-1.7 C
Rapla
Reede, 19 apr. 2024
Persoon„Nukumaja“ täitis Merit Männiste unistuse

„Nukumaja“ täitis Merit Männiste unistuse

Helerin Väronen / foto: Siim Solman.

Merit Männiste (21) on noor ja andekas muusik, kes õpib koorijuhtimist Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Viimasel ajal on Merit tegelenud ka näitlemisega. Eelmine nädal algas Kanal2-s uus Eesti krimisari „Nukumaja“, kus Merit kaasa teeb.

Käisimegi eelmisel nädalal ühel õhtutunnil Meritil Kohila lähistel Aespas külas, et rääkida laulmisest, näitlemisest ja kõigest muust põnevast.
Merit on tegelikult sündinud ja kasvanud Tallinnas Lasnamäel. Kui ta vend Märten sai kaheseks, otsustas pere Aespasse kolida, Merit arvab, et ilmselt taheti lihtsalt linnast eemale saada, Aespas neil otseselt juuri pole.

Lasteaia ööbikust perebändini

Ennekõike on Merit tuntud kui laulja ja muusik. Teekond lauljaks saamiseni algas juba Meriti lapsepõlves. „Kui ma väike olin, panid mu vanemad tähele, et ma olen musikaalne ja ma laulsin sellises lauluringis nagu Musamari. Lasteaias kutsuti mind lausa lasteaia ööbikuks. Siis tekkiski selline mõte, et alustaks õpinguid Tallinna muusikakeskkoolis.
Ma õppisin üheksa aastat viiulit ja kümnendas klassis hakkasin õppima klassikalist laulu Triin Ella juhendamisel ja lisaks sain koorijuhtimise tunde ka. Aga kõige esimesed soololaulu õpingud olid mul Tohisool, siinsamas Kohilas, kus mu õpetaja oli Maarja Paju,“ rääkis Merit.
Laulude loomise kohta kõneles Merit, et ta ise lauludele sõnu ei kirjuta, tema loob meloodiaid. Inspiratsiooni uuteks lugudeks saab ta näiteks raadiost ilusat laulu või mõne filmi soundtrack’i kuulates. Sellisel juhul tekib tal endal tahtmine klaveri taha istuda ja midagi kirjutada.
Sõnade kirjutamisel teeb Merit kõige tihedamat koostööd oma isa Kaupo Männistega. Mõnele loole, näiteks lauludele „Lumelootus“ ja „Triibukangast varju all“ on sõnad loonud aga Anneliis Kõiv. Merit, tema vend Märten ja nende isa moodustavad bändi Männiste Perebänd. Merit rääkis, et perebänd sai alguse lauluvõistlustelt. „Me venna Märteniga osalesime väga paljudel lauluvõistlustel ja osutusime edukaks. Inimesed hakkasid meid esinema kutsuma ja nüüd me olemegi aktiivselt esinenud üle terve Eesti,“ ütles Merit.
Publikule sai Männiste Perebänd tuttavaks võistlussaate “Perepidu” vahendusel. Kuigi bänd tegutseb juba kümme aastat, käisid Männisted sel suvel oma esimesel suvetuuril, mis kandis nime “Soovikontsert”. Nüüd sügisel on tulemas ka lisakontserdid, üks Salme kultuurikeskuses ja teine Viljandis Sakala keskuses.

Kuidas Pipist sai krimi­sarja tujukas teismeline

Aastal 2011 tuli rahvusooperis Estonia lavale „Pipi Pikksuka“ lavastus, kus nimiosa mängis Merit. Tema jaoks oli see esimene näitlejaroll. Kui palju aga Meritis endas Pipit on? „Arvan, et üsna palju, muidu ei oleks mind sinna rolli ju valitud. Ma just mõtlesin, et see Pipi roll on mulle hästi palju energiat andnud, isegi kui ma parasjagu rollis ei ole. Kui mul on mõni keeruline olukord, siis ma panen ennast Pipi olukorda, Pipi sai ju alati kõigega hakkama.“
11. septembril jõudis Kanal2 eetrisse esimene osa uuest Eesti krimisarjast “Nukumaja”, kus Merit mängib Marianni, tujukat teismelist. Sarja tegevus hargneb ühel pealtnäha vaiksel ja tavalisel tänaval, kus pealispinna all on aga kuhjaga saladusi. Sarjas teevad kaasa Karin Rask, Tambet Tuisk, Andres Mähar, Ursula Ratasepp, Maarja Jakobson, Andres Roosileht ja Franz Malmsten.
Merit kirjeldab enda kehastatavat Marianni kui tüüpilist teismelist, kes on tujukas, samas väga aktiivne ja energiline. Merit ütles, et esimest korda stsenaariumit lugedes oli ta üsna üllatunud, just heas mõttes, kuna see roll tundus talle väga huvitav ja põnev. Varasemad rollid on olnud Meritil väga positiivsed, vaat et lausa ingellikud, Marianni roll on aga hoopis teisest mastist.
Sarnaseid omadusi Merit enda ja Marianni vahel ei leia, kuigi eks ole temagi olnud teismeline, kuid mitte nii tormiline. Ilmselt aga just seepärast Merit Marianni rolli põnevaks peab, et see temaga ei sarnane ja on seetõttu väljakutset pakkuv.
Rolli saamise kohta rääkis Merit, et Lauri Pedaja küsis temalt, kas ta oleks huvitatud näitlemisest. Pärast jaa-vastuse saamist sooviti Meritilt videotutvustust ja seejärel võttis temaga ühendust “Nukumaja“ režissöör Ergo Kuld. Merit kutsuti casting’ule, kus tema vastas istus Karin Rask. Koos prooviti läbi erinevaid situatsioone ja olukordasid. Režissöörile ta meeldis ja nii sai Merit Marianni rolli endale.

Oodata on üllatusi

Selline sarjas osalemine on olnud Meriti suur unistus juba pikka aega. Ta leiab, et see on väga äge ja põnev kogemus. Merit arvab, et selleks, et olla pildis ja läbi lüüa, on televisioon väga olulisel kohal.
Nädal enne „Nukujama“ alustas TV3-s sari „Merivälja“, nii et nüüd kiputakse neid kahte sarja võrdlema. Mõlemad on saanud kriitika osaliseks, kuid „Nukumaja“ esimest osa vaatas 109 000 vaatajat, mida on poole rohkem kui ühelgi teisel samal ajal näidatud saatel või sarjal. Merit ise ei ole kriitikat märganud. “Muidugi on neid, kellele see ei meeldi ja see on normaalne, kõigile ei saagi meeldida. Minu jaoks tundus see esimene osa väga huvitav ja mitte sellepärast, et ma seal ise mängin, vaid see story on seal väga põnev ja ma võin öelda, et edasi tuleb väga suuri üllatusi,“ sõnas Merit.
Hetkel on näitlejatele saadetud 11-12 osa materjal ja selle põhjal pole mõrvar veel teada. Küsin, kas tal on selle koha pealt kahtlusi, kuid ta sõnab, et selles sarjas on kõik kahtlased ja ilmselt see on taotluslikult niimoodi.
Krimisarju jälgib Merit ise siis, kui vaba aega on. Eesti omadest nimetab ta „Viimast võmmi“ ja „Kelgukoeri“, mida ta on vaadanud, ning „Kättemaksukontorit“, mida ta rohkem jälgis küll algusaastatel. Välismaa omadest soovitab ta aga TV3-s jooksnud sarja „Kättemaks“.
Kui näitlemisest veel rääkida, tuleb mainida seda, et Merit mängis tänavu suvel XII noorte tantsupeol Hämarikku. Selle kohta sõnas Merit, et see oli üks imeline kogemus terveks eluks. „Eesti rahvaga jagada midagi sellist, mis on meile südamelähedane ja traditsioon – see oli väga ülev mu jaoks,“ lausus Merit.

11 küsimust Meritile

Kuidas sa iseloomustaksid ennast kolme sõnaga?
Ma arvan, et ma olen aktiivne, kohusetundlik ja emotsionaalne. Aktiivne sellepärast, et ma lihtsalt tegelen erinevate asjadega. Emotsionaalne tänu rollidele, kus ma olen pidanud kehastama erinevaid tegelaskujusid. Seetõttu oskan olla emotsionaalselt mitmekülgsem. Ja kohusetundlik – mulle lihtsalt meeldib, kui asjad on korras, ei ole probleeme. Ma ikka üritan asju õigel ajal teha, et endal oleks elu lihtsam.

Kuidas sa oma vaba aega veedad, kui sul seda üldse on?
Vaba aega on vähe, kõige rohkem on seda suvel. Kõige meelsamini olen ma pere seltsis. Suviti käime reisimas, kogu Eestis. Muidu teen vabal ajal samu asju, mis üks tavaline inimene teeb, käin kinos, teen sporti või siis lihtsalt puhkan kodus, vaatan telekat. Ja ma arvan, et kui ma musitseerin või laulan, siis see on ka mingis mõttes mu jaoks vaba aeg. Töö ja hobi käsikäes.

Millesse sa usud?
Ma usun sellesse, et alati on võimalik probleemidest jagu saada. Selle nimel tuleb lihtsalt pingutada ja mitte pead norgu lasta.

Nimeta mõni raamat, mis on sulle hinge läinud?
Ma arvan, et üks kõige sügavam raamat on olnud minu jaoks „Väike prints“. Kui ma seda lugesin, olin ma noorem, kuid kui ma nüüd sellele mõtlen, siis seal on tõesti sügav teema sees. Hiljuti oli ka multikas „Väike prints“ kinodes, mida Märten dubleeris, ja see film ka liigutas mind.

Laul, mis toob hea tuju?
Kõik, mis räägivad headusest, päikesest, armastusest. Ma arvan aga, et kõige parema tuju toob laul „Kallista“, mis on me perebändi hittlauluks kujunenud. Seda on isegi rahva pealt näha, et see laul kõnetab inimesi.

Keda kuulsustest tahaksid endale õhtusöögile kutsuda?
Kuna see tantsupidu muutis mind selle inimesega lähedasemaks, siis istuks ma Ivo Linnaga maha ja räägiks temaga maast ja ilmast.

Oled sa kassi- või koerainimene?
Koerainimene pigem.

Viimase aja parim teatrielamus?
Indrek Taalmaa monotükk „Sinised kilesussid jalas“. Ja rahvusooperis Estonia oli hiljuti selline tükk nagu „Cyrano de Bergerac“. See on tegelikult väga vana tükk, aga hiljuti tuli see uuesti lavale, koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õpilastega.

Koht, kus tahaksid kindlasti oma elus ära käia?
Gruusia. Kuna ma olen kuulnud, et seal on hästi toredad inimesed. Mu issi on seal käinud ja tal on ainult head mälestused sellest kohast. Ma loodan, et mul õnnestub sinna minna ja kõige vahvam oleks, kui ma saaks sinna reisida koos perega.

Söök, millest ei saa kunagi isu täis?
Mannavaht.

Milline oleks sinu jaoks ideaalne päev?
Ma arvan, et minu unistuste ideaalne päev oleks siis, kui ma saan minna Eurovisionile esinema. See on mu unistus olnud lapsepõlvest saadik. Tavaliselt on ideaalsed päevad minu jaoks aga need, kui ma saan oma perega koos midagi teha. Me istume koos ja muljetame või sõidame mööda Eestit koos ringi. Perebändi pluss ongi see, et saame käia igal pool Eestis ja satume kohtadesse, kuhu muidu ei satuks.

 

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare