Merebioloog, zooloog, näituste kuraator, fotograaf, muusik, kunstnik. Lennart Lennuk on seda kõike ja enamgi veel.
Mehe elufilosoofia – lasta asjadel kulgeda ja voolata – on toonud tema ellu palju põnevaid tegemisi. Peaaegu kõigi läbiv joon on looduse tundma õppimine.
Armastus looduse vastu sai Lennartil alguse juba lapsepõlves. Tema vanematekodu asub Kohila lähistel Urgel, suhteliselt metsa sees, nii et lapsena veetis ta palju aega metsas. “Kuna see koht on Kohilast ja muudest asulatest eemal, mul väga palju sõpru külas ei käinud. Veetsingi palju aega üksinda metsas.” Koolis käis Lennart Kohilas, kuid mõttekaaslasi leidis ta sealt vaid mõne. Vaimne elu läks korralikult käima siis, kui ta Raplasse bändi kutsuti.
Bände rohkem kui üks
Muusikuteed alustas Lennart Tohisoo mõisas asuvas Kohila koolituskeskuses kitarri õppides. Alguses tavalist, kuid kuna selle mängijaid oli niigi palju, vahetas ta pilli mõni aeg hiljem basskitarri vastu. Sel ajal tegutses bänd The Vunkz, kust basskitarrist otsustas ühel hetkel ära minna. Elari Lend, kes oli tol ajal justkui The Vunkzi mänedžer, teadis, et Lennart basskitarri õpib, ja kutsus ta bändi, kuigi Lennart ühtegi bändis olnud poissi isiklikult ei tundnud.
Aja jooksul on Lennart kaasa teinud erinevates bändides, neist kõige rohkem bändi mõõtu kooslus olid Outist ja kõige kauem tegutsenud Malena. Pärast Malenat tuli bänditegemisse pikem paus, kuid Tallinnas kutsuti Lennart bändi nimega TNVVNÜM (ehk Tõele Näkku Vaadates Võib Näha Ükskõik Mida), mis viljeles progressiivset rocki natukese džässiga. Selle bändiga käidi isegi Soomes väikestes kohtades tuuril koos teiste bändidega. Praegu teeb Lennart muusikat rohkem lõbu pärast, sõprade sünnipäevadel, ja ootab uusi väljakutseid. Tulevikus tahaks ta kindlasti kontrabassi õppida, kuid enne tuleb endale see pill saada.
Bioloogia võit ja helidisain
Ülikooli astudes oli Lennartil valida, kas minna õppima kunsti või bioloogiat. “Ma olen selline inimene, kellele ei meeldi pikalt teha ühte ja sama asja ning ülikooli mineku ajaks oli mul kunstist juba isu täis saanud. Ma käisin küll EKA-s sisseastumiskatsetel, aga olin ülimalt mittemotiveeritud sinna sisse saama ja tegelikult sisimas tahtsin väga bioloogiat õppida.”
Lennart proovis nii Tartu kui ka Tallinna ülikooli bioloogia erialale sisse saada ja saigi, mõlemasse. Valik langes koduläheduse ja sõprade tõttu Tallinna kasuks. Öeldakse küll, et Tartu on bioloogia õppimiseks õige koht, kuid oma valikut Lennart ei kahetse. “Mulle tundub küll, et väga ei loe see, kus sa õpid või mis asutus oma taseme poolest on. Kõige olulisem on, kuidas sa ise sinna asutusse sobid, kuidas sa seal avaldud, kuidas sul lastakse õitseda. Mulle tundus, et Tallinna Ülikool väga toetas seda ja mu õpingud läksid väga hästi.
Põhikoolis ei õppinud ma üldse, gümnaasiumis tuli mõistus jälle koju ja ülikoolis olin täiesti nohik. Võtsin kõiki loenguid väga tõsiselt ja ahmisin infot endasse,” rääkis Lennart.
Ülikoolil on ka see pluss, et saab ise valida, mida kuulata ja loengu vorm on teistsugune. Lennart ütles, et hea oli ka see, et sai omale kõrvaleriala valida. Tema valis helidisaini, mis ei kuulunud küll soovituslike valikute alla, aga õpetas heli mõju ja kasutamisviise erinevates meediumites. Muusikaliselt andis see Lennartile palju juurde.
Helerin Väronen / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 24. mai Raplamaa Sõnumitest
