8.3 C
Rapla
Teisipäev, 17 mai 2022
spot_img

„Demokraatlik“ noa selga löömine

Ajakirjanikul ei ole lubatud uudis- ja probleemlugude kirjutamisel võtta isiklikku seisukohta. See tähendab, olla ühele või teisele poole kallutatud. Õnneks eksisteerib arvamusrubriik, kus saab selle, mis mõne loo puhul südamele jäänud, ka välja öelda.
Seoses tööga olen osalenud nii mitmelgi vallavolikogu istungil. Pean tunnistama, et meeldejäävamad neist on toimunud Juurus. Usun, et lehelugejad on kursis, mis Juuru vallas seoses haldusreformiga toimub ja seega ei hakka ma seda üle kordama. Võrreldes mõne teise volikogu istungiga meeldib mulle Juurus seetõttu, et enamik volinikke ütlevad oma arvamuse kõva häälega välja. Mitte ei tulda kohale vaikima ja kätt tõstma. Siiski, viimase aja sündmused tekitavad tohutult küsimärke.
Ma saan aru osa volikogu liikmete ja Juuru vallavalitsuse soovist jääda tervikuks ning liituda Kohilaga. Kuid ma ei saa aru, kuidas praeguses olukorras ikka veel ei tunnistata tõsiasja, et säärane liitumine, nagu Kohila vallavanemgi ütles, on väga suure kahtluse all, et mitte öelda võimatu. Jah, ametlikku otsust valitsuselt tulnud veel ei ole, kuid vaadakem vastu faktidele: Kaiul puudub Raplaga ühine piir, Juuru on oma toimingutega hiljaks jäänud, mitmed haldusreformi asjaosalised on välja öelnud, et Juurut tervikuna Kohila valda ei lasta. Rääkimata sellest, et hääletustulemused näitasid, et tegelikult soovib osa valla rahvast tõesti Raplaga liituda. Kuna Juuru valda kui sellist nii või naa pärast haldusreformi enam ei ole, kas siis ei oleks praegu just õige aeg olla oma inimeste, oma rahva poolt ja nende sooviga arvestada? Tundub justkui kellegi isiklik huvi on mängus.
Eriti häiris mind volikogu esimehe väljaöeldu. See, kui ta rõhus volinike südametunnistusele, öeldes, et kui nad külad Kohila poole lasevad, on nad Juuru valla lõhkujad ja kuidas nad ikka saavad nii teha. Täpselt samamoodi võiks küsida, kuidas saab voliniku (rahva esindaja) südametunnistus lubada inimeste tõelisele soovile vastu seista? Kuidas siis ei hakka süda valutama, kui enamuse soovist teerulliga üle sõidetakse? Eriti tobe on väita, et kui ülejäänud Juuru külad ja alev Kohilaga liituda ei saa/taha, siis karistame neid seitset, kes on soovi avaldanud, sundliitmisega.
Esmaspäevasel volikogu istungil haakus minu isiklik seisukoht kõrvaltvaatajana enim kahe volikogu liikme omaga. Nagu kohapeal öeldi, see otsus, mis tehti, on demokraatia lämmatamine. Volinik Marina Runno lausus istungil väga õiged sõnad: „Selle eelnõu poolt hääletades me tegelikult tõesti näitame seda, et kui valitsus sõidab üle inimeste tahtmisest, siis meie oma väikeses kohalikus omavalitsuses võiksime arvestada oma rahva tahet.“
Kurb oli pärast istungit. Külade esindajad olid hingepõhjani nördinud, pisarad voolasid.
Ma usun, et pettumus ei olnudki niivõrd palju selles, et külad Kohilaga liituda ei saanud, vaid pigem selles, kuidas oma väikeses armsas kodukohas nuga selga lüüakse. Ja seda igasugu põhjendusi, selgitusi andmata. Üks pisarais külade esindaja ütles: „Järelikult on inimeste isiklik arvamus tähtsam kui rahva enamuse arvamus.“ Tundub, et nii see tõesti on.

Mariliis Vest

spot_img

4 KOMMENTAARID

4 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised