19.4 C
Rapla
Kolmapäev, 17 aug. 2022
spot_imgspot_img

Keerulised ajad Kehtna põhikoolis

Rapla maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Tiiu Raav ja haridusasutuste peainspektor Elve Kukk teostasid 20. veebruarist 3. märtsini Kehtna põhikoolis haldusjärelevalvet nn üksikküsimuses. Järelevalve tulemusena esitasid maavalitsuse ametnikud koolidirektorile kaheksateist ettekirjutust ja kaks ettepanekut.

Haldusjärelevalve teostamise õiendist selgub, et järelevalve teostamise põhjused viivad tagasi 2015/2016. õppeaastasse, mil Rapla maavalitsusse laekus kaks pöördumist. Üks neist puudutas Kehtna põhikooli eesti keele õpetaja hindamismeetodeid. Mitme inimese suust võis kuulda ka nurinat sellesama pikaaegse eesti keele õpetaja suhtlemisoskuste üle. Järelevalve asetleidmise hetkeks oli eesti keele õpetaja Eva Pedaja juba koolist lahkunud. Artikli kirjutamise ajal jõuab toimetuseni erinevate inimeste arvamusi temaga seoses. On neid, kes nendivad, et probleem on olnud aastatepikkune, ja on teisi, kes tõdevad, et erialaõpetajana oli inimene pädev.

Selle viimasega nõustub näiteks Kehtna vallavolikogu haridus- ja noorsootöökomisjoni esimees Helen Link. Risti vastupidise hinnangu annab aga käesoleval õppeaastal Kehtna põhikoolis direktori kohusetäitjana ametis olnud Kristiine Vahtramäe. Telefonivestluse käigus tõdeb Vahtramäe, et õpetaja Pedaja ja tema suhtlemisoskuste kohta on kaebusi tulnud aastaid ning nüüd on tema sõnul õpilased eesti keele tundides varasemast innukamalt kaasa tegema ning usinasti raamatuid lugema hakanud. Järelevalve õiendis selgitatakse, et tegelik probleem ei olnudki hindamine, vaid õpetaja suhted õpilastega.

Seoses sellesama eesti keele õpetajat puudutava pöördumisega, mis maavalitsusele laekus, toimusid aasta tagasi, 2016. a kevadel õpetaja Eva Pedaja, toonase Kehtna põhikooli direktori Piret Kallaste ja vallavanem Indrek Kullamiga vestlused, mille põhjal jõudsid maavalitsuse ametnikud järeldusele, et direktor lahendas koolis valitsevat olukorda ebaprofessionaalselt. Vallavanema ja koolijuhi vastastikusel kokkuleppel pani direktor ameti maha.

Piret Kallaste leidis direktorina palju poolehoidjaid ning nii mõnigi kooliga seotud isik kirjeldab teda kui õpetajate sõbrannat, kes oli pigem n-ö pehmo, kuid võis vajadusel ka käredalt öelda. Kallaste positiivseid omadusi nimetades peetakse tähtsaks, et ta toetas väga sportlikku tegevust.

Ka Kallaste toolile järgmisena istunud Kristiine Vahtramäe, kes enne direktori kohusetäitjaks asumist töötas Kehtna vallas haridusnõunikuna, ütleb telefonivestluses, et üldine läbisaamine direktori ja koolipersonali vahel oli hea. Kaebusi küll laekus, aga need oli Vahtramäe hinnangul pigem emotsioonidest tingitud.

Sel kevadel toimunud järelevalve komisjoni vestlustest hoolekogu esimehe Kaidi Kauffeldti ja ühe hoolekogu liikmega tuli välja, et kooli sisekliima on muutunud paremaks ning probleemidest julgetakse rääkida. Ka lapsevanemate rahulolu kooliga on varasemaga võrreldes paranenud. Kauffeldt ütleb vestluses ajakirjanikuga, et lapsevanemate seas läbi viidud tagasiside küsitluse põhjal on viimaste aastate põhiprobleemid selle õppeaasta jooksul oluliselt vähenenud. 2015/2016. õppeaasta kevadel läbi viidud rahuloluküsitlusele vastas 69 lapsevanemat, mis moodustab 39,9% kõigist lapsevanematest.

 

Tugispetsialistide vajadus on suur

Teine möödunud aastal Rapla maavalitsusele laekunud pöördumine Kehtna põhikooli kohta puudutas erivajadustega õpilaste õppe korraldamist Kehtna põhikoolis, kuna koolis ei olnud tagatud õpilastele eripedagoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus.

Järelevalve teostamise eesmärk oli välja selgitada, kas ja kuidas on koolis kehtestatud erivajadustega õpilaste õppe korraldamise põhimõtted, kas tugiteenused on kättesaadavad kõigile abivajajatele ning kuidas juhtimine tagab õpilastele sobiva õpi- ja kasvukeskkonna.

Järelevalve läbiviimise ajal oli Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel koolis avatud üheksa tavaklassi, üks väikeklass, üks põhiharidust omandavate õpiraskustega õpilaste klass, üks tundeelu- ja käitumishäiretega põhiharidust omandavate õpilaste klass. Koolis õppis sel hetkel kokku 184 õpilast ning töötas 25 õpetajat, kellest kuuel puudus õpetajatelt nõutav kvalifikatsioon.

EHIS-e andmetel oli kontrollimise hetkel koolis kokku 60 erivajadusega õpilast, mis moodustab 32,6% õpilaste üldarvust. Haridusliku erivajadusega õpilaste jaoks puudus koolis õppe koordineerija ning tagatud ei olnud tasuta eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenus. Märtsikuus, järelevalve teostamise ajal alustas koolis sotsiaalpedagoogi ja HEV-koordinaatorina tööd Pille Prey.

Eripedagoogi vajaduses keegi osapooltest ei kahtle. Kooli direktori kt Kristiine Vahtramäe sõnul oli eripedagoogi lahkumine poole õppeaasta pealt ootamatu ja vabatahtlik ning tulenes konfliktist eesti keele õpetajaga. Uue spetsialisti leidmine on aga nii hoolekogu esimehe, direktori kt kui ka sotsiaalpedagoogi sõnul enam kui keeruline. Praegu osutatakse sotsiaalpedagoog Prey sõnul õpilastele vajadusel õpiabi.

Küllaltki suure HEV-õpilaste osakaaluga koolis on tugispetsialistide toeta seda keerulisem toime tulla ka õpetajatel. Kooli hoolekogu esimees Kauffeldt ütleb, et üks tema suurimaid soove oli, et nii järelevalve komisjon kui ka spetsialistid tutvustaksid õpetajatele, kuidas ja mida õppemeetodites paremaks muuta. Kauffeldt tunnistab, et varem on olnud kuulda mõningatest probleemidest ja murekohtadest seoses õpetajate meetoditega, kuid ametlikult ei ole nad midagi fikseerinud. Kauffeldt teab, et juhtkonna poolt on õpetajatele pakutud koolitusvõimalusi, kuid õpetajad ei ole võimalusi aktiivselt kasutanud. Ka maavalitsuse haridusasutuste peainspektor Kukk kinnitab, et anti edasi soovitus suunata õpetajaid osalema täiendkoolitustel.

 

Kes keda juhtima peaks

Paljudes järelevalve käigus ilmnenud probleemides süüdistatakse just direktorivahetust või juhtkonnavahetust üldiselt. Kallaste lahkus töölt 2016. a juunis, direktori kt Vahtramäe asus tööle sama aasta kooliaasta alguses ning 2016/2017. õppeaastal alustasid tööd ka uus õppealajuhataja Väino Kundla ja huvijuht Kersti Mäevälja.

Vallavanem Indrek Kullam hindab pärast järelevalvet kooli olukorda positiivselt ning kasutab selle kirjeldamiseks suisa sõnapaari „väga hästi“. Vallavanema hinnangul on kooli suurimaks murekohaks suur hulk bürokraatiat, mis on ka tõsi, kuna dokumentatsioon on nõuetekohaselt vormistamata, alustades protokollide valest vormistamisest, vajalike käskkirjade puudumisest kuni põhimääruse puudusteni välja. Kõik muu on aga Kullami sõnul direktorivahetusest tekkinud arusaamatused. „Kui on hea juht, saavad asjad paika,“ ütleb ta.

Valla haridus- ja noorsootöökomisjoni esimees Helen Link näeb kooli kirjeldades palju positiivset, kuid tõdeb probleemidele otsa vaadates, et kohalikul omavalitsusel tuleb üle vaadata, kas ta on piisavalt tähelepanu pööranud oma allasutustele. „See on kivi valla kapsaaeda,“ ütleb ta. Ka Rapla maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna haridusasutuste peainspektor Elve Kukk ütleb telefonivestluses, et küsimus on selles, kuidas siiamaani on jõutud ning et valla haridusnõunik peaks olema koolijuhi tugi.

Helen Link Vahtramäele kogu vastutust kooli probleemide süvenemise eest aga panna ei soovi, öeldes, et Kehtna vallas tuleb haridusnõunikul tegeleda ka noorsootöö ja spordi teemadega ning Vahtramäel ei olnud õieti aega haridusnõunikunagi sisse elada, kui pidi juba kooli juhtima asuma. „Nii koolis kui ka haridusnõunikul on meeskonda vaja,“ ütleb Link.

Vahtramäe ütleb samuti otse, et kool vajab senisest enam kogukondlikku järelevalvet. Enamiku süüd jätab ta aga endise direktori kanda, öeldes, et too ei täitnud oma ülesandeid. Ta heidab Kallastele ette, et viimane ei pöördunud vajadusel vallavalitsuse poole.

Kõik osapooled on nõus, et probleemid Kehtna põhikoolis ei tulnud esmakordselt ilmsiks tänu järelevalvele, vaid olid teada suures osas juba varem. Vallavanem Kullam kinnitab, et on teinud valla poolt koolile varem ettekirjutusi ja hoolekogu esimees Kauffeldt ütleb, et ka hoolekogu on erinevate probleemide puhul nendele tähelepanu pööranud.

Peainspektor Elve Kukk väljendab muret, kas Kehtna põhikooli hoolekogule on üldse kunagi selgitatud hoolekogu õigusi ja kohustusi. Kauffeldt tunnistab, et talle jäi mulje järelevalve komisjoniga vesteldes, justkui süüdistatakse vähemalt osaliselt ka hoolekogu tegevusetuses. Kukk rõhutab, et omavaheline koostöö lapsevanematega peab olema tihedam ning et täiskasvanud inimesed peavad olema suutelised ise omavahelisi probleeme selgeks rääkima.

Samas nendib Kukk, et põhjalikumaid otsuseid kooli ja valla suhtes saaks teha alles pikemaajalise töö järel, ehk et nende poolt teostatud esmase järelevalve põhjal on raske öelda, millest täpsemalt on kooli probleemid tingitud. Kukk väljendab kahetsust, et maavalitsuste kadumisega kaob ka maakondlik järelevalve ning sellega kaob võimalus teha edaspidi kooliga koostööd ja pakkuda neile tuge. Kui vald hakkab ise järelevalvet teostama, kaob erapooletu vaade.

Suured ootused on pandud maikuus alustavale Kehtna põhikooli uuele direktorile, kelleks valiti konkursi tulemusena Liivi Siim. Lisaks sellele, et loodetakse koolile head juhti, kes oma töötajaid suudaks juhendada, antakse direktorile edasi pikk nimekiri ettekirjutusi, mis kõik ootavad lahendamist. Kooli hoolekogu esimees Kaidi Kauffeldt tõdeb, et probleemide lahendamise oskusega tuleb kõigil kooli heaolu eest vastutavatel isikutel tegeleda. „Eesmärk on see, et lapsed saaks heas koolis käia ja õpetajatel oleks hea. Tee sinnani on keeruline,“ ütleb ta.

Stina Andok/ Foto: Siim Solman

spot_img

10 KOMMENTAARID

10 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised