-4.4 C
Rapla
Reede, 3 dets. 2021

Vestlusring: Rapla täiskasvanute gümnaasiumi saatuse otsustab volikogu

Täiskasvanute õppest Rapla gümnaasiumis.

Tarmu Kurm, haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakond

Elukestva õppe strateegiadokumentide kohaselt võib riik kokkuleppel kohaliku omavalitsusega asuda pidama täiskasvanute gümnaasiumi, kui sellega kaasneb õppekvaliteedi tõus ja efektiivne ressursikasutus. Maakondades, kus ei ole täiskasvanute gümnaasiume, luuakse vajadusel õppekohad riigigümnaasiumide juures.
· Mittestatsionaarse õppe võimaldamine Rapla riigigümnaasiumis on olnud Rapla vallavalitsuse tahe ja riigigümnaasiumi asutamise tingimusena kokku lepitud juba 2014. aastal.
· Mittestatsionaarses õppes õppevõimaluse loomine riigigümnaasiumis ei ole erandlik, sarnased võimalused on loodud Hiiumaal, luuakse Põlvas, Valgas, kavandamisel Haapsalus, Kohtla-Järvel, Narvas jne. Eraldi asutusena, kuid ühes hoones Tartus. Mittestatsionaarne õpe toimub praegugi paljude gümnaasiumide juures üle kogu Eesti (Elva, Türi, Sillamäe jm).
· Selleks, et edaspidi riigigümnaasiumide juures õpetada täiskasvanuid ka põhikooliastmes, oleme ette valmistanud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatuse, mille kohaselt võib gümnaasiumis olla põhikooli klasse, kus võib toimuda ainult mittestatsionaarne õpe.
· Rapla gümnaasiumi põhimääruses on ette nähtud, et koolis omandatakse üldkeskharidust statsionaarses ja mittestatsionaarses õppes. Rapla gümnaasiumi uue koolihoone rahastamisel, projekteerimisel ja ehitamisel on arvestatud täiskasvanud õppijatega.
· Rapla gümnaasium alustab 1. septembrist 2018 täiskasvanute õpetamist nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiastmes.

***

Inge Põlma, Tõnis Tõnisson

Selle aasta esimene vestlusring on pühendatud täiskasvanute haridusele. 1. septembrist alustab tööd Rapla gümnaasium, Rapla valla kahest gümnaasiumist – ühisgümnaasium ja Vesiroosi gümnaasium – saavad põhikoolid ning eelduste kohaselt lõpetab täiskasvanute gümnaasium (RTG) tegevuse.

See on tekitanud pingeid RTG õpilastes ja õpetajates. Senine praktika Eestis on näidanud, et täiskasvanud soovivad oma õpikeskkonda, mitte õppida samal ajal ja samal korrusel koos teismelistega. Teine probleem on see, et mittestatsionaarne õpe tähendab ka põhikooliklasse nendele, kellel põhiharidus jäänud tavakoolis pooleli. Kuidas see sobib aga puhta gümnaasiumi ideega?
Vestlusringis osalesid haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis, Rapla vallavolikogu hariduskomisjoni esimees Alar Mutli, TÕN-i maakondlik koordinaator Ivi Sark, Rap­la gümnaasiumi direktor Sirje Kautsaar, Rapla TG arendusjuht Kristi Luik, aasta õppija 2017 Illi Smolina ja SA Innove Raplamaa Rajaleidja juhataja Ruth Lippus.

Kuidas olete teie täiskasvanuharidusega seotud?

Küttis: Selle teemaga olen kaudselt seotud. Esimest korda rääkisin HTM-i poolelt sellel teemal 7-8 aastat tagasi Raplas ühel konverentsil. Olen olnud Rapla nagu ka kõikide teiste riigigümnaasiumide moodustamise juures.
Lippus: Täiskasvanute gümnaasiumiga on Raplamaa Rajaleidja seotud kahel viisil. Anname nõustamiskomisjoni poolt mittestatsionaarse õppevormi soovitusi noortele, kui nad on veel alla 17 ehk nad on veel koolikohuslased, ja karjäärinõustamise kaudu.

Kautsaar: Olen seotud praegu kõige sellega, mis puudutab eeltööd, ja 1. septembrist peaks see hakkama tööle.

Mutli: Täiskasvanute gümnaasium on teemaks tänu sellele, et volikogu otsust pole tehtud, aga on olemas eelleping. Olen tänaseks veendunud, et kõik hariduskomisjoni liikmed ei tea, millest me räägime, kui me räägime täiskasvanute hariduse jätkamisest. Praegu saavad paljud aru, et viime lihtsalt täiskasvanute gümnaasiumi kui struktuuri üle riigigümnaasiumi ruumidesse, kus nad sisuliselt jätkavad samas vormis. Mida see kindlasti ei ole. Oleme võtnud hariduskomisjoniga eesmärgiks see teema väga selgelt kõigile lahti rääkida.
Alustasime juba septembris, kui käisime komisjoniga RTG-s. Direktor Vello Kübar tegi meile väga põhjaliku esitluse, rääkis kõigist ohtudest, muredest, mis nende arust tekivad seoses RTG likvideerimisega. Järgmine nädal on meil hariduskomisjonis Sirje Kautsaar oma meeskonnaga, kes räägib täiskasvanute ehk mittestatsionaarse hariduse omandamise võimalustest riigigümnaasiumis. Ma arvan, et selle ülevaate põhjal saavad inimesed teada, mille poolt nad tõstavad kätt, kui nad peavad veebruaris hääletama RTG lõpetamise osas.

Smolina: Olen RTG vilistlane, alustasin kunagi selles koolis 8. klassis. Lõpetasin 2015 gümnaasiumi. Võin öelda, et see kool on muutnud minu elu tundmatuseni. Alustasin kunagi koristajana, siis olin klienditeenindaja. Pärast gümnaasiumi lõpetamist sain poe juhatajaks ja nüüd olen ettevõtte müügiesindaja. Ma olen väga rahul. Ma ei oleks elu sees selleks saanud, kui ma ei oleks seda kooli lõpetanud.

Sark: Olen viimased 12 aastat olnud TÕN-i koordinaator, me oleme Andrase käepikendus maakonnas. Oleme teinud teavitustööd, et saada noored või inimesed, kellel haridustee jäänud pooleli, siia kooli õppima. Olles ise koolis õpetaja, olles ka Tootsi klassis olnud õpetaja, ei ole see teema mulle võõras. Aasta lõpus tegime tugigrupi seminari, kus see probleem, millest täna räägime, tuli väga teravalt välja. Minu küsimus sellel seminaril oli, kas oleme hiljaks jäänud või on veel midagi päästa. Me kaotame ikkagi päris tihti ära selle inimese või õpilase, kellega tegeleme.

Luik: Olen RTG-ga seotud 26 aastat. Kohe pärast kooli lõpetamist, õppides kooli kõrvalt, asusin RTG-s tööle. Olen ka ise selle kooli lõpetanud, kuigi minu koolitee selles koolis kestis ainult viis kuud. See tähendab, et ma lahkusin keskkooli 12. klassist jaanuaris, pärast II õppeveerandit väga kindlal põhjusel. Seetõttu ma tean, millistel põhjustel sellesse kooli tullakse. Minu vanem laps on selle kooli lõpetanud. Olen olnud kooli hoolekogus aastaid, hetkel olen hoolekogu aseesimees. Peale selle olen õpetaja, õppejuht ja ka täiskasvanute koolitaja kutsetasemega nr 6.

Kas ma sain õigesti aru, et Rapla vald pole veel lõplikku otsust teinud?

Mutli: Volikogu on langetanud otsuse sulgeda gümnaasiumiosa kahes koolis. RTG tegevuse lõpetamise otsust volikogu täna veel teinud ei ole. See seisab eelnõuna ees.

Küttis: See on nii ja naa. HTM-i ja Rapla valla vahel on sõlmitud leping. Ma ei tea, millised volitused on antud volikogu esimehele või linnapeale, aga vähemasti on nad alla kirjutanud dokumendile, et ka täiskasvanute gümnaasium lõpetab tegevuse.

Mutli: Leping on ja mitte miski ei muuda seda olematuks, aga samas on volikogu liikmed oma otsustes vabad. Kuid nad peavad arvestama sellega, et kui nad hääletavad RTG mittesulgemise poolt, siis võib see leping tuua tagajärgi. Küsimus on täna selles, millised on need tagajärjed. See on otsustamise juures üks oluline osa ja me ei kavatsegi sellest mööda vaadata. Aga öelda, et meil on laua taga 27 käpiknukku, kes peavad hääletama sellest lepingust lähtuvalt, sellega mina nõus ei ole. Meil on ikkagi väga selge otsustusprotsess ja lähtume nendest teadmistest, mis meil on.
Avalikkusele on teada antud sellest, et 2014 on tehtud otsus, et RTG liidetakse tulevase riigigümnaasiumiga. Sellega on kogu ettevalmistusprotsess lõppenud. Sealt edasi ei ole tänaseni õieti midagi räägitud. Saan aru, et riigigümnaasiumi jaoks on see probleem omaette?

Kautsaar: Mis mõttes? Mina kandideerisin teadmisega, et Rapla täiskasvanud õpivad riigigümnaasiumis, ja valmistan selle ette kõige paremas vormis.

Aga laiema avalikkuse jaoks on sellega seotud palju küsimusi, kahtlusi, hirme.

Sark: Leping tehti ainult Rapla vallaga, aga ta ei ole ainult Rapla valla kool, vaid hõlmab täiskasvanuid üle kogu maakonna ja maakonnaväliselt ka.

Küttis: Ega riigigümnaasiumis pole ka ainult Rapla valla õpilased.

Ivi Sark juhib tähelepanu sellele, et Märjamaal ja Kohilas on gümnaasium jätkuvalt olemas. Täiskasvanute gümnaasium on ainult siin ja katab tervet maakonda.

Luik: Loomulikult ei ole mõtet olla ainult minevikus. Neid, kes 2014 allkirja andsid, pole kedagi enam ametis. Meil on vaja vaadata tulevikku. Küsimus on aga selles, et kui mingeid otsuseid tehakse, tuleb need eelnevalt läbi arutada. Kui otsus kolm aastat tagasi tehti, ei arvestatud ei õpetajate, õpilaste ega vilistlastega. Mitte üheski töörühmas seda probleemi ei käsitletud. Töörühmades käis jutt ainult kahe gümnaasiumi viimisest riigigümnaasiumi alla. Otsus tuli nagu välk selgest taevast.
Ministeerium on andnud kohalikule omavalitsusele väga hea võimaluse olla väga suurte otsuste tegija, aga see võib teinekord valusalt kätte maksta. Need on küll spekulatsioonid, aga tihti on ametniku otsuste taga mitte tema pädevus, vaid hakkavad mängima isiklikud suhted, meeldimised-mittemeeldimised. Kellelegi püütakse ära teha. See on poliitika.
Hästi kurb, et ühe kooli osas on keegi teinud otsuse, mis on eri osapooltega läbi arutamata. Kool ei ole ju ainult õpetajate ja õpilaste jaoks, seal on väga palju osapooli ja selliste otsuste juures peavad saama kõik osapooled kaasa rääkida.
Me ei räägi ju koolist, kus on õpilasi kuni 50, vaid me räägime täna koolist, kus on stabiilselt 170-180 õpilast. Kogu Eestis on 15 kooli, kus antakse täiskasvanuharidust. Ei peaks tegema Raplas mingit pilootprojekti või katsetust, pigem tuleks mõelda, kuidas üldse täiskasvanuharidust parendada, mida teha kõikide nende koolidega. Täiskasvanute gümnaasiumides on õppurite arv iga aasta ümmarguselt 5000, ma arvan, et see on päris arvestatav osa ja me peame nende inimestega arvestama.

Missugune on ettekujutus täiskasvanute haridusest Rap­la gümnaasiumis?

Kautsaar: Kui käisime RTG-s kohtumas nii päevaõppijatega kui ka e-õppijatega, esitasime neile neli küsimust. Oleme saanud teada, milliste inimestega nad tahavad koos olla, millised on nende huvid, miks nad üldse seal õpivad, mida edasi tahavad teha, millises ruumis tahavad õppida. Küsisime ka hirmude kohta. See info on meil olemas, mida nemad soovivad. See, mida meie välja töötame, põhineb samamoodi sellel, kuidas tänased täiskasvanud õpivad. Olen ise andragoogi paberitega ja mul on sellest ülevaade olemas. Kuna olen ise pidev õppija, tean, mida täiskasvanud õppija vajab ja soovib.
See, mis Rapla gümnaasiumis hakkab toimuma, on kindlasti samaväärne sellega, mis on tänases RTG-s, aga tahaksime pakkuda rohkem. Tahame pakkuda individuaalset lähenemist, igale õppurile oma mentorit. Tagasisidest tuli välja, et osadel õpilastel, kes täna RTG-s õpivad, on väga huvitavad, kõrged soovid. Miks mitte pakkuda neile võimalust osaleda päevaõppe valikkursustel, kui neil on julgust ja tahtmist. Täiskasvanud õppijale on paindlikkus hästi oluline.
Minu visioon kooli juhtimisel on see, et koolis peab olema hea töötada õpetajal ja õpilasel. Täna tulevad täiskasvanud õppija hirmud paljuski sellest, et nad on põhikoolist saanud ajendi, et nad ei taha seal enam olla. Olen aru saanud, et paljudel on tekkinud arusaam, et Raplasse tuleb uus torukool, kus on 1.-12. klassi õpilased koos, aga tegelikult tulevad sinna majja peaaegu täiskasvanud ja täiskasvanud inimesed, ehk lastekisa ei ole. See keskkond tuleb täiesti teistsugune. Tänastes riigigümnaasiumides ringi käies ei saa arugi, et oled koolis.

Smolina: Kuhu saavad minna need, kel on vaja minna veel põhikooli?

Küttis: Sinnasamasse. 9. jaanuaril on Riigikogus ees kolmas lugemine PGS-i muudatusel, mis lubab riigigümnaasiumides, kus toimub mittestatsionaarne õpe, võtta juurde põhikooli õpilasi. See ongi selleks, et võtta maha see hirm, et madalamatel klassidel pole kuhugi minna.
Tegelikult pole Rapla mingi pilootprojekt. Täiskasvanud õppijaid õpetatakse juba aastaid Türil, Sillamäel, Elvas gümnaasiumi juures. Hetkel on kokkulepped, et samamoodi hakatakse koos õppima Hiiumaal, Põlvas, Valgas, Kohtla-Järvel, Narvas. Teine pool on see, et näiteks Tartus on õpilased ühes majas, aga eri korrusel.

Luik: Ja nad on iseseisvad. Tartu variant on meile väga sümpaatne. Kohtla-Järve, Türi, Elva on väga väikese õpilasarvuga, aga headel aegadel on Raplas olnud isegi 200 õpilast ja ka stabiilne 170 ei ole väike arv.

Küttis: Ma olen alati ütelnud, et iga omavalitsus on oma otsustes vaba. Kui Rapla volikogu otsustab, et ei lõpeta RTG tegevust, siis ei lõpeta. Ainuke asi on see, kuidas siis edasi minna. Kaugem eesmärk riigigümnaasiumi loomisel on konsolideerida, luua keskkooliõpilaste jaoks suurem keskkond ja paremini hoida õpetajate ressurssi. Õpilasi paremini suunata kutsekooli ja gümnaasiumi. See on tegelikult laiem protsess. Praegu vaieldakse Riigikogus, kas gümnaasiumiosa jääb ainult riigi vastutada ja põhiharidus omavalitsusele. Kui nii jääb, siis riik otsustabki. Kui aga tuleb teine variant, et ka riigigümnaasiumid lähevad tagasi omavalitsustele, siis omavalitsus otsustab, kas peab gümnaasiumit või ei pea.
Kui volikogu otsus tuleb, et [täiskasvanud] ei tule riigigümnaasiumi, siis tuleb kindlasti mingeid muudatusi teha, kas projektis midagi muuta, vähendada. Praegu me ei ole selleks variandiks valmis.
Projekteerimise käigus on arvestatud sellega, et sellesse hoonesse tuleb ka täiskasvanute gümnaasium?

Küttis: Jah, on küll.

Mutli: Tahan vastu vaielda. Kui ma küsisin Vello Kübaralt, kas projekteerimise käigus on RTG-ga ühendust võetud, et ka nende soove arvestada, siis ta ütles, et nendega pole kordagi projekteerimise käigus ühendust võetud. Mul on kahju, et leping on sõlmitud enne, kui riigigümnaasium üldse tegevust alustas. Polnud veel riigigümnaasiumi kontseptsioonigi, millest oleks olnud näha, kuidas täiskasvanute gümnaasiumi osa on riigigümnaasiumis lahendatud. Täna saamegi alles selle kontseptsiooni luua, et süsteem paremini tööle hakkaks.
Täna on riigigümnaasiumis õpilaste arv 350. Meil on kahes gümnaasiumiastmes kokku umbes 300 õpilast ja kuigi aastaid on ennustatud, et see arv langeb, siis no ei ole väga palju langenud. Nii et see maht on juba praktiliselt olemas. Mitte keegi ei keela mittestatsionaarset osa riigigümnaasiumis avada. Minu arust tuleb leida vastus küsimusele, kas täiskasvanute gümnaasium on sotsiaal- või haridusasutus. Riigigümnaasium on puhas haridusasutus, seal on tugev õppimine ja peabki olema. Täiskasvanute gümnaasium ei ole niivõrd haridusasutus, vaid on sotsiaalasutus. Ja kui me selle sotsiaalse poole ära võtame, siis me kaotame hästi palju inimesi, kes on just selle sotsiaalse poole pealt tulnud õppima, mitte niivõrd haridust saama.
See on sama nagu aidata vanainimest üle tee, aga vanainimene ei tahagi üle tee minna. Me tahame neile anda maksimaalset hariduslikku väljundit, aga see ei ole nende eesmärk. Kui jätame täna alles RTG ja riigigümnaasiumisse tuleb täiskasvanute gümnaasium, siis näiteks need e-õppijad, kelle õppimissoov on ka hoopis teine, võib-olla tulevadki üle riigigümnaasiumisse ja annavad selle hea eeskuju ka teistele.
Olgem ausad, riigigümnaasiumi lõputunnistus on natuke väärtuslikum kui täiskasvanute gümnaasiumil, aga me ei tohi jätta hariduseta neid inimesi, kellel sotsiaalne motivatsioon õppima asumiseks on tunduvalt suurem kui hariduslik. Nad alustavad võib-olla teist-kolmandat-neljandat korda gümnaasiumi ja alles siis jõuavad lõpuni. Aga nendel, kes ühe korra riigigümnaasiumist välja kukuvad, ei ole enam kuskile minna. Teist korda nad riigigümnaasiumisse, isegi mittestatsionaarsesse osasse nähtavasti enam ei lähe.

Sark: Kui rääkida Tartu täiskasvanute gümnaasiumist, siis on nad küll riigigümnaasiumi juures, aga nad on iseseisvad, eraldi majatiivas. Hiiumaa täiskasvanuõpe on küll Kärdla gümnaasiumi juures, aga õpe toimub Suuremõisa ametikoolis, kus reeglina õpivadki täiskasvanud. Ta ei ole samal territooriumil ja samal korrusel tavagümnaasiumiga. Kui Valga põhikooliga liideti mittestatsionaarne venekeelne õpe, siis see kadus ära ja venekeelset gümnaasiumiõpet Valgamaal enam ei anta. See on lähiminevik. GAG lõi seitse aastat tagasi mittestatsionaarse osakonna, see pidas vastu ainult aasta. Vana-Kalamaja TG, mille hoone läks GAG-ile, oli vene õppekeelega. See kaotati, sest nad ei läinud Linnamäe Vene lütseumi alla. Ühesõnaga, me oleme kaotanud hästi palju. Mismoodi me motiveerime tulevast täiskasvanud õpilast tulema riigigümnaasiumisse, sinnasamasse koridori?
Järvakandis oli meil kaks õpilast, kes lõpetasid 7. klassi kahtedega ja tulid täiskasvanute gümnaasiumi. Neil oligi see sotsiaalne põhjus. Aga vend on nüüd jõudnud 10. klassi ja õde on 9. klassis. Nad on olnud kusagil. Kuhu me need õpilased nüüd saadame, sest nii kui nad saavad 17, saadab põhikool nad oma nimekirjast ju minema? Või see, kui gümnaasiumis tekib õpilasel probleem, kuhu ta nüüd minema hakkab? Samasse ruumi, samade õpetajate juurde? Tal võetakse ära võimalus edasi õppida, sest kohalikku alternatiivi ei ole. Meil langevad koolidest õpilased välja ja RTG hetkel päästis neid, nad saavad hariduse, kasvõi teisel korral minnes.

Kautsaar: Väga palju probleeme tekib põhikooli kolmandas astmes. Tegelikult Rapla gümnaasium tekitab sama olukorra mis tänane RTG, sest põhikoolid on ju eraldi. Ta tuleb täiesti uude keskkonda. Täna on päevaõppe õppijatel samad sotsiaalsed probleemid mis täiskasvanud õppijatel. Ka nendega peab olema paindlik, sest muidu ta langebki välja. Me lähtumegi inimesest ja teeme selle nimel tööd, et väljalangemist ei juhtuks, aga suhe on alati kahepoolne.

Sark: Üks on teooria, teine praktika. See on ilus mõte, et tegeleme sellega. Aga kui seni oli võimalus minna teise kooli, siis nüüd seda enam ei ole.

Kautsaar: On Märjamaa ja Kohila.

Luik: Kui me vaatame õpilaste vanust, siis gümnaasiumiastmes on see 16-18, meie kooli keskmine vanus on kõigis klassides üle 20. Mina ei väida, et riigigümnaasiumis ei saa täiskasvanutele haridust anda, aga kõik sõltub sellest, kes on koolis õpetajad. Kui vaatame õpetajaks kandideerimise ankeeti, siis on seal küsimus, kas oled nõus andma tunde mittestatsionaarses õppes. bKandideerijana, kui ma ka südames tunnen, et ma ei soovi mittestatsionaarses õppes tunde anda, siis selleks, et mu ankeeti kohe kõrvale ei pandaks, peaksin panema ankeeti jah-i. Mina väidan, et mittestatsionaarses õppes õpetaja võib edukalt õpetada statsionaarses õppes, aga väga paljud statsionaarse õppe õpetajad ei ole valmis õpetama mittestatsionaarses õppes, sest metoodika ja lähenemine on väga teine. Õppenõustaja on meie koolis hoopis teise suunitlusega, samuti huvijuht. Kõik algab juba aktustest, jõulupidudest, töötubadest, muuseumikülastustest. Tegelikult on väga palju erinevusi. Ma ei väida, et 10 aasta pärast ei võiks riigigümnaasium teha koostööd täiskasvanute gümnaasiumiga, aga hetkel on see väga toores ja läbi mõtlemata riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil.
Kas riik ei ole kunagi mõelnud ühendada täiskasvanute õpe kutseharidusega? See oleks odavam ja efektiivsem. Või kui tuua ühte täiskasvanuhariduskeskusesse kokku huviringid, mis praegu tegutsevad paljudes eri kohtades. Siis oleksid ringides osalejad valmis minema õppima ja õppijad osalema huviringides.

Küttis: Selliseid arutelusid on ministeeriumis olnud. Praeguse ministri eesmärk ongi jõuda välja maakonnakeskustes hariduskeskusteni, kus on koos kutsekool ja riigigümnaasium. Näiteks Viljandi linn tahabki oma täiskasvanute gümnaasiumiga minna hoopis kutsekooli alla. Ka see variant on olemas. Ma ei ole nõus, et seda pole arutatud, aga see on nii kohaliku aktsendiga ja iga omavalitsusega oleme teinud erineva kokkuleppe.
Te kogu aeg rõhutasite vanuseasja, aga kutsekoolis õpivad ju 15-50-aastased ja saavad omavahel normaalselt läbi. Ma ei kujuta ette, kuidas siis riigigümnaasiumis ei võiks 15-aastane õppida koos 30-aastasega.

Sark: Need on erinevad õppegrupid kutsehariduses. Ka Kehtnas on 60% täiskasvanute õppegrupid.

Luik: Kehtnas puutuvad eri vanusegrupid kokku minimaal­selt, ainult uksest sisse tulles. Nende õppetöö toimub täiesti eraldi. Jaa, lõuna ajal nad kohtusid, aga kui koolijuntsud olid koolisööklas ees, läksid täiskasvanud mujale sööma. Ikkagi täiskasvanud inimene, kui ta koolitusele läheb, mõtleb, kus see toimub, mis hoones, kellega ta koos on. Need on igale täiskasvanule väga tähtsad. Maja jagamise vastu ei oleks meil midagi, aga see on meie õpilaste soov. Mida me veel peame tõestama, kui meie õpilased on öelnud, et nad ei soovi õppida 16-18-aastastega ühes koridoris. Nad tahavad oma asja saada.

Küttis: Nõus. Olen ka ise õpetanud täiskasvanute gümnaasiumis ja olen hariduselt psühholoog. Ja olen õpetanud tavakooli juures. Me olemegi andnud direktorile ülesande luua võimalused, et neid inimesi saaks õpetada nii, nagu nemad soovivad. Kasvõi näidata, kus nad õppima hakkavad. Võib-olla minna koos hariduskomisjoniga vaatama maja, kus statsionaarid õppima hakkavad, kus mitte­statsionaarid. On võimalik teha üleminekuperiood ja vaadata, kuidas läheb. Kui me ikkagi ära ei suuda tõestada, et seal on hea õppida, siis oleme ebaõnnestunud. Praegu me küll pole plaaninud taganeda. Olukorras, kus räägime kaasavast haridusest ja erinevate laste koos õpetamisest, siis ma arvan, et ei ole võimalik õpetada täiskasvanuid päris eraldi. Praegu lõpetavad kõik gümnaasiumi vähemalt 19-aastaselt. Vanus ei ole probleem, vaid kas õpetajad oskavad ja tahavad õpetada.

Lippus: Juhul, kui 9. jaanuaril kaasavat haridust puudutav määrus vastu võetakse, siis see ongi selleks, et vähendada igasugust väljalangevust. Et igasuguste erivajadustega lapsed saaksid võimalikult turvaliselt ja hästi õppida koolikeskkonnas. Selle määruse järgi tuleb kolm tuge – üldine, tõhustatud ja eritugi – ja üldtuge hakkab kool ise määrama, tulevad HEV-koordinaatorid, kes väga täpselt jälgivad eri laste probleeme ja kohe pöörduvad direktori poole, kui on vaja avada erinevaid gruppe, rühmi. Uue määruse järgi antakse võimalus rohkem õpetada grupi-, mitte klassipõhiselt. Kui see uus määrus vastu võetakse, siis ma arvan, et gümnaasiumis väljalangemist enam nii palju ei ole.

Küttis: Esimest korda saame ka gümnaasiumis määrata õpilasele mentori, tugiisiku.

Mutli: Sellega hariduskomisjon täna tegelebki. Tahame lähtuvalt oma teadmistest jõuda parima tulemuseni. Tegeleme sellega, et kaardistada ohud täiskasvanute gümnaasiumile ja leida lahendused. Kõik variandid on praegu laual. Ma olen kindel, et riigigümnaasium suudab täiskasvanute gümnaasiumi paljudes asjades täiendada, aga kuidas need kaks kokku panna nii, et me ei kaotaks inimesi, sellega me tegeleme. Täna on võib-olla aega natuke väheks jäänud, aga kõik on veel võimalik.

Küttis: Olen olnud selle juures, kui hakkas vähenema kutsekoolide arv. Mäletan lapsevanemate hirmu, mis saab, kui tulevad täiskasvanud õppijad, vanusevahe on 20 aastat. Need asjad on lahenenud, leitakse võimalused õpetada nii ühtesid kui ka teisi. Minul on usku, et see on võimalik. Ma ei ütle, et ta kohe parem saab olla, aga ta loob eeldused edasiminekuks.

Luik: Hetkel on asi lihtsalt toores. Nüüd tuleks asja arendada erinevate osapoolte koostöös, aga aeg selleks on otsa saamas. Sellepärast on mõistlik anda üleminekuperiood, või et osa on riigigümnaasiumi juures ja töötab ka eraldi täiskasvanute gümnaasium. Et selguksid inimeste valikud. Hetkel ei ole veel ka maja, et saaks vaadata, kuidas see toimima hakkab. Kui neid asju teha järsku ja läbimõtlematult, on see ohuks mõlemale poolele. Kui see asi toimima ei hakka, siis on see ohuks ka riigigümnaasiumi renomeele.

Kautsaar: Mina usun, et see tuleb hea asi. Ma ei taha ju midagi halba teha, minu eesmärk ei ole võtta vastu ja mõelda siis, et OK, saame hakkama. Hirmud on praegu sotsiaalsed ja seotud enesega hakkama saamisega. Olen Vello Kübaraga väga pikalt rääkinud ja küsinud, et kui räägime sotsiaalsete pädevuste arendamisest, kuidas ma saan siis öelda, et täiskasvanute gümnaasiumil on kolmas korrus ja füüsikalaborisse ma teid ei lase, sest see asub esimesel korrusel. See ei oleks normaalne! Nad tulevad samast peauksest sisse, garderoobi, aga et kogu õppetöö toimuks nii miksitult, et peavad kogu aeg jooksma ühelt korruselt teisele… Tavaliselt on teil päevas kaks klassiruumi korraga majas. Mul pole probleemi panna need kaks klassiruumi kõrvuti ühele kindlale korrusele.
Me oleme öelnud, et e-õpe jääb. Ometi on nende hirm, et see kaob. Laupäevane õpe jääb. Me ei tahaks täna öelda, et kellaajaliselt hakkab olema nii, tahame nende täiskasvanud õppijatega, kes on nõus tulema meile üle, nõu pidada. Inimesed töötavad ju väga erinevatel aegadel. Mina usun väljatoodud hirmude põhjal, et täna on nende õpilaste kõige suurem mure palju uusi võõraid inimesi.

Luik: See, et kasvõi kellaajad ei ole läbi räägitud, näitabki, et asi on toores. Seda tuleb teha enne 1. märtsi, sest me peame pool aastat ette teadma, mis ees ootab. Tänasel päeval on see liiga suur tükk. Kui seda arutada pooleteist kuu jooksul, siis see viibki meid vigadeni, sest kõike ei jõua läbi rääkida, õpilaste hirmusid maha võtta. Tänased 10. ja 11. kl tahavad lõpetada oma õpetajatega ja klassikaaslastega.

Kautsaar: Seda tahavad ka Vesiroosi ja ühisgümnaasiumi õpilased. Vahe ongi selles, et nende osas on volikogu otsuse ära teinud ja nendega on palju lihtsam arutada kui tulla täna teie kooli ja küsida. Sest vastused tulevad täpselt need, nagu teil täna on. Arutelu ei tule enne, kui volikogu on oma otsuse ära teinud.

Luik: Nad ei soovigi praegu arutada, sest nad on väga vihased.

Mutli: Ma ei ole absoluutselt nõus, et arutelu peab tulema pärast otsuse tegemist. Tegelikult peab arutelu viima otsuseni. Ajafaktor on natuke halb, aga see ei tähenda, et me ei jõua parimate lahendusteni.

Küttis: Oletame, et ajatame aasta võrra, aga näen siin seda ohtu, et siis jäävad rongilt maha head täiskasvanute gümnaasiumi õpetajad. Sest põhiainete puhul nagu emakeel või matemaatika saab õpetaja õpetada ka ainult täiskasvanute gümnaasiumis. Teiste puhul niikuinii peab juurde võtma, et täiskoha koormust saada.

Luik: Meie õpetajad ei kandideerigi, sest kandideerimisavaldus on suunatud statsionaarse õppe õpetajatele. Seal ei ole kohta, et saaks kandideerida ainult mittestatsionaarsesse õppesse.

Küttis: Seda küll, aga kui direktor värbab töötajaid, siis ta teab, kui suur on täiskasvanute õpetaja koormus ja ta saabki tööle võtta sellesama õpetaja, kes tegelebki täiskasvanud õppijatega. Ma ei saa päris nõustuda sellega, et õpetaja ongi ainult mittestatsionaarses õppes, sest kui õpetaja on koolis, tuleb tal teha ka muid töid, võib­olla ka noorematega. Aga ta peaks olema andragoogi oskustega, olema klassijuhatajaks sellele klassile.

Kautsaar: Kandideerimisavalduse peal on kohe see, et koolis toimub statsionaarne ja mittestatsionaarne õpe ja et õpetajatele täiskoormust anda, siis ootame neid ka mittestatsionaaris õpetama. Minu jaoks on muidugi pluss, kui õpetajaks kandideerija annab nõusoleku õpetada mittestatsionaaris, sest ta saab täiskoormuse. Minult on küsitud, kas võib olla ka ainult täiskasvanute õpetaja või ainult valikainete õpetaja. Avalduse vorm seda võimaldab. Sa võid kandideerida ka ainult täiskasvanud õppijate õpetajaks.

Sark: Praegu üritame liita RTG riigigümnaasiumiga. See on täiesti uus moodustis, kus ollakse ühtedes ruumides ühtede õpetajatega. Sellist kogemust meil pole. Ka riigigümnaasiumisse tulevad õpilased on küsinud, kumba neist nüüd karistatakse, sest seal on ka tema naabripoiss, kes on põhikoolist välja langenud. Üritame teha elitaarset riigigümnaasiumit ja siis liidame sinnasamasse selle väljalangeva juntsu. Tekib küsimus, mis sel vanal koolil siis viga oli. Me räägime nendega, kes praegu koolis on, aga see ju muutub. Kolme aasta pärast on juba järgmised.
Ühe Exceli tabeliga tagame õpilaste arvu ja teisega õpetajate koormuse, aga täiskasvanud õppija jätame kõrvale.

Küttis: Kuidas kõrvale?

Mutli: Kui ta kõrvale jätaksime, siis läheksime lepinguga edasi ja ei otsiks lahendust hariduskomisjonis.

Sark: See ei oleks probleem, kui täiskasvanute õpe toimuks eraldi tiivas. See on ka tavaõpilase küsimus, sest miks ta peab riigigümnaasiumis õppima koos oma eelmises koolis välja langenud klassivennaga. Mis vahet seal siis on?

Küttis: Ma ei ole absoluutselt nõus, et nimetame riigigümnaasiumi eliitkooliks. Lihtsalt ei olnud muud võimalust gümnaasiumivõrku korrastada ja õppekohti vähendada. Riik võttis endale ülesande luua korralikud õppekeskkonnad ja sinna luua gümnaasiumid. See oli hädavahend, sest valda ei olnud võimalik mõjutada seda tegema. Meil on neis riigigümnaasiumides igasuguseid, nii kuldpäid kui ka neid, kellega õpetajad hädas on.

Mutli: Ega RTG-l pole ka õpetajatega hästi, sest koormust ei ole piisavalt. Nagu ma ütlesin, riigigümnaasium annab kindlasti ka täiskasvanute gümnaasiumile midagi juurde. Asjad tuleb kõigepealt mõlemale osapoolele arusaadavaks teha. Praegu on nii, et volikogus teeme kõigepealt otsuse ja siis hakkame selgitama, aga see tekitab kohutava vastuseisu ja sellest on palju raskem läbi murda.

Sark: Ka 2014 ei eelnenud arutelusid, vaid tehtigi otsus ära.

Probleem ei ole ainult riigigümnaasiumis ja RTG-s, vaid ka selles, kuidas käivituvad need kaks põhikooli, mis gümnaasiumide asemele tekivad. Otsuseid tehes oleks tulnud arutada ja selgitada, mis tulema hakkab.

Mutli: Loomulikult läheb selgitamine raskustega, sest vastuseis on juba tekitatud. Selle on tekitanud volikogu otsus, millega volitati vallavanemat ja volikogu esimeest sõlmima HTM­ga lepingut. Sellesse sai sisse ka täiskasvanute gümnaasiumi osa. Kui meil statsionaarsete gümnaasiumide osas oligi mingi arutelu, kuigi see ei lähtunud valla arengukavast, siis RTG osas oli kaasamine ikka nii minimaalne.

Tolleaegsed Rapla valla juhid seadsid HTM­i sellisesse olukorda, et kas võtate RTG või meie ei võta riigigümnaasiumit.

Küttis: Tõetera on muidugi selles, et lepingutega mindi sinna, kus omavalitsused olid nõus tegema suuremaid muutusi. See leping sõlmitigi, et kolmest koolist teha üks kool, lahutada põhikool ja gümnaasium ja tekitada klassikaline gümnaasium. See oli lähtealus, ilma selleta poleks lepingut tulnud. Alati võib öelda, et ilma lepinguta poleks midagi juhtunud. Praegu õpetatakse Kohilas ja Märjamaal edasi lapsi. Meie tahtsime, et igas maakonnas tekiks GAG­i või Tartu Treffneri taoline koolikeskkond. Loomulikult pole sellist hulka lapsi, kes kandideerivad GAG­i või Treffnerisse, aga vähemalt see laps ei pea sõitma Tartusse või Tallinnasse kooli nagu praegu.

Mutli: Siiamaani läks väga vähe õpilasi Rapla kahest gümnaasiumist Tallinnasse. See oli alla kümne. Minu hirm on selles, et lastel ja lastevanematel puudub valikuvõimalus. Siiani olid RÜG ja RVG ja tänu sellele jäid ülejäänud valikud väiksemaks. Praegu jääb riigigümnaasium ja…

Kohila?

Mutli: Ei usu. Pigem Tallinn. Siin me vaatame riigigümnaasiumi otsa, et esimeseks valikuks saaks Rapla gümnaasium.

Smolina: Mul on ikka tunne, et täiskasvanute gümnaasium peaks eraldi olema. Mul on see kogemus. Ma oleksin ju siis samasse keskkonda tagasi läinud, kus mul omal ajal pooleli jäi. Ma arvan, et ma ei oleks julgenud minna, sest mul olid oma hirmud. Mul oli klassivend, kes oli tulnud kuskilt Rapla lähedalt. Kui ta oleks pidanud minema riigigümnaasiumisse, kuidas ta oleks läinud sinna omavanuste sekka? Ta oleks kas pooleli jätnud või läinud teise maakonda. See oleks jälle perekonnaelule raske olnud.

Küttis: Seadusemuutustega saab ka kutsekooli juurde üldharidusklasse teha. Saab ühitada aineid, õppida sisuliselt kahes koolis.

Mutli: Transpordiküsimust on väga raske lahendada.

Sark: On väga hea, kui on valikut. GAG ja Treffner on eliitkoolid, aga meie peame kõik vastu võtma, et saaksime õpilaste arvu kokku. Kes välja langeb, jääb nüüd samasse majja, samasse keskkonda. Tal ei ole võimalik enam jätkata. Tal on võimalus minna Järvamaale või kusagile mujale. Ka see, kes meie kahes põhikoolis välja langeb, tuleb ju nüüd riigigümnaasiumisse oma põhiharidust täiendama. See ei vasta riigigümnaasiumi mõttele.

Küttis: See on praegu hädavariant.

Sark: Pärast on Exceli tabelis ühe rea peal kaks kooli, me ei tõmba sinna kaldkriipsu ega midagi, kui palju meil on riigigümnaasiumis õpilasi, täiendusega täiskasvanute gümnaasium. Aga kuhu paneme 6., 7., 8. klassi õpilased? Ta saab 17 ja langeb oma põhikoolist välja ning tuleb ikka riigigümnaasiumisse.

Küttis: Ta ei pruugi tulla riigigümnaasiumisse.

Smolina: Aga kuhu ta läheb?

Küttis: Nende klasside toomine riigigümnaasiumi juurde on pigem kokkulepe, et lasta neil lõpetada, kes juba õpivad selles koolis. Tulevikus võiks see toimuda kutsehariduse juures. Praegu räägime ka sellest, et anda põhikooliharidust n-ö elukogemuse järgi. Näiteks seitsme klassi haridusega saab eriala ja tegelikult saab ta ka põhikooli tunnistuse. Mina küll ei kujuta ette, et see praegune lahendus jääb aegade lõpuni nii.
Minu meelest oleme riigina olnud liiga liberaalsed, et lapsi lastakse ära minna põhikoolist. Seadus ei näe seda ette.

Smolina: Kui ta on kolm aastat ühes klassis käinud ja saab 17, kaob tal koolikohustus ära.

Küttis: Ja siis ta läheb kutsekooli juurde.

Smolina: Ta ei lähe, tal jääb kool pooleli.

Kas tänasest jutuajamisest on mingit tulu olnud?

Küttis: Tänane kokkusaamine on väga tarvilik. Riigigümnaasiumi direktor on väga aktiivselt tegutsenud ja usun, et ta teeb selgitustööd ka täiskasvanute gümnaasiumi osas. Me näitame ära, mismoodi nendel on võimalus õppida. Kui tõesti ebaõnnestume, siis pole midagi teha, siis vaatame edasi. Praegu on mõistlik, kui direktor töötab edasi selles suunas, et 1. septembril on võimalik vastu võtta ka täiskasvanud õppijad. Volikogu teeb oma otsuse ja meie vaatame siis vastavalt sellele, kas peame hakkama lepingut muutma.

Lippus: Selline ümarlaud avab erinevaid tahke. Võib­olla tõesti on esialgu mõistlik jätta paralleelselt kaks kooli, kui vallal on selleks finantse. Samas võib olla noori, kes on oodanud võimalust minna õppima riigigümnaasiumisse mittestatsionaarses vormis. Me ei saa noortelt seda võimalust ära võtta. Mina igal juhul Sirjesse usun, tean, et ta on väga uuendusmeelne, innovaatiline. Olen näinud, kuidas toimus Juuru kooli areng ja usun, et ta tuleb selle asjaga kenasti toime. Loomulikult ma mõistan ka praeguseid RTG õpetajaid ja õpilasi. Eks need õpilased on kuigipalju teadnud, et peavad järgmisel aastal minema riigigümnaasiumi juurde, see on kahe otsaga asi. Aga siit tekkis palju mõtlemisainet.

Kautsaar: Ma usun endasse ja oma meeskonda ja saan aru mõlemast poolest. Minul täna ei ole tõestusmaterjali, et kõik hakkab paremini minema. Saan anda lubadusi. 10. jaanuaril on avatud infotund. Täna töötame läbi õpilaste antud sisendeid ja 10. jaanuaril anname tagasisidet, kuidas õpe hakkab toimuma. 11. jaanuaril kohtume hariduskomisjonis. Mina tahan oma meeskonnaga anda parima, et see asi hakkab toimima, ja ega mulle ka ei meeldi feilida.

Mutli: Igal juhul tuleb rääkida ja mida varem ja rohkem rääkida, seda suurem on võimalus jõuda ühiste seisukohtadeni. Me ei räägi ainult täiskasvanute gümnaasiumist, vaid täiskasvanute õppe tulevikust. Ka sellest, mis on ohud, kui täiskasvanute õpe jätkub samal viisil. Et leida lahendusi, peab teadma, millest sa räägid. Kõik võimalused on hariduskomisjonis praegu lahti, aga lõpptulemus peab olema kõige parem.

Smolina: Kui täiskasvanute kooli sellisel kujul enam pole, siis mulle tundub, et varuvariant nende jaoks, kellel on kool pooleli jäänud, kaob ära. Kui sama kool toimiks teises majas, siis oleks see varuvariant mõeldav, aga kui ühiselt 16­aastastega, siis mulle tundub, et see variant kaob ära.

Sark: Võiks ikkagi olla üleminekuperiood, et ei lammutaks seda, mis on olemas. Me peame tooma noori hariduse juurde. Las ta olla ühe nimetuse all, aga et oleks oma tiib, oma kodu sellele seltskonnale.

Luik: RTG meeskond ei ole kindlasti kunagi mõelnud, et riigigümnaasium on halb. Me näeme sellel tulevikku statsionaarse õppe osas, aga täiskasvanute koolidel ja sellel õppel on oma kindel roll ühiskonnas. Täiskasvanuhariduse edendamine peaks igas kogukonnas olema üks prioriteetseid valdkondi. Me oleme kindlasti täiskasvanuhariduse arendamise poolt. Aga üks asi, mille meie õpilased on välja toonud – nad on uurinud võimalust, kuidas minna terve klassikomplektiga üle Paidesse. See on olnud õpilaste soov. Seda on väga kurb kuulda. Ma loodan, et see nii ei juhtu ja täiskasvanuharidus õitseb siin maakonnas veel 70 aastat edasi. Me oleme väga tänulikud tänasele Rapla vallavolikogule ja valitsusele ja inimestele, kes on võtnud selle asja arutamist väärivaks. Kahjuks pole seda enne olnud.

1 kommentaar

1 Kommentaar
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised