6 C
Rapla
Kolmapäev, 29 sept. 2021

Lapsevanem: „Kogu see asi on ebamõistlik.“

Stina Andok / foto: Siim Solman.

Sellest sügisest on Kodila lasteaia liitrühm Alu kooli juhtimise all ning lasteaiarühma jaoks valmistavad toitu Alu kooli kokad. Uus juhtimis- ja toitlustamissüsteem on teinud lapsevanemad murelikuks ning konflikt valla esindajatega aina süveneb.

Üle-eelmisel nädalal kohtusid Rapla valla esindajad – valla­vanem Kalle Toomet, valla haridusnõunik Tiina Roosimägi ja vallavolikogu hariduskomisjoni esimees Ilvi Pere – Kodila lasteaiarühma ruumides lapsevanematega, et arutada uue toitlustamiskorraga tekkinud küsimusi. Viisakast arutelust kujunes nii valla esindajate kui ka lapsevanemate sõnul aga vastastikune solvamine. Murelikud lapsevanemad pöördusid toimetuse poole sooviga meedia vahendusel lahendusteni jõuda.

Kohtume kahe lapsevanemaga koosolekule järgneval nädalal. „Me räägime enamiku lapsevanemate nimel,“ ütleb Kodila liitrühmas õppiva lapse ema Merilin Högren alustuseks. „Nad olid ebaviisakad,“ ütleb anonüümseks jääda sooviv teine lapsevanem Ave (nimi toimetuse poolt muudetud), viidates toimunud koosolekule.
Alustame aga algusest. „See, milles nad praegu siplevad, et kuidas on soodsam ja see, et ei ole mõistlik, et koha peal toitu tehakse, ja et arutatakse, kas saali kütta või mitte, on jama. Kogu see asi on ebamõistlik. Palju soodsam oleks viia lapsed sinna, kus toit tehakse, mitte toitu tassida kolm korda päevas,“ ütleb Ave konkreetselt ja keerutamata ning jätkab: „2014. aastal pandi lasteaiahoone kinni, ehitati uued ruumid ja koliti sinna. Siis lapsevanemad ütlesid, et see ei ole mõistlik, et kool ei ole jätkusuutlik. Nad vaatasid statistikat, sündimust ja lootsid, et kool jääb alles, aga juba 2011. aastal lõpetas lasteaia kaheksa last, kellest ainult kolm pandi Kodilasse kooli.“
Ave hinnangul oleks pidanud vald lahendama probleemi, miks lapsi ei pandud Kodila kooli õppima.„Avalikke teenuseid tuleb vallal osutada soodsaimatel tingimustel. Teisalt aga kohalik omavalitsus korraldab ja juhib kohalikku elu, lähtudes elanike vajadustest ja huvidest ning arvestades valla või linna arengu iseärasusi. Seega, kui valla poolt on korraldatud olukord, kus väga suures hoones on vaid üks lasteaiarühm, siis tulebki vallal sellega leppida. Seejuures arvestades kogukonna huvisid. Kindlasti on kohalike huvides lasteaiarühma säilimine, seejuures spordisaali kasutamise võimalusega ja ohutu keskkonnaga laste arenguks,“ on Ave veendunud.
„Lõpuks jõuame ikka selleni, et on ebamõistlik hoida hoonet lahti viieteistkümne lapse pärast. Sellised hüüded, et kes see suretab teie küla välja, te teete seda ise, on ebaviisakad. Vallavalitsuse ja vallavolikogu esindajad peaksid viisakaks jääma. Nad teevad midagi, aga ei küsi, kas meil seda vaja on. Me kõik oleme nende meelest halvad kogukonnaliikmed, me ei tee midagi. See oli solvav,“ räägib Ave. „Siin ei ole elu surnud. Alles oli perepäev, südamenädal. Üritused toimuvad pidevalt,“ lisab Merilin.
Mõlemad on ühel meelel ja arusaamisel, et kooliruumid on laiemale üldsusele ligipääsmatud ning kurikuulsat saali, mille üle vaieldakse, ei saakski keegi reaalselt ka soovi korral kasutada. „Me ei saa sellele ligi! Alles sooviti ruume kasutada pulmade jaoks, aga vald oli ei öelnud. Varem peeti seal internetipidusid, aga tänasel päeval ei saa. Kohalikud planeerisid koolimaja keldriruumidesse jõusaali, kõik seisab,“ toob Merilin ridamisi näiteid. See jutt, et otsime catering-firmat ja teeme muuseumi, pole reaalne,“ on Ave vallavalitsuse poolt koolimaja kohta tehtud plaanide suhtes skeptiline.

Mure personali töökoormuse pärast

Koosolek algas Merilini sõnul sellega, et teda rünnati. „Ma maalin negatiivse pildi Rapla vallast, mis õigusega ma seda teen,“ kirjeldab Merilin sõnu, millega teda tervitati. Nimelt läks Facebookis enne koosolekut Kodila toitlustamise korraldusega seoses aruteluks ning teiste seas võttis kommentaarides sõna Merilin. Merilini hinnangul on igaühel õigus oma arvamust avaldada.
„Mis on sinu asi muretseda. Mis see teie mure on, mis koolis toimub,“ kirjeldavad mõlemad lapsevanemad valla esindajate vastuseid nende arupärimistele. „Mul on õigus saada infot uue korralduse kohta. Kui sa küsid, miks siis inimesed pahaseks saavad?“ on Merilin hämmeldunud. „Kui paljud asjad tulevad üllatusena, tekib küsimus, mis siis järgmiseks,“ on Ave nördinud.
Kõige suurem murekoht lapsevanemate jaoks on mõlema sõnul rühma teenindava personali töökoormus. Nimelt ütleb koolieelse lasteasutuse seadus, et laste turvalise kasvukeskkonna tagamise eesmärgil lähtub lasteasutuse personali töökorraldus põhimõttest, et kogu rühma tööaja jooksul on liitrühmas üheksa lapse kohta üks õpetaja. „Kui lapsi on juba kümme, siis võiks tõlgendada seda nii, et peaks olema juba kaks täiskasvanut pidevalt rühmas,“ on Ave veendunud. Tema sõnul vaidlesid sellele valla esindajad koosolekul vastu. „Me ei räägi sellest, et õpetajad on ebapädevad. Nad on väga toredad, aga praegu on neil tõsiselt keeruline,“ ütleb Ave.
Ka Merilin on seda meelt, et õpetajatel ei ole praegu kerge. „Need lapsed on väga erinevas vanuses. Proovi alla kaheaastasele selgeks teha, et legod ei käi suhu, silma, kõrva. Siis on veel need lapsed, keda alles harjutatakse, kes nii meelsasti võib-olla ei tee kaasa kõike,“ ütleb ta ja lisab: „Kui õpetaja abi tuleb tööle, siis läheb ta toiduga mässama. Siis see üks õpetaja peab suutma lastel käed ära pesta. Pidev jooksmine ja tõmblemine. Mina ei võtaks kunagi endale sellist tööd.“
Lapsevanemate jutu peale, et töötajad lihtsalt ei jõua ettenähtud tööajal kõiki töid ja tegemisi, koristamisi ja ette tõstmisi ära teha, pakkusid valla esindajad oma lahendusi. „Öeldi, et pane eelmisel õhtul asjad valmis. Millal? Teen ületunde või kuidas?“ ei saa lapsevanemad aru. „See pole lihtsalt, et paned taldrikud lauale. Väikestega ei ole ka nii, et nad lihtsalt istuvad ja söövad. Kes tunnistab pudipõlle, kes ei tunnista. Ma olen ise näinud, mis laga pärast sinna maha jääb. Masin peseb, aga nõud ei lähe ise masinasse, seda teame me kodustki. Põrandal on putru, see ei saa sinna jääda ju,“ selgitab Merilin muret.
Lapsevanemate sõnul ei saa öelda, et õpetajad ei saaks hakkama. „Ma näen, kuidas inimesed tõmblevad, aga kas see on siis elu? See on väga suur vastutus.“
Valla esindajad on lapsevanemate palvele vastanud, et lisainimese võivad nad tööle saada, aga sellisel juhul õpetajate palkasid vähendatakse, kuivõrd nende töö selle võrra väheneb. „Ma saan sellest põhimõtteliselt aru, aga tegelikult töö ei vähene. Vastutus on sama ja kord on ka sama. Kahju on õpetajatest, kes ei saa ise midagi öelda, sest muidu öeldakse neile, et uks on seal,“ ütleb Merilin.
Mures ollakse ka majandusmehe pärast, kes lisaks laste kooli vahet vedamisele ja toidu transportimisele peab hoidma heas korras koolimaja ümbruse. „Hommikul on tal aega umbes kaks tundi, et koristada, siis toob ta lastele lõunasöögi, siis toob lapsi koolist ja siis on veel õhtuoode ka vedada. Mis saab, kui ta haigeks peaks jääma?“ tõstatab Merilin veel ühe murekoha. Valla esindajad vastasid koosolekul lapsevanematele, et neil on selleks varuvariandid olemas. Kinnitasid, et sama kehtib ka õpetajate puhul, kuid konkreetseid vastuseid ei andnud.

Konkreetseid vastuseid ei saa

„See, et mulle irvitatakse näkku, et kui teeb muret, et majandusmees ei jõua, siis tule sõbrannaga ise lehti riisuma, ei ole normaalne,“ kirjeldab Merilin koosolekul räägitut.
Vallavolikogu hariduskomisjoni esimees Ilvi Pere ütleb selle peale, et teema tõstatus, kui haridusnõunik Tiina Roosimägi küsis, mida lapsevanemad on valmis kogukonnana panustama.
„Siis ütlesin, et kui mulle tundub, et lehed on riisumata ja midagi korrast ära, siis võtan reha ja riisun ära. Nii ju ikka toimitakse väikestes kohtades. Selle peale tuli kohe hirmus kisa,“ selgitab Pere. Tema sõnul oli osa lapsevanemaid koosolekul algusest peale nii ülesköetud, et ei kuulanudki, vaid solvasid ja rääkisid kõrgendatud hääletoonil. „Esitasid ultimaatumi vormis oma ettepanekuid, et kui ei tehta nii, nagu nõuavad, siis viivad oma lapsed ära,“ ütleb ta.

Lapsevanemate versioon on pisut teistsugune. Nimelt räägib Merilin, et haridusnõunik oli see, kes ütles, et info vabade lasteaedade kohta on avalik ja viige oma lapsed mujale. „See oleks muidugi lihtne lahendus,“ ohkab Merilin.
Merilini sõnul ollakse kõige rohkem kimpus sellega, et konkreetseid vastuseid valla esindajalt ei tule ning info liikumine on praktiliselt olematu. Nii näiteks ei osanud õpetajad augustikuus juhendada lapsevanemaid, kuidas esitada lasteaiakoha saamiseks avaldust ning kui koolimajas käivitus üks hommik tuletõrjealarm, ei pääsenud keegi sinna ligi, et seda välja lülitada. Ta toob ka näite, kuidas enne koosolekut Alu kooli direktor Ülle Riisalu kinnitas talle kirjalikult, et lapsed saavad Kodila koolimaja saali kasutada, aga koosolekul räägiti hoopis muud juttu. „Tekivad vasturääkivused, kes siis mille eest vastutab,“ ütleb Merilin ning lisab: „Seadus näeb ette, et kui toimub ümberkorraldus, tuleb sellest kirjalikult taasesitataval viisil lapsevanematele teada anda. Mina ei ole midagi saanud.“
Keerulisel ümberkorralduste ajal on lapsevanemad tähelepanu pööranud teistelegi murekohtadele. Nii näiteks on lasteaiarühma kasutada olev asfalttee aastakümneid juba remonti oodanud, rühmal ei ole kuivatuskappi, kuigi seda oleks tarvis, ning garderoobist on puudu vaip. „Eelarves raha ei ole. Ja siis öeldakse, et tingimused on väga head,“ muigab Merilin.
Alu kooli direktorile lapsevanematel etteheiteid ei ole. Merilin on tänulik selle eest, et direktor võtab ühendust ja tunneb huvi. „Aga vald teeb ikka, mida tahab,“ jääb Ave välja öeldud mõte meie kohtumisest kõlama.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised