Helerin Vรคronen / foto: Siim Solman.
Rapla keskraamatukogu teenindusjuhil Kaja Tammaril tรคitus 2. augustil 40 aastat raamatukogus tรถรถtamisest. Oma tubli tรถรถ eest on ta just saanud maavalitsuse tรคnukirja. Kรคisime Kajalt uurimas, mismoodi on raamatukogu roll, lugeja ja raamat ajaga muutunud.
Raamatud ja lugemine on Kaja perekonnas alati tรคhtsal kohal olnud. Pรตlvest pรตlve on nende suguvรตsas palju loetud. Suurem huvi raamatute vastu sai aga Kajal alguse kooliajast, kui lugemine oli popp. โKรตik kรคisid lasteraamatukogus ja vรตtsid palju raamatuid. Paljud minu pรตlvkonnakaaslased ja ka nooremad ning vanemad mรคletavad lasteraamatukogu silla juures, kus praegu seisab Tiru monument,โ rรครคkis Kaja Tammar.
Sel ajal ei olnud tal veel mรตtet, et tahaks oma tรถรถ siduda raamatutega. Selline mรตte tekkis tal keskkooli lรตpuklassides. โNagu ikka, arvatakse, et raamatukogutรถรถ on hรคsti vaikne, tasane ja mugav, โmulle meeldib lugedaโ ja โsiin saab palju lugedaโ – niisugused arvamused. Ma ise pidasin, end tagasihoidlikuks ja vaikseks ja uskusin, et sobin raamatukokku. Oli tihe konkurss, nii et esimesel aastal sisse ei saanud, tรถรถtasin aasta lasteaias ja seejรคrel teisel katsel sain sisse.โ
รpingud kestsid tol ajal neli aastat ja kooliks oli praegune Tallinna รlikool, mis tol ajal kandis nime Eduard Vilde nimeline Tallinna Pedagoogiline Instituut. Kel nรผรผdsel ajal raamatukogunduse vastu huvi on, saab seda รตppida nii Tallinna kui Tartu รlikoolis ja eriala peitub infoteaduse vรตi infokorralduse nime taha.
Raamatukogunduse erinevad tahud ja muutused
โMu ettekujutus erialast oli petlik. Kui raamatukokku tรถรถle satud, tuleb hakata esinema, kohalikku lehte infot andma, lugusid kirjutama, รผritusi korraldama. Harjusin รคra, kuigi ausalt รถeldes on iga รผrituse eel tรคnaseni รคrevus. Kuigivรตrd on esinemistega vรตimalik harjuda.โ
Enne lรตpetamist oli Kaja olnud Rapla raamatukogus praktikal, nii et midagi hirmutavat esialgu ta tรถรถs ei olnud. Kaja rรครคkis, et ta ametinimetuseks oli bibliograaf esimesed paarkรผmmend aastat ja pรตhitegevuseks bibliografeerimine, mis tol ajal tรคhendas ajalehtede ja ajakirjade sirvimist, leidmaks Rapla maakonnaga seotud artikleid ja nende kohta kartoteegi koostamist/tรคiendamist. Samuti tuli otsida vastuseid arvukatele pรคringutele. Vanemad kolleegid aga hakkasid soovitama, et Kaja vรตiks teha raamatukogutunde ja keskkooliรตpilastele รผritusi.
โTol ajal oli meil lasteraamatukogu รผsna iseseisev asutus, me ei teinud koos asju nagu praegu, kokkupuutepunkte oli vรคhe. Kokku lรคksime aastal 1996, kui siia majja kolisime. Kogu lastetรถรถ tuli teenindusosakonna alla ja minust sai teenindusosakonna juhataja.โ
Kรผsimusele, kas nende aastate jooksul on lรคbi kรคinud mรตte, et ehk peaks hoopis teise tรถรถ valima, vastas Kaja, et on olnud kรผll. Pรคris alguses, kui ta sai kindlustunde, et ta julgeb suhelda, proovis ta paari kohta tรถรถd saada, kuid oli hiljem tรคnulik, et see ebaรตnnestus. Mรตne aasta eest oli samuti hetk, kui Kajal tuli tahtmine รคra minna. โAga ei ole ju kuhugi minna. Ja pealegi mulle meeldib mu tรถรถ. รldse on raamatukogutรถรถtajad vรคga erialatruud.โ
Ajaga on muutunud paljutki, algusaegadel ei olnud ju arvuteid. โRaamatukogu tรถรถ pรตhimรตte on sama: teavikute kogumine, sรคilitamine ja kรคttesaadavaks tegemine, samuti infovahetus. Kuid kuidas seda tehakse, on erinev. Kogu info ja andmebaasid on kolinud arvutisse ja need on hรคsti kรคttesaadavad. Kui varem oli vaja kรผmneid paberkandjaid, kuhu andmed arvepidamiseks รผles mรคrkida, siis nรผรผd tuleb lihtsalt tunda programmi erinevaid vรตimalusi.โ
Tuleb vรคlja, et kรตigil raamatukogudel ei olegi sama programm, erinevaid tarkvarasid on Kajale teadaolevalt Eestis kolm. รhte kasutavad teaduslikud raamatukogud (nรคiteks Tallinna รlikooli raamatukogu ja rahvusraamatukogu) ja rahvaraamatukogudel on kaks programmi, รผks on URRAM ja teine on RIKS. โMe olime URRAMIGA rahulolematud, sest ei suudetud reageerida veateadetele, tihtipeale olid tรตrked. Seepรคrast valisime RIKSI. See programm tรถรถtab hรคireteta, programmi haldur toimetab รครคrmiselt operatiivselt,โ selgitas Kaja Tammar, miks Rapla keskraamatukogu programmi vahetas.
Mitme funktsiooniga raamatukogu
Elu muutub aina automaatsemaks, kรตike saab รคra teha masinate abiga. Ja ka raamatukogundus pole sellest puutumata. Soomes on raamatukogusid, kus on vรตimalik laenutada ja tagastada teavikuid automaadi abil. Uurin, mida Kaja sellisest arengusuunast arvab. โMa arvan, et see vรตib olla raamatukogunduse tulevik, mitte kรผll tรคies mahus. Eks me oleme kรผll tasapisi sinnapoole teel. Ei ole ju vรตรตrad raamatute tagastamise automaadid, mis meil Mรคrjamaal on. Pisikene samm sinnapoole on raamatute tagastamiskastid meie kogu ukse kรตrval, mille eest lugejad vรคga tรคnulikud on. Direktoril on plaan hankida ka meie raamatukokku laenutamis- ja tagastusautomaat. Olen nรคinud sellist masinat Rootsi raamatukogudes juba paarkรผmmend aastat tagasi. Pรตhjamaades on ka pรคris iseteenindusega raamatukogusid, kus teenindaja kรคib kohapeal paaril pรคeval nรคdalas mรตni tund.
Ma millegipรคrast ei usu, et kรตik rahvaraamatukogud saaksid minna tรคisautomaatseks, ehk mรตni pรคris vรคike. Kuid samas neis vรคikestes kohtades inimesed ootavad suhtlemist. Raamatukoguhoidja on see, kellega kรผlastaja saab oma suhtlusvajaduse rahuldatud. Samas on ka nii, et ei ole mรตtet raamatukoguhoidjal tundide kaupa oodata lugejat, kes tahab pool tundi juttu ajada. See lihtsalt ei ole efektiivne.โ
Viimasel ajal on saanud tavaliseks nรคhtuseks, et raamatukogudes laenutatakse lisaks teavikutele ka nรคiteks spordivahendeid ja kostรผรผme. Raamatukogud on hakanud tรคitma erinevaid funktsioone: mรตne raamatukogu juures on รตmblustuba vรตi saab pesumasinat kasutada. Selliste asjade suhtes on Kaja skeptiline: โMa vรคga selle poolt ei ole, et me siin รตmbluskursusi hakkame tegema, kuna meil Rapla kultuurikeskuse juures on tugev รตmblusstuudio juba olemas. Samuti ei laenutaks ma spordivahendeid. Olen konservatiivse mรตtteviisiga.โ
Kรผsimus aga jรครคb, mille kaudu siis rahvast rohkem raamatukokku tuua? Kaja rรครคgib, et pรตhirรตhk on siiski uue lugeja kasvatamisel ehk tรถรถs lastega. On mรตtteid mรตlgutatud avatud noortekeskusega koostรถรถd alustada. Paljud uued lugejad jรตuavad raamatukoguni tรคnu รผritustele. Neid tehakse raamatukogus erinevatele sihtrรผhmadele, et ka need inimesed jรตuaks raamatukokku, kes seal varem kรคinud pole. Keskmiselt on raamatukogude kรผlastajate arv rahvastikust 50 protsendi รผmber. Suund on aga sinnapoole, et Pรตhjamaadele jรคrgi jรตuda ja raamatukogu kasutajate kandepinda suurendada.
Lugeja loeb vรคhem ja on teadlikum
โKui natuke numbrilistest nรคitajatest veel rรครคkida, siis tasapisi ja rida aastaid on nii, et kui lugejate arv ja kรผlastajate arv on stabiilsed vรตi tรตusevad, siis laenutuste hulk langeb. See tendents on รผle-eestiline ja ilmselt kaugemalgi. Vanasti oli nii, et kui lugejate arv tรตusis, siis ei saanud ju laenutuste arv langeda. Aga inimesed ei vรตta enam 20 raamatut korraga. See kontingent, kes oli suure lugemisharjumusega, kaob tasapisi, nooremad ei loe nii palju. Tรถรถlkรคijate hulgas on laenutuste langus kรตige suurem. Inimesed on vรคga hรตivatud oma igapรคevatรถรถga.โ
Praegu on kรคimas suvelugemisprojekt lastele, mis Kaja sรตnul toob juurde palju uusi noori lugejaid. Konkurents vabale ajale on tรคnapรคeval tihe, huvidega lastel on palju tegemist, raamatukokku satutakse vรคhem ja ka loetakse vรคhem. Suvelugemise projekti populaarsus lubab siiski vastupidist loota. Lugemisharjumus saab aga alguse kodust ja lausa kurb on Kaja kรคest kuulda, et tervelt 75 protsenti vรคikeste laste vanematest ei loe รตhtuti oma lapsele ette. Sellele vรคikeseks kompensatsiooniks on raamatukogu kรผmme aastat korraldanud muinasjutuรตhtuid, kus tuntud inimene kรคib korra kuus lastele lugusid jutustamas.
Raamatukogu kasutaja elu on tรคnu uutele sรผsteemidele ja tarkvarale lรคinud mugavamaks. Kaja sรตnul on lugeja muutunud ka teadlikumaks, tullakse vรคga kongreetsete soovidega. Kuid samas on jรคtkuvalt neid, kes soovivad, et raamatukoguhoidja neile midagi head soovitaks. โSee โmidagi headโ on iga lugeja jaoks aga erinev. Ideaalis peaks me oskama iga raamatu kohta midagi rรครคkida, kuid me oleme ka kรตigest inimesed, kellel 24 tundi รถรถpรคevas. Kรตigega ei jรตua kursis olla. Soovitamine on tรคhtis oskus ja ilma soovitamata teenindada ei saa. Kรตik soovitused vist iga kord ootustele ei vasta. Me tรถรถ pรตhimรตte on, et lugeja lahkuks raamatukogust rahulolutundega ja tuleks siia heal meelel tagasi. Kui inimene mitu korda pettub, siis alternatiive on palju.โ
Ilus vรคljast, kuid vigane seest
Vanasti ilmus raamatuid vรคhem, kuid tiraaลพid olid suured. Nรตukaaegsed raamatud olid kehval paberil, kuid kรถide oli tugev. Raamat vรตis kรคia vรคljas 100-150 korda. Nรผรผd ilmub tohutul hulgal uusi trรผkiseid. Tรคnapรคeva raamat on ilus, paremal, heledal paberil, kenasti kujundatud, rikkalikult illustreeritud. Kuid tรคnased kรถited ei pea nii suurt hulka laenutusi vastu ja lagunevad ruttu. โKui raamat on katki loetud, kanname ta palju kergekรคelisemalt maha, sest on vรตimalik uus asemele osta.โ รha enam on raamatutes Kaja sรตnul vigu. Kui vanasti oli trรผkiviga haruharv nรคhtus ja faktivigu ei tohtinud รผldse olla, siis nรผรผd leidub nii รผht kui teist. Vigade rohkus hรคirib lugemist ja moonutab teavet.
Oma kodus oli Kajal justkui vรคike kรผlaraamatukogu, kord lugedes sai ta 5000-6000 raamatut. Nรผรผdseks on ta seda kรผll vรคhendanud. โRaamatukogu on vรคga kรคttesaadav ja me ei vรตta enam vana ilukirjandust uuesti kรคtte ning teatmeteosed vananevad ajagaโ. Siinkohal tuleb jutuks riiul raamatukogus, kuhu inimesed saavad tuua enda vanu raamatuid ja raamatukogu mahakantud teavikuid endale vรตtta. Kaja sรตnul on arutatud ka seda, et vรตiks teha kasutatud raamatute mรผรผgipรคevi. Paar korda on ramatukogu olnud Rapla (M)elu messi ajal mรผรผgilauaga vรคljas ja rahvas ostmas kรคinud.
Omaette teemaks on e-raamat. Pรคris massidesse see lรคinud ei ole ja ilmselt on รผks pรตhjus, et selle laenutamine on reguleerimata. โSee maksab suurusjรคrgus sama mis paberraamat, kuid sellel on teatud arv kordi, kui sa vรตid รผht raamatut vรคlja laenutada. Seda on vรตrdlemisi vรคhe – kas kaheksa vรตi kรผmme korda. Siis peab ostma uue litsentsi ehk uue raamatu. Seetรตttu teeb see e-raamatute lugemise/laenutamise palju kallimaks,โ selgitas Kaja Tammar.
Mille jรคrgi aga Rapla keskraamatukogusse uusi raamatuid ostetakse? โKuna oleme rahvaraamatukogu ja maakonna keskkogu, siis peame olema laiapรตhjalised, rahuldama รผsna paljude vajadusi. Pรผรผame ikka valida ilukirjanduses vรครคrtkirjandust, kuigi kes mรครคrab, kust lรคheb see piir, mis on vรครคrtkirjandus. Eestikeelsest ilukirjandusest me tellime siiski enamuse. Mis puudutab liigikirjandust ja teabekirjandust, siis sealt jรครคb rohkem tellimata, kuid pรผรผame rahuldada ka รผliรตpilaste ja kutseรตppurite vajadusi. Lastekirjandusest proovime ikka enam-vรคhem kรตik tellida. Aga eks peame ka raha lugema ja tihti mรครคrab nรคiteks mรตne kunstiraamatu kรตrge hind selle mitteostmise.โ
Suure osa raamatukogu tรถรถst vรตtab รผrituste korraldamine. On รผritusi, mis on muutunud traditsiooniliseks, kuid vahel tuleb ka midagi uut vรคlja mรตelda. Laste hulgas on nรคiteks vรคga populaarseks รผrituseks netikirjariin. Tรคiskasvanute รผrituste kohta rรครคgib Kaja, et vahel tuleb autor ise pakkuma: tal on raamat vรคlja antud, teeks esitluse. Mรตnikord aga ei kulge รผrituse planeerimine รผldse kergelt.
Nรคiteks ei olnud kuu enne selleaastast emakeelepรคeva teada, kes esinema tuleb, รคraรผtlejaid oli mitu. Kajal tuli aga mรตte kutsuda Justin Petrone ja รตnneks ta nรตustus.
โLuulelรตunate kรผlalised on viimasel ajal olnud minu pakutud, Ly Ehiniga arutame alati esinejad lรคbi. Eelmisel aastal peetud ajalookonverentsi ettevalmistusega tegelesid mitu inimest, pรตhiraskus oli รie Paaslepal. Tavaliselt arutame kรตik suuremad ja vรคiksemad nii lastele kui tรคiskasvanutele mรตeldud ettevรตtmised kolleegidega lรคbi.โ
Rahvatants kui elu osa
Patt oleks jรคtta Kajalt kรผsimata, millised on ta lemmikraamatud, mida ta teistelegi soovitaks. Esimesena tuleb tal meelde Stieg Larssoni Millenniumi triloogia ja sellele David Lagercrantzi poolt kirjutatud jรคrg. โMul on tarvilik pรคris palju lugeda seoses รผritustega. Kui on ikka kirjanik kรผlla tulemas, siis pean lugema tema asju. Mรตnikord on kรผll tunne, et tahan lugeda seda, mis ei ole kohustuslik.โ Eesti kirjanikest on Kaja lemmikud Andrus Kivirรคhk ja Kristiina Ehin. Vahel harva satub talle kรคtte krimikirjandust, รผhe lemmikuna toob ta vรคlja Ann Cleevesi โRonkmustaโ. Eesti krimikirjandusest meeldivad talle Indrek Hargla Melchiori lood, Hargla keelekasutust vรตrdleb ta lausa Jaan Krossiga.
Ajalooga seotud teoste hulgast toob Kaja vรคlja veel mรตned lemmikud – Paulina Simonsi โVaskratsanikโ, Vilhelm Mobergi vรคljarรคndajate tetraloogia, Alvydas ล lepikase โMinu nimi on Marytฤโ ja elulooraamatud: Mari Saadi โMatused ja laulupeodโ, Ivi Eenmaa โElu paralleelmaailmadesโ, Margit Kilumetsa โJaak Joalaโ, Mihkel Raua โKus ma olen ja kuidas sina vรตid palju kaugemale jรตudaโ. โAvo Kulli olen kรตik lรคbi lugenud ja ei heida talle midagi ette. Tรคiesti ladusalt ja usutavalt kirjutab oma elukogemuse pealt. Vรคga nautisin ma ka Herbjรธrg Wassmo Dina triloogiat ja ta teisi teoseid.โ
Peamiseks hobiks tรถรถ kรตrval on Kajal rahvatants, millega ta on tegelenud kaks kolmandikku oma elust. Praegu tantsib ta naisrรผhmas Talutรผtred. Elu jooksul on ta tantsinud umbes kรผmnes rรผhmas. Oma tantsurรผhmaga on praegu igal aastal vรคhemalt รผks vรคljasรตit, sel aastal aga on jรตutud lausa kolm kord mรถรถda Eestit esinemas kรคia: Tuhamรคgede tantsupeol, Kihnus koos Virvega esinemas ja viimati Vรตru pรคrimustantsu festivalil.
Kajal on kodus aed, kuid hobiaednikuks ta end nimetada ei taha. Pigem on kohuse- ja vastutustunne see, mis teda aias tegutsema paneb. Kunagi on Kaja kรคinud ka giidide koolis ja sellest ajast on jรครคnud sรตpruskond, kellega koos nรผรผdki vahel reisimas kรคiakse, eelmisel aastal nรคiteks Moskvas.
Tรถรถga seoses on Kaja korduvalt kรคinud Rootsis; need kontaktid ja koostรถรถ on praeguseks hรครคbunud. Tรถรถรผlesanded on viinud ka Soome, Lรคtti ja Leetu, kus on sรตprussuhted raamatukogudega. Vรคljaspool tรถรถreise on suurepรคrase elamuse jรคtnud Kajale Prantsusmaa.
Kinno jรตuab Kaja harva, viimati nรคhtust aga soovitab ta ajaloolist filmi โJรคine tangoโ. Pigem meeldib talle koos mehega Viljandi folgil ja teatris kรคia. Nad รผritavadki nรผรผd umbes korra kuus midagi vaatama jรตuda. Viimati said nad elamuse โKรตrboja perenaisestโ.