Osalesin รคsja, 19. juulil maaelu ministri ja Eestimaa mesinike kokkusaamisel – รผmarlauas. Kus oli teemaks mesilasperede mรผrgitamine meie riigis. Kohal oli รผle 50 inimese.
3. augustiks tahetakse valmis saada uus taimekaitse seadus, kuhu oodatakse hetkel veel tรคiendusi-parandusi.
Miks ei vaadata teiste riikide poole?
Ma ei ole 20 aasta jooksul veel mรตistnud – miks leiutatakse meil selles osas jรคlle, jรคrjekordselt jalgratast, ega vaadata teiste riikide poole? Kogu Eestimaa mesindus on olnud vรคga-vรคga pikalt vaeslapse osas vรตrreldes naaberriikidega nii lรคhemalt kui ka kaugemalt. Sellist olukorda agrokeemia kasutamisel ei esine รผheski teises Euroopa riigis.
ELiiduga liitudes selgus, et meie riigil polegi mesindusprogrammi, mis siis รผhe nรคdala jooksul – รผhe inimese poolt kiiruga koostati! Ometi oli sobiv hetk, kui Eesti mesindus oleks saanud olla pildil – oleks saanud sisse kirjutada samad tingimused mis on naaberriikide mesinikel.
Oleme ainuke riik kogu Euroopa Liidus, kus toimub pรคevasel ajal agrokeemia kasutamine nii heinamaade / kesapรตldude niitmiseks kui ka raudtee- ja maanteeรครคrtest looduse tรตrjumiseks. Riik paneb seadusesse kirja, et รตistaimi ei tohi agrokeemiaga tรตrjuda, kuid ometi riigi enda institutsioonid teevad ise ja lubavad oma klientidel seda teha pidevalt. On unustatud รคra, et kรตige paremad meetaimed ongi UMBROHUD – nii raudtee รครคres kui ka kartulivagude vahel! Heinamaade niitjatele glรผfosaadiga โRoundupโi kasutajatele (kรตige odavam vรตimalus), makstakse seni juba aastaid toetused vรคlja. Elame n-รถ ainult tรคna – jรคrgmistel lรคhiaastatel tulgu vรตi veeuputus. Looduse vundament – putukate maailm ei paista silma, ei huvita.
Kuna sedavรตrd palju tuli/tuleb mesinike appikarjeid – nende mesilate mรผrgitamise kohta, tegin mรตned aastad tagasi maaelu ministeeriumisse jรคrelepรคrimise, et missugustes teistes Euroopa riikides on lubatud pรคevane mรผrgitamine. Kuu aja pรคrast sain 4 lehekรผlge laialivalguvat juttu. Kรผsisin uuesti konkreetse lรผhikรผsimuse ning soovisin lรผhikest vastust. Siis selgitati kolme riigi nรคitel taimekaitse tรถid – mida teostati pรคrast pรคikeseloojangut ning Inglismaal pidi olema nagu meil, et informeeritakse kohapealseid mesindusorganisatsioone – mida meil ju ometi ei tehta!
Olen selle valusa mesilate mรผrgitamise teema sees olnud mesinduse nรตustajana aastast 1996 ja ka minu oma mesila mรผrgitati 16 aastat tagasi, just pรคrast seda, kui lรคbisin ise taimekaitse koolituse, et viia end kurssi agrokeemiaga… ja looduse hoidmise vรตimalikkusega tรคnapรคeval.
Mesilased surnud – mรผrgitaja poeg lรผkkab talvel teed lahti – mรผrgitaja naine on sรตbranna – kuhu vรตi kellele sa kaebad – ega mesilasi see ellu รคrata! Jรคi รผle ainult sรผdantlรตhestavalt looja poole nutta, kui see midagi aitaks… Kรผmned mesinikud on kรคega lรถรถnud ja pรคrast mesilate mรผrgitamist pole enam uuesti alustanud. Mรตnedel on รตnnestunud metsadesse pageda – kus jรคlle karud platsis/mesikรคpad ootamas.
Miks on Eestimaale tekkinud nii mitmeid mesinike
organisatsioone?
Eesti Mesinike Liit (EML) – kรคib/reisib aastakรผmneid vรคga paljude riikide mesilates… Eesti mesinikud on vรคga kursis, kuidas mesindatakse mujal maailmas ja ka kuidas kasutatakse agrokeemiat mujal. Kuid juba ~20 aasta jooksul ei ole suutnud EML neid teadmisi pรตllumajanduse/maaelu ministeeriumi seadusekirjutajatele selgitada. N Liidu ajal รผtles Maaรผlikooli mesinduse รตppetooli professor kurjalt, et meie riigis nรคhakse ainult lehmasaba, kui lรตpetati รคra Maaรผlikooli รตppemesila ja ehitati maailma kรตrgtasemel รตppelaut…
Olen vaadanud, et mesindus on ka vist rahvuses kinni – paljudes ida- ja lรตunapoolsetes riikides tunnustatakse mesindust 10 kuni 100 korda rohkem. Meil teevad mesinduses ilma eraisikutest (hullud) fanaatikud!
Ka 19. juuli kokkusaamisel pilkas uus minister mesinikke, et uue taimekaitse seaduse arutelule ootab ta ainult รผht esindajat, et kas mesindusorganisatsioonid suudavad kokku leppida – kes neid esindab!? Pรตhjus, miks on tekkinud mitmeid uusi – vรคga asjalikke mesinike MTร-sid, on raske olukord meie riigi mesinduses, mida seni ei ole suutnud EML lahendada – ei ole suutnud kaitsta mesinikke ega mesilaid ega teisi kasulikke putukaid! Pilkamise asemel on maaelu ministeeriumil vaja nรคgu Eestimaa mesinduse poole pรถรถrata!
Teavitamisest!
Pรตllumajandusamet on vรคlja andnud voldiku โMesinikud ja taimekaitse – kes, mida ja kuidas tegema peab?โ Selles rรตhutakse teavitamise ja suhtlemise peale – viimasele ebaรตnnestunud taimekaitse seadusele toetudes -, mis on nรผรผd kรผmmekond aastat Eestimaal surma aidanud kรผlvata. Mesinikud ja agrokeemia kasutajad peaksid omavahel kogu aeg suhtlema – teavitama รผksteist oma tegevusest! Kuid mรตlemal poolel on ju lรผhikesel Eestimaa suvel kiirus peal ja ilmastik vรคga muutlik.
JA KES TEAVITAKS KIMALASI, KIIVITAJAID, รISTAIMI, konni/sisalikke ja paljusid teisi kasulikke elusolendeid? Agrokeemiat peab kasutama nii, et รผhte taime kaitstes (taimekaitse) vรตimalikult vรคhe kahjustuks รผlejรครคnud elu. See on juba pรตllumehe oma isiklik muld ja mure, kui tema pรผhast/elavast maast peale keemiaga tรถรถtlemist huumuse valmistajad kustuvad ja surnud substraat jรคrele jรครคb.
รhe 20 perega mesilagrupi kadumisel – kollapsi juhtumil sรผgisesel ajal – soovisime, et pรตllumajandusameti vahenditest saaks vรตtta รตietolmu analรผรผse – mรผrgine รตietolm, mis on peamine mรผrgistumise/sรผgisese kollapsi pรตhjus, kui lennuilmad lรตpevad. Suvel ei mรคrka seda, kui palju lennumesilasi mรผrgistuse tรตttu koju tagasi ei jรตua.
(Kui mesilinnuke saab mรผrgist toitu, kaotab ta esmalt orienteerumisvรตime – vahel leiab oma mesilagrupi รผles, kuid taru enam ei leia – enamasti ei leia mesilagruppigi, et koju tagasi tulla. Mesilasperede kollapsi korral on emad รผksi – vรตi koos mรตnede noorte mesilastega pesa lael jahtunud, kuna teda toidetakse ematoite piimaga ning ema รตues ei kรคi. รlejรครคnud mitu kg mesilasi lahkub tasapisi tarust, kuna tunneb end vรคga halvasti.)
Pรตllumajandusamet keeldus รตietolmu analรผรผsist, kuna pole lademetes maas surnud laipu, siis mรตistsin, kui vale institutsiooni kรคtte on antud mesilasperede tervise ja elu abistamine. รige institutsioon oleks hoopis Vet-amet! Kus vรตib-olla tuntaks siiski rohkem huvi/selgitatakse pรตhjusi mesilasperede massilise kadumise/hukkumise korral. Pรตllumajandusamet on ju ikkagi endine TTI – taimetoodangu inspektsioon, kes varem ise iga nรคdal tuletas meelde, missugust agrokeemiat vaja pritsida ka profรผlaktikaks.
Antud pรตllumajandusameti voldikus pole ka รตietolmu ja vaha uurimise vรตimalust analรผรผsimiseks ette nรคhtud. Samuti pole nende Saku laborist vรคljastatud mesinduse analรผรผsid kohtule tรตestuseks sobivad, kuna labor on mesindussaaduste uurimiseks tunnustamata. Labor on kรผll pika sammu edasi arenenud, vรตrreldes mรตne aasta taguse 70 pere hukkumisjuhtumi uurimisega. Siis veel pรตllumajandusamet ei toetanud analรผรผse.
Praegu ka, kui analรผรผsist โmesilaste pearinglustโ ei tuvastata – maksab mesinik ise analรผรผsi kinni, lisaks mesila hรคvimise kahjudele… Teavitamise voldiku tagakรผlje ametnike hulgas, kelle poole mesinikud peavad hรผรผdma, mesinduse spetsialiste ei paistnud – mรตned vรคikemesilate omanikud on: Arvi Raie, Riina Kaugver – kuid mรตlemad vet-ametist.
Mesilasperede
toetusest!
Hiljuti kostis kusagilt kadestajatelt, et mesinduses on suured toetused. Mesilasperedele on toetust lubatud minister Andres Variku ajast – see vist juba รผle kรผmne ministri tagasi ning 20 aastat ka mรถรถdas. Seni ei ole vรตimalusi leitud. Mujal maailmas on taru toetus vรคga-vรคga vana mesinike tunnustamise viis – nende LOODUSELE VรGA VAJALIKU tegevuse eest. Mesilaspere toetust on makstud sellest ajast, kui mingitest hektari vรตi loomatoetustest polnud keegi kuulnudki. Kuid mitte meil Eestimaal. Ainuke minister oli Tammsaar Raplamaalt, kes korraks mesindust mรคrkas ning 2002/2003 suurte talvekadude eest (pรตhjuseks oli, et sรผgis 2002 jรคi vahele) kompensatsiooni vรตimaluse leidis! Mahemesinduse toetus jรครคb mesinikel enamasti saamata – kuna nad peavad mesilasperedele heina tegema ja oma korjetaimed maha niitma – mida mesinikud mesindushooajal teha ei suuda: 10 pere kohta on vaja hektar heinaks teha! Lรคtlastel, selleks, et olla mahemesinik ja mahetoetust saada – lisaks tarutoetusele on vaja omada vรตi rentida 1 ha maad ja omada mรถรถda metsi kasvรตi 450 mesilasperet! Meil Eestimaal peaks mesinik jรตudma suvisel mesindushooajal harida siis ka 45 hektarit…
Kui korraks veel agromรผrkide juurde tagasi pรตigata, olen kindel, et iga vanem mesinik Eestimaal on taimekaitse vahendite probleemiga kokku puutunud ja peaaegu kรตik mesilad on ebaรตige agrokeemia kasutamise tรตttu kannatada saanud.
- juuli Maaleht, Olav Kreeni โHukkunud mesilased ja mรตtlev รผhiskondโ
Mรตtleval/kogenud pรตllumehel on artiklis selline lause: Oli juulikuu lรตpp ja kesapรตllul รตitsvaid taimi peaaegu enam polnud//
Ka tema lรคks kergema/odavama lahenduse teed, nagu enamik Eestimaa pรตllumehi seni ~15-20 aastat, ja pritsis glรผfosaadiga! Ilma herbitsiidita oleks pidanud pรตldu kordades kulukamalt harima enne talirapsi kรผlvi!…
Tahan tรคhelepanu juhtida katkele, et รต i t s v a i d taimi peaaegu enam polnud! Seda รผtlevad kรตik heinamaade Roundupiga niitjad! Kesapรตllul, jรครคtmaal, heinamaal lรตpetavad รตistaimed kรผlmade saabudes alles รตitsemise. Seni kahjuks รตitsevad seal sajad parimad meetaimed: nรคiteks hiirekรตrvad, vesiheina liigid sรผgaval kรตrreliste all, ohakad, paljud keelรตielised, ristรตieliste kรผmned liigid jne, jne! Tรคpselt nagu temagi, seda teevad kรตik pรตllumehed – sรผรผdistab mesinikku mesilasperede nรตrgenemises, haigustes – mesinik ikka ise tegelikult sรผรผdi. Tema jutus on rasvaselt vรคlja toodud: //Teiste sรผรผdistamine tรคhendab eelkรตige sรผรผdistaja ebakindlust, aga selle pรตhjused on igal รผksikul juhul vรคga erinevad//
Mina, Eha Metsallik sรผรผdistan siin Eesti riiki segaduse tekitamises kahe suure sรตbra, pรตllumehe ja mesiniku vahel, kus รผks ei saa ilma teiseta!
Eha Metsallik, mesinik, mesinduse nรตustaja / illustratsioon: Siim Solman
