-13.2 C
Rapla
Esmaspäev, 6 dets. 2021

Aasta põllumees Margus Muld usub, et iga kriis on õppetund

Katri Reinsalu / foto: Siim Solman.

Eelmisel nädalal toimus Riigikogu konverentsikeskuses Eesti põllumajanduse aastakonverents, mille käigus kuulutati välja ka Aasta Põllumees 2017. On rõõmustav, et tiitli pälvis Raplamaa piimatootja Margus Muld.

„Eesti põllumajandusmaastik on väga eripalgeline, kirev ja innovaatiline. Ka aasta põllumeheks valitud Margus Muld on suurepärane näide uuendusmeelsest ja tulemustele orienteeritud noorest põllumehest,“ sõnas tema kohta maaeluminister Tarmo Tamm.
Tunnustuse pälvinud Margusele oli see suur üllatus. „See oli hästi hoitud saladus,“ ütleb ta. Kahtlemata toob see aga palju rõõmu, sest Eesti mõistes on sisuliselt tegemist kõige kõrgema tunnustusega, mida põllumajanduse valdkonnas jagatakse.

Isa eeskujul veterinaariks

Kohtume Margusega Kaiu LT kontoris, et rääkida veidi lähemalt valitud elukutsest ja sellest, kuidas farmis nii silmapaistvad tulemused saavutatud on.
Marguse juured on Läänemaal, kus ta on ka suurema osa oma elust elanud. Oma haridusteed jätkas ta Maaülikoolis, kus asus õppima veterinaari erialal. Marguse esimene kokkupuude põllumajandusega oli tegelikult juba väga varases eas ja eeskuju oli kodus ees. Nimelt oli Marguse isa Läänemaal Sõpruse näidiskolhoosis pealoomaarst. Juba poisikesena käis ta isaga koos lautades ja sai lehmadega tuttavaks. Huvi loomaarstinduse ja loomade vastu üldiselt oli asjade loomulik jätk. „Sealt see pisik sisse tuli,“ arvab ta.
Päris mitu head aastat jõudis Margus ka õpitud erialal töötada. Lisaks veterinaari kohale sai ta kätt proovida ka seemendaja, laudajuhataja ja loomakasvatusjuhina.
Ühel hetkel pakuti talle Nigula Piimas tegevjuhi kohta. Margus meenutab, et otsus tuli raskelt. Ta võttis mõned kuud mõtlemisaega ja kaalus, kas tahab administratiivsele tööle üle minna. Lõpuks võttis ta pakkumise siiski vastu. Õnneks oli ettevõte oma 300 lüpsilehmaga väikefarm. Administratiivset tööd ei jätkunud hommikust õhtuni. Nii sai Margus lisaks tegevjuhi ülesannetele ka loomaarsti ja seemendaja kohustusi täita. „Oli aega praktikaga tegeleda,“ ütleb ta.
2006. aastal tuli uus pakkumine Trigonilt. Ettevõttel oli uhke plaan investeerida Eestisse ning siin piimafarme osta. Lisaks tegeleti ka teravilja kasvatamisega Venemaal ja Ukrainas. Margus kutsuti juhtima Eesti farme. 2006. aastal osteti esmalt Kaiu LT ning seejärel Kärla farm. „Alustasime kahega,“ kommenteerib Margus. Hiljem asus Margus Muld juhtima ka Venemaal ostetud farmi. Eelmisel aastal löödi aga teraviljakasvatus piimatootmisest lahku ning Marguse juhtida jäid Trigon Dairy Farming Estonia Eesti farmid. Kaiu LT ja Kärla farmile oli 2012. aastal lisandunud veel kolmas Väätsa Agro näol.
Alguses oli Kaiu ja Kärla farmides kokku 1300 lüpsilehma, Väätsa Agro lisandudes kasvas see arv 3600 peale. Margus ütleb, et iga päev läheb farmidest piimakombinaati 110-120 tonni piima.
Aasta põllumehe tunnustust jagades toodi aga eriti välja just Kaiu farmis saavutatud tulemusi. Sealse 650 lüpsilehma piimatoodang on üle 12 200 kilo lehma kohta aastas. See on silmapaistev tulemus. Ka Margusel on hea meel, et just Kaiu välja toodi, sest sellesse on ta kõige rohkem ise panustanud.

Suurfirma juht

Suurfirma juhina tuleb Margusel oma aega erinevate farmide vahel jagada. Ta tõdeb, et kõige suurema osa oma ajast veedab ta Väätsal, kuna see on kõige suurem farm ning seal on kõige rohkem vaja teha. Muuhulgas on Väätsal ka hea õpperuum, kus erinevaid koolitusi läbi viiakse.
Üldiselt ütleb Margus, et jagab oma aega vastavalt vajadusele. Samal ajal püüab seda erinevate farmide ja Tallinna kontori vahel võimalikult võrdselt jagada.
Üldiselt öeldes vastutab Margus Muld ettevõtte põllumajandustegevuse eest Eestis. Tema tööülesannete hulka kuuluvad eelarve koostamine ning täitmine, rahavoogude aruannete koostamine, tehnika ostmine ning investeeringute tegemine. Mõistagi ei tee Margus seda tööd üksi. Igas farmis on kohapeal tegevjuhid, kes igapäevaste küsimustega tegelevad. Marguse ülesanne on nendega tihedas suhtluses olla, tegevustel silma peal hoida ning nõu ja jõuga abistada. Omanike ees vastutab aga ikka just tema.
Firmajuhi ja loomaarsti töö on kahtlemata erinev. Margus leiab, et ülemineku teeb sujuvamaks, kui töö on huvitav. „Trigonis on alati huvitav olnud,“ ütleb ta. Juba Nigula Piimas sai ta oma esimese kogemuse lauda projekteerimisel, ehitamisel ja sellele toetuse leidmisel. 2008. aastal ehitati Kaiu farmi vabapidamisega laudakompleks, silohoidlad ja puistesöödahoidlad. Kõige viimane laudaprojekt viidi ellu Väätsal.
Margus leiab, et tal on alati arenemisvõimalus olnud. Firmajuhina on tal olnud suurem võimalus maailmas ringi käia, erinevaid inimesi näha ja erinevatel koolitustel osaleda. „Maailm on natuke avaram,“ võrdleb Margus firmajuhi ametit loomaarsti omaga. Loomaarst puutub inimestega natuke vähem kokku ja on rohkem seotud igapäevaste kohustustega.
Nagu eelpool mainitud, on Marguse juhitud kolmest farmist kõige paremad tulemused saavutatud Kaiu LT-s. Mees ütleb, et võrreldes Kärla farmiga, mis samal aastal osteti, oli Kaiul parem stardikoht. Kärla osteti nii-öelda valmiskujul ja sinna suuri investeeringuid ei suunatud. Kaiusse sai ise lauda ehitada. Tehti just täpselt selline laut, mis ettevõtte lähenemise ja soovidega kooskõlas oli. Ostmise ajal oli farmis 550 lehma, kes jagunesid nelja lauda vahel. Kõigile ringi peale tehes tuli läbida 25 kilomeetrit. See ei olnud efektiivne. Samuti tehti palju töid käsitsi. Pärast korraliku lauda ehitamist algas ka toodangu kasv.
Samuti olid Kaius algusest peale head tõuloomad ning karja eest oli hästi hoolitsetud. Kärla farmis oli peamiselt eesti punane lehmatõug, mis peab andma nii liha kui ka piima. Sellisel juhul on kõrge piimatoodang ka raskem tulema. Kaiu lehmad annavad aastas 12 200 kilo piima lehma kohta, Kärlas on see arv umbes 11 100. Margus ütleb, et Kärla ei ole Kaiust kaugel maas. Kuna seal on aretusega suurt tööd tehtud, on seal ka toodangu kasvu loota.
Pärast Väätsa farmi soetamist võeti ka seal esimesena ette just uue lauda ehitamine. Seejärel lisab Margus, et tulemused loomakasvatuses ei tule kindlasti üle öö. Need on väga pika töö tulemus.
Margus on ka raudselt seda meelt, et tippu ei ole veel saavutatud. Arenguruumi on nii toodangu tõstmisel kui ka loomade eluea pikendamisel. Margus ütleb, et töö ei lõppe kunagi otsa. Alati saab paremini ja kuluefektiivsemalt tegutseda. Arenemisvõimalus on tema arvates üks töö plusse. Samuti on ettevõttel plaanis laieneda nii Kaiu kui ka Väätsa farmis. Parimal juhul saab juba järgmisel kevadel kopa maasse.
Mis on siis oluline heade tulemuste saavutamisel? Margus räägib, et kindlasti on vaja sellist lauta, kus inimestel on mugav töötada ja loomadel hea olla. Teine aspekt on laudatöötajad. Motiveeritud ja kohusetundlikud töötajad teevad oma tööd hästi ning aitavad kaasa ka toodangu kasvule. Samuti mängivad tähtsat rolli põllud, millel loomade sööt kasvatatakse. Oluline on loomadele pakkuda kvaliteetset silo, heina ja põhku.
Margus ütleb, et üht aspekti ei saa teiste seast välja tuua. Nad on kõik võrdselt olulised. Häid tulemusi ongi raske saavutada just nimelt sellepärast, et kõik lülid tuleb korraga hästi töötama saada. Vastasel juhul jäävad ka tulemused tulemata.

Iga kriis õpetab

Viimased paar aastat on piimatootjaid saatnud murepilved. Toorpiima hind on olnud madal ja see on sundinud nii mõnedki farmid uksi sulgema.
„Madalseisust hakatakse välja tulema,“ kommenteerib Margus Muld. Samas tunnistab ta, et kriis oli tõsine ja seda näitas ka fakt, et lüpsilehmade arv kahanes 12%. Kõige hullem oli selle juures muidugi see, et keegi ei teadnud, kaua see kestab. Margus räägib, et kehvematel aegadel said nad piimakilogrammi pealt 18 senti. Täna on hind 33-34 senti.
Margus ütleb, et piimatootjad ei tahagi toorpiima hinna väga kõrget tõusu. Seda lihtsalt seetõttu, et pärast tõusu tuleb peagi jälle suur langus. Pigem oodatakse stabiilsust. Tänane tase on tänaste kulude juures mõistlik. Selle juures saadakse kenasti hakkama. Margus on aga realistlik ja ütleb, et eks elu näitab, kauaks hea olukord kestma jääb. „Olgem ausad, me valmistume järgmiseks kriisiks,“ lisab ta.
Samal ajal leiab ta, et kriis on hea õppetund. See annab võimaluse vaadata üle kogu tootmisprotsess, kus on üle pingutatud ja kus saaks kokku hoida. Mööduv kriis aitas protsessid lahti võtta ja süvitsi üle vaadata. „Igast kriisist välja tulles oleme natuke tugevamad,“ lausub mees.
Kui Margus võrdleb piimatootmist muu tootmisega, usub ta, et see on suuresti teistega sarnane. Igas valdkonnas on oma probleemid. Edu toob lõpuks ikka see, kui oma tööd tehakse korralikult ja stabiilselt ning samal ajal ollakse valmis ettetulevateks muutusteks.
Üks aspekt, mis põllumehi ehk teistest eristab, on tugev sõltumine ilmast. Põllumees vaatab alati natuke murelikult taeva poole. Tänavune aasta on olnud keeruline. Ka halbadeks oludeks tuleb valmis olla. Margus ütleb, et kõik viljad said suhteliselt ühel ajal valmis ja nii jäi väga lühike ajaaken koristustöödeks. Selleks tuli masinaid juurde rentida.
Teravilja kasvatatakse kogu grupi peale 2500 hektaril. Sellest kanti maha vaid 18,8 hektarit. Kriitilisem on sel aastal lugu maisiga. Mais sai hilja valmis ja siis tuli külm lumega peale. Kaius on mais võetud, kuid Väätsal veel mitte. Eks tulevik näitab, millise kvaliteediga silo tänavu tuleb. Mõtlemist ja planeerimist oli palju, et kõik õigel ajal ja võimalikult väikeste kadudega ära koristada.
Mis siis motiveerib Margust seda vastutusrikast tööd tegema? Peamiselt meeskond tema ümber. Ta ütleb, et otsese ülemuse-alluva suhte asemel on ta ümber inimesed, kellega saab juttu ajada ja arutleda. Innustab see, kui meeskond mõtleb kaasa, kuidas asju paremini teha. Samamoodi motiveerib ka see, kui midagi hästi välja tuleb. Hea on näha piimatoodangu tõusu ning korralikke lautasid.

5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised