11.1 C
Rapla
Neljapäev, 19 mai 2022

Rapla majad erinevas ajas

Helerin Väronen / foto: Siim Solman.

Rapla keskraamatukogus 30. novembril toimunud koduloopäev oli juba kaheksas. Sel aastal oli teemaks “Rapla ajad ja majad”. Ettekandeid tegid Raikkülast pärit ajaloolane, etnoloog ja Eesti Vabaõhumuuseumi teadusdirektor Heiki Pärdi, Raplast pärit tehnikateadlane ja TTÜ emeriitrektor Andres Keevallik ja Rapla vallaarhitekt Cerly-Marko Järvela.

Heiki Pärdi teemaks oli Rap­la ehituspärand erinevatest aegadest. Üheks vanimaks ja põnevamaks hooneks Raplas on jõe ääres asuv Raimond Valgre lapsepõlvekodu, mis on ehitatud aastal 1890. Publik teadis rääkida, et kuni 60-ndateni oli see maja veel ühekordne. Üks väärt hoone, kuhu Pärdi arvates on iga Rapla inimene vähemalt korra sattunud, on Rapla Maarja-Magdaleena kirik.
Rapla üks omanäolisemaid ja ilusamaid hooneid on aga maja, kus praegu tegutsevad kommipood, MTÜ Väärt Raplamaa Toode ja Adograaf. Väga paljudele meenusid erinevad asutused, alates juuksurist kuni raamatupoeni, mis seal hoones olnud on.
Veel oli juttu endisest algklassidemajast, millest varsti saab riigigümnaasium, haiglast, kultuurimajast, kunagisest kaubamajast, praegusest realiseerimiskeskusest, teenindusmajast ja korvpallikooli hoonest.
Äramärkimist leidsid ka mõned huvitama arhitektuuriga elumajad, nagu näiteks nüüdne Tammiku fotoäri, rahvasuus tondilossiks kutsutav maja ja Ööbiku elamurajoon. Märgilisemate hoonetena tõstis Pärdi esile näiteks raudteejaama, perearstikeskust, Pargi restot ja kuidagi ei saanud mööda minna Rapla UFO-st ehk Okta Centrumist.
Andres Keevallik on sündinud Pärnus, kuid sealt kolis ta lapsena Raplasse, täpsemalt majja, kus nüüd asub Tammiku fotoäri. Enne oma ettekannet „Meenutusi 1950-60-ndate Raplast“ küsis Keevallik, kui palju on publiku hulgas neid, kes on Raplas elanud enne 1945. aastat. Selle peale tõusis kaks kätt.
Keevallik meenutas, et sel perioodil ei olnud Rapla suurem kui Tallinna maantee. Inimeste elujärg paranes ja rohkem ehitati Hruštšovi sula ajal. Kuid jälgi sõjaajast oli kõikjal. Keevallik sõnas, et ta ei mäleta, et mõni hoone oleks sõjas purunenud, kuid relvi ja padruneid vedeles kõikjal, eriti just Mahlamäel. Vaatamata möödunud sõjale ja küüditamisele, ei olnud Keevalliku sõnul kohalike eestlaste ja venelaste vahel aga hõõrumist.
Pärast sõda valitses naturaalmajandus. Praktiliselt igas peres kasvatati loomi ja tegeleti korilusega. Ka publiku hulgas leidus neid, kes meenutasid, kuidas nad turul kindraliprouadele topsides marju müüsid.
Cerly-Marko Järvela ettekanne „Rapla perspektiivid“ tõi kuulajad taas olevikku ja ka tulevikku, kuid meenutati veel Toivo Kurmeti lennukaid plaane seoses Hollivuudi platsiga. Hetkel aga otsib Rapla omale uut sümboolikat ja Järvela kutsus publikut üles rahvahääletusest osa võtma. Samuti on Raplale seadusega pandud kohustus koostada uus üldplaneering ja ka siin saavad kõik vallakodanikud oma sõna sekka öelda.
Mõningatest planeeritavatest sammudest rääkis Järvela ka lähemalt, näiteks keskväljakust, mille puhul plaanitakse muuta see linnalikuks kokkusaamiskohaks. Veel projekteerimata on tegevuste park, mis tuleb ühisgümnaasiumi poole. Planeeritud on ka hooldekeskuse ja kunstmuruga jalgpalliväljaku rajamine.
Tammemäe laululava kohta sõnas Järvela, et praeguste plaanide kohaselt rekonstrueeritakse järgmisel aastal pingid. Need tehakse betoonist, mis on küll külmem materjal kui puit, kuid on see-eest vastupidavam. Teises ehitusetapis on plaan rajada betoonist laulukaar. Üldmulje plaanitavast laululavast oleks minimalistlik ja funktsionaal­ne.
Juba kümmekond aastat on arutelu käinud Rapla veekeskuse rajamise ümber. Erinevaid plaane, kuhu see võiks tulla, on mitmeid, kuid midagi kindlat veel pole. On arutletud ka messikeskuse ja hotelli rajamise üle. Järvela sõnas, et kui Rail Balticu peatus tuleb Raplasse, toob see lähemale nii Helsingi, Stockholmi kui ka Riia, Vilniuse ja Kaunase. Samuti peaks arendama lennuliiklust ehk Kuusiku lennuvälja. Huvi pärast on Järvela välja arvestanud, et kui tulla väikelennukiga Helsingist Raplasse, tuleks see odavam, kui praegu auto ja laevaga sõites.
Järvela käest küsiti ka, kas Raplasse tuleb muuseum. Järvela sõnas, et sellest on räägitud ja sobivaid tühjana seisvaid hooneid selle jaoks oleks.

spot_img

1 kommentaar

1 Kommentaar
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised