรคriselt omavahel kokku need kolm parteid uues koalitsioonis ja kas maainimene kellelgi meeles on. Mind on pannud mรตtlema hoopis too uus รคsjaavatud bussiliin, otseliin Tallinna sadamast Valka poodi. Mis on selle imeliku olukorra tรตelik sisu, mis on tagajรคrg ja kas keegi Eesti poliitikutest kavatseb lรตpuks millegi eest ka vastutada? Mรตistatuseks jรครคb, kas saabuv lahja alkoholi aktsiisimaksu tรตus ja nn magusamaks lisavad juurde teisegi otseliini รผle Eesti Lรคtti sรตitmiseks?
Artur Alliksaar kirjutas kunagi Werneri kohvikus istudes enda ees olevale paberilehele (mรคletate, sellest kirjutas Viivi Luik oma ยซSeitsmendas rahukevadesยป): ยซMis saabub ja mida ma soovin, on jubedalt erinevยป.
Saksamaa kantsler Helmut Kohl olevat pรคrast riigitรถรถd koju tulles istunud tugitooli, vรตtnud tavaliselt kรคtte telefoni ja helistanud mรตnele oma liidumaa omavalitsusele, et kรผsida, kuidas lรคheb, kuidas pere elab jne. Samasuguneย  komme oli ka president Lennart Meril, kelle kรตne vรตis mรตnda tagasihoidlikumat vallavanemat vahel lausa ehmatada: ยซSiin Meri rรครคgib. Kuidas elad, mis teie mail uudist… jne.ยป
Eesti vajab vรครคrikat liidrit, kes ei karda olla aateline. Liidrit, kes oskab nรคha kaugele riigi tulevikku ja kelle sรตnu vรตib uskuda. Kuni niisugust liidrit nรคgemisulatuses pole, on mul teile, armsad Juuru valla sรผnnipรคevalised, รผks ettepanek: olgem ise liidrid! Meie teiega siin justkui vรคikses, aga sisu poolest suures Juuru vallas โ€“ vรตtkem au olla ise liider.
Rahu ja rรตรตmu igasse kodusse!
Jรคrlepas, 19. novembril 2016

Volikogu esinaise Sirje Endre kรตne 19. november 2016

16 KOMMENTAARID

Subscribe
Notify of
16 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kรตiki kommentaare